2-14-22183/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2014 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-14-22183

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Arnold Raud vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

718,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: OÜ Aktiva Finants; registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi 20, 10151, Tallinn, Harjumaa.

Hageja

esindaja:

Kadri

Timuska;

e-post

jurist@julianus.ee

• Kostja: Arnold Raud; isikukood 36504302737,

elukoht XXXXXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Arnold Raud vastu

15.08.2011 sõlmitud liitumislepingu ja järelmaksuga müügilepingu alusel võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista Arnold Raualt (Raud) (isikukood 36504302737) OÜ Aktiva Finants (registrikood

10746479) kasuks välja:

2.1. põhivõlg 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot ning viivis perioodi 19.08.2013 –

13.06.2014 eest 24 (kakskümmend neli) eurot ja 66 senti, kokku 384 (kolmsada

kaheksakümmend neli) eurot ja 66 senti.

2.2. alates 14.06.2014 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras tagastamata põhivõlalt, kuid mitte rohkem kui 199

(ükssada üheksakümmend üheksa) eurot ja 8 senti.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovis viivise väljamõistmist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgset määra ületavas osas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 55% kostja kanda ja 45% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Arnold Raualt (Raud) OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 118 eurot 25

senti.

8. Mõista Arnold Raualt (Raud) OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

9. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS 1741 lg 4).

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid

ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on

kostjale kätte toimetatud 27.10.2014. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid Elisa Eesti AS ja Arnold Raud 15.08.2011

liitumislepingu nr 1312448 ja liitumislepingu nr 1312448 lisana järelmaksuga

müügilepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma kauba maksumuse 360 eurot

vastavalt järelmaksugraafikule. Intressi kostja tasuma ei pidanud. Kostja võlga ei tasunud

ja Elisa Eesti AS loovutas 6.12.2013 liitumislepingust tuleneva põhinõude summas 360

eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Sellest tulenevalt palub hageja mõista

kostjalt enda kasuks välja põhivõla 360 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 160,92 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku

tasumiseni viivise põhivõlalt lepingujärgse viivisemääraga 0,15 % päevas, kuid mitte

rohkem kui 199,08 eurot.

5. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 360 euro osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud.

Hagis välja toodud asjaolude kohaselt tulenes selle summa maksmise kohustus lepingust

Elisa Eesti AS-ga. Kostja kohustust ei täitnud ning nõue on loovutatud hagejale.

6. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse

kohaselt arvestab hageja viivist vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15%

päevas alates järelmaksuga müügilepingu viimasele osamaksele järgnevast päevast kuni

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole

tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse

aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul

omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a

otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on

seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu

tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

8. Hagi kohaselt tuleneb lepingujärgne viivisemäär 0,15% päevas Elisa Eesti AS-i teenuste

kasutamise üldtingimustest, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses

tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust,

sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab

teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult

kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa

tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt

Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

9. Viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju

arvestamist ning hüvitamist. Seega väljendab viivisenõue eelkõige raha maksmisega

viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Viivise teisene funktsioon on motiveerida

võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Viivise eesmärgiks ei ole teenida

võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud

viivisenõue on ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui

tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on

ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega, ning ka väiksem

viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.

10. Praegusel juhul on viivis ette nähtud Elisa Eesti AS-i ja kostja, kes on tarbija, vahel

sõlmitud lepingus. Lepingust tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas.

Elisa Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida

Elisa Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks põhivõlga õigel ajal tasunud.

Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega

ei saa olla kahju suurem, kui kulu, mida Elisa Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale

kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et

Elisa Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline

saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga

kui 54,75%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega

viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivise nõude

suurusega.

11. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud ka arvestades viivise teisest

eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab enam kui

kuus korda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida

seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Seega tagaks ka

tunduvalt väiksem viivisemäär selle eesmärgi savutamise.

12. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks

0,15% päevas VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt tühine tüüptingimus. Sarnasele seisukohale on

asunud ka Tartu Ringkonnakohus 15. aprillil 2008 tsiviilasjas nr 2-07-42859 tehtud otsuse.

Seetõttu tuleb kohaldada VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgset viivisemäära ning

hageja viivisenõue seda ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Seadusjärgne viivis

kuni hagi esitamiseni (19.08.2013‒13.06.2014) on 24,66 eurot.

13. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 55% ulatuses.

14. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas

387,60 eurot, sh riigilõiv summas 100 eurot ja esindajakulu summas 287,60 eurot. Hageja

poolt kohtule 20.11.2014 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab hagejale

osutatud õigusabiteenus nõude alusdokumentidega tutvumist ja nõude analüüsi, maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse

ettevalmistamist

ja

saatmist,

hagiavalduse

koostamist,

hagiavalduse lisade paljundamist ning nende kohtule saatmist, ajakulu kokku 2 tundi ja 45

minutit. Hageja esindajakulu summas 287,60 eurot sisaldab käibemaksu.

15. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes

TsMS § 174 lg-st 6 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja on käibemaksukohuslane, leiab

kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu ei ole põhjendatud käibemaksu sisaldavas, so

47,93 euro, ulatuses. Kuivõrd TsMS § 1741 lg-st 2 tulenevalt kuuluvad maksekäsu

kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, siis ei ole kohtu

hinnangul põhjendatud maksekäsu kiirmenetlusele järgnevas hagimenetluses maksekäsu

kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmine suuremas ulatuses kui 20 eurot.

Hageja esindajakulu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja saatmise eest

on põhjendatud seega summas 20 eurot. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja

keerukust ning asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud sadu kui

mitte tuhandeid, leiab kohus, et hageja esindajakulu nõude alusdokumentidega tutvumise

ja nõude analüüsi ning hagiavalduse koostamise, hagiavalduse lisade paljundamise ja

nende kohtule saatmise eest on samuti ebamõistlikult suur. Arvestades sarnastes asjades

(nt Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56822) esitatud

esindajakulu nõudeid on kohtu hinnangul põhjendatud kulu 95 eurot.

16. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 215 eurot (100 + 95 + 20). Kohus

jätab hageja menetluskuludest 55% kostja kanda ja 45% hageja enda kanda. Seega tuleb

kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 118 eurot 25 senti. Kostja menetluskulud jätab

kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile

vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik