1-14-10186/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-14-10186

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

02. detsember 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-10186 (14260103315) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses H. süüdistus KarS § 215 lg 2 p B

1 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav H.B

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: isikukood ;

XXX, Eesti Vabariigi kodanik, - põhiharidus, emakeel

eesti keel, teeb juhutöid, kriminaalkorras karistatud 6 korda, hetkel kehtivaid karistusi 2, viimati 02.12.2012. a Harju

Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1 § 25 lg2 järgi 3 kuud vangistust, -

mida vähendati ja kandmata karistus oli 1 kuu 27 päeva vangistust; KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati 18 kuuline katseaeg

(kuni 02.04.2014. a)

, tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Advokaat Kristjan Nõges RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada . KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta H B

vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui . 2 (kaks) aasta H B

jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elada kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2(3)

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata .

katseajaks Tartu vangla H B kriminaalhooldusosakon

na Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Sisse nõuda H.B menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha

532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti;

2) kaitsetasu advokaat poolt osutatud

96 (üheksakümmend kuus) eurot Kristjan Nõgese õigusabi eest.

KrMS § alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa

180 lg 3 kuue kuu jooksul

kohustades .B tasuma alates 2015.a jaanuarist igakuiselt kuu viimaseks H kuupäevaks menetluskulude katteks 104,75 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti a/a-le EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 (

SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003

DANSKE BANK), 99914700038738. märkides viitenumbriks

Maksegraafiku te mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korra s.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel.

Apellatsioonkaebus ult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalik

Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

H.

B süüdistatakse selles, et tema olles Harju MK poolt 03.10.2012. karistatud KarS § a

199 lg 1-

a § 25 lg 2 järgi(varguse katse), 13.09.2014. kella 04.07 ajal Jõgeva linnas Aia tn 3a asuva Saksa Pubi ees võttis omavoliliselt, ajutise kasutami esmärgil, võõra vallasasja s.o se e

xxxxxxxxxxxxxxxxsõiduauto Audi A6 Allroad Quatro registreerimismärgiga MGE väärtusega xxx 12000 eurot, mida kasutas sõitmiseks Jõgeva linnas ja millega tegi avarii Jõgeva linnas Kesk tn 5 kinnistul haljasalale sõites.

Seega pani H.

2 p B toime KarS § 215 lg järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 215 lg

1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus

2 p karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui H.B 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või

õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3(3)

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS ja kaitsetasu § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha vastavalt kehtivatele määradele.

H. ja tema kaitsja taotlesid menetluskulude tasumise määramist osade kaupa kuni üheks B aastaks. Lisaks taotles kaitsja menetluskuludest selle osa riigi kanda jätmist, mis on seotud kaitsja sõitmisega enda büroo asukohast Jõgevale. Taotlust põhjendas kaitsja H. majandusliku B

olukorraga ja sellega, et ei ole õigustatud sõidukulude sissenõudmine isikult, kui õigusabi osutamise kohas puudub õigusbüroo, kelle teenuseid oleks võimalik kasutada ning sõiduga lisanduv kulu ei ole tingitud süüdistatava käitumisest. Prokurör toetas esitatud taotlust menetluskulude ajatamiseks kuue kuuni.

Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud neis välja toodud asjaoludel. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et sisse nõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada sõidukulu ja sõidule kulunud aja eest arvestatava tasu võrra, kuna riigiõigusabi korras määratud kaitse puhul ei sõltu süüdistatava tahtest, kui kaugelt kohtumenetluse asukohast kaitsja määratakse. Kaitsja osavõtt menetlusest on kohustuslik, mistõttu süüdistataval pole võimalik ka kaitsjast loobuda. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks süüdimõistetule ilmselt jõukohane tema sissetulekute suurust arvestades. Süüdimõistetu ütlustest nähtub, et ta teeb juhtöid ehitusel ning keskmine sissetulek on ca 700 eurot kuus. Samas sõltub töö ilmastikuoludest ja sissetulekud on kõikuvad. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine – süüdimõistetult sisse nõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada sõidukulude osa võrra ja nende tasumine määrata ositi kuue kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik