1-09-5562/98 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-5562

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 5. novembri 2014. a

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergey Kovtuni kaitsja vandeadvokaat

Irina Žurina, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta maakohtu määrus sisuliselt muutmata ning Sergey Kovtuni kaitsja Irina Žurina

määruskaebus rahuldamata.

2. Täpsustada maakohtu määruse tegemise kuupäeva, lugedes 3. novembri 2014 asemel

õigeks 5. novembri 2014.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru

Advokaadibüroo kaudu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) vandeadvokaat Irina

Žurinale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Kaitsjatasu 144 eurot

jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergey Kovtun tunnistati Viru Maakohtu 31. augusti 2009. a otsusega süüdi KarS § 184

lg 2 p 2 ja § 329 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 kohaldamisega 4 aasta 1 kuu ja

16 päeva vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 18. augustil 2011 ja lõpeb 4. oktoobril

2015. Võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega avanes 29. mail 2014.

2. Viru Maakohtu 5. novembri 2014. a määrusega jäeti S. Kovtun vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata.

2.1

S. Kovtuni on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, reaalses vangistuses viibib ta

neljandat korda. Praegusel ajal kannab ta karistust narkootilise aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Narkokuriteo puhul

on tegemist raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteoga. S. Kovtuni on ka varem

narkokuritegude eest karistatud.

2.2

S. Kovtuni suhtes on varem mitmel korral jäetud vangistus tingimisi täitmisele

pööramata. Kohaldatud katseajad on ebaõnnestunud uute kuritegude toimepanemise tõttu.

Tartu Maakohtu 14. märtsi 2007. a määrusega vabastati S. Kovtun vangistuse kandmisest

tingimisi enne tähtaega üheaastase katseajaga. Uue kuriteo eest karistati teda juba Viru

Maakohtu 12. detsembri 2007. a otsusega.

2.3

Kirjeldatud asjaoludel puudub kohtul veendumus, et S. Kovtun läbiks katseaja

nõuetekohaselt ega paneks toime uusi süütegusid. Vabanemise korral puudub S. Kovtunil

garanteeritud töökoht. Kinnipeetav on ise avaldanud, et kavatseb vabanedes jätkata

tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana, ent kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt

on ta seoses maksevõlgnevusega äriregistrist kustutatud. Positiivne on, et S. Kovtunil

puuduvad distsiplinaarkaristused ja tal on olemas alaline elukoht, kuid need asjaolud ei anna

alust tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. S. Kovtuni kriminaalne minevik ja

toimepandud kuriteo tõsidus on praegusel juhul kaalukamad.

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb määruse

tühistamist ja S. Kovtuni vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

3.1

Kohus jättis S. Kovtuni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata üksnes

põhjusel, et teda on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Seda asjaolu on aga kohtuotsuse

tegemisel juba arvestatud. Varasemate karistuste olemasolu ei saa olla ainsaks

mittevabastamise põhjuseks. Maakohtu seisukohaga nõustumine tähendab seda, et ühelgi

korduvalt karistatud isikul, keda on karistatud ka narkootikumidega seotud kuritegude eest, ei

ole õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele. S. Kovtuni tahet muutuda

näitab see, et ta on vanglas käitunud õiguskuulekalt. Järelikult on tema suhtumine õiguskorda

muutunud.

3.2

S. Kovtuni seaduskuulekat käitumist on tunnustanud ka Tartu Vangla administratsioon,

esitades taotluse tema üleviimiseks Viru Vangla avavanglaosakonda. Seal viibib S. Kovtun

alates 21. juulist 2014. Lühikese ajavahemiku järel asus S. Kovtun tööle

majandusabitöölisena, kuid alates 10. novembrist 2014 töötab SOL Eesti OÜ-s. 2014. aasta

oktoobris on vangla lubanud süüdimõistetu lühiajalisele väljasõidule kokkusaamiseks

sugulastega. Lisaks on S. Kovtunil kaks korda kuus lubatud külastada jumalateenistust

õigeusukirikus ja teatud toidukauplusi. Üks kord kuus külastab S. Kovtun iseseisvalt

Töötukassat, kus osaleb konsultatsioonidel, omandab tööotsimise kogemusi ja tutvub

tööpakkumistega. Seega teeb kinnipidamisasutus süüdimõistetu resotsialiseerimiseks suurt

tööd, mis muutub tema tingimisi vabastamata jätmisel asjatuks.

3.3

Määruses on ebaõigesti märgitud, et S. Kovtun kannab reaalset vanglakaristust neljandat

korda. Tegelikult viibib S. Kovtun kinnipidamisasutuses kolmandat korda. S. Kovtun läbis

riigikeele kursused ja sooritas A2 taseme eksami. Tal on kindel elukoht ja lähedaste toetus.

Lisaks on ta läbinud sotsiaalprogramme (Eluviisi treening ja Õige Hetk), mida maakohus ei

ole arvesse võtnud. Seega on S. Kovtun märgatavalt suurendanud oma võimalusi edukaks

toimetulekuks. Uute kuritegude toimepanemise riski on võimalik vähendada

kriminaalhooldusel lisakohustuste panemisega. S. Kovtun soovib vabanedes asuda tööle. Tal

on olemas kehtiv elamisluba. Kohus jättis arvesse võtmata süüdimõistetu tervisliku seisundi

(2011. ja 2014. aastal toimunud operatsioonid) ja tema vanuse (58). S. Kovtun viibib vanglas

alates 18. augustist 2011, mis on küllalt pikk aeg. Tema karistusaja lõpuni on jäänud natuke

rohkem kui kümme kuud. Sellele vaatamata soovib S. Kovtun vabaneda tingimisi

ennetähtaegselt, võttes endale kohustuse alluda katseaja kontrollnõuetele ühe aasta jooksul.

Tema poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on väga madal, s.o 16%.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et S. Kovtuni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine

ei ole põhjendatud. Maakohus on S. Kovtuni puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76

lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et teda ei ole praegusel ajal põhjendatud

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis

maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei

pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et süüdimõistetu

isikut ja varasemat elukäiku iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid tuleb praegusel juhul

hinnata kaalukamaks teda positiivselt iseloomustavatest asjaoludest. S. Kovtuni on seitsmel

korral kriminaalkorras karistatud, sh nii tingimisi kui ka reaalsete vangistustega. 26. märtsil

2007 vabastati S. Kovtun vangistusest tingimisi enne tähtaega üheaastase katseajaga. Sama

aasta aprillis alustas S. Kovtun taas narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku

käitlemist, mille eest ta praegu karistust kannab. Seega on S. Kovtun korduvalt näidanud, et

kantud karistused ei ole talle paranduslikku mõju avaldanud ja ta on jätkanud kuritegude

toimepanemist. Kuna kinnipeetav ei suutnud eelmisel vangistusest tingimisi ennetähtaegsel

vabanemisel alustada seaduskuulekat elu, puudub kohtul alus uskuda, et uus kohaldatav

katseaeg mööduks edukalt. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu kinnipeetava

iseloomustuses märgitule, mille kohaselt ei näe S. Kovtun kuritegude toimepanemises endal

süüd ja süüdistab ebaõnnestumistes teisi. Seega puudub alus arvata, et S. Kovtun oleks kantud

karistusest vajalikud järeldused teinud ja end muutnud.

6. Ringkonnakohus tunnustab S. Kovtuni vanglas tehtud edusammude eest. Vangla

iseloomustusest nähtuvalt on S. Kovtun vanglas läbinud sotsiaalprogramme, osalenud

tööhõives ja õppinud riigikeelt. Alates 21. juulist 2014 kannab S. Kovtun karistust

avavanglaosakonnas. Samas ei nõustu ringkonnakohus kaitsja arvamusega, et nendest

asjaoludest saab järeldada S. Kovtuni õiguskuulekale teele asumist. Kohus rõhutab, et

S. Kovtunile on juba korduvalt antud võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses ja oma

eluviisi muuta. Süüdimõistetu pole neid aga kasutanud ja on varem või hiljem jätkanud

kuritegude toimepanemist. Seetõttu ei võimalda S. Kovtuni positiivselt iseloomustavad

asjaolud kohtul järeldada, et muutused tema käitumises on püsivad.

7. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid S. Kovtuni vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada.

8. Ehkki ringkonnakohus jätab maakohtu määruse sisuliselt muutmata, peab kohus

vajalikuks täpsustada määruse tegemise kuupäeva. Nimelt kannab maakohtu määrus

kuupäeva 3. november 2014, ent digitaalallkirja kinnituslehelt nähtub, et kohtunik on määruse

allkirjastanud 5. novembril 2014. Seega tuleb õigeks määruse tegemise kuupäevaks lugeda

5. november 2014. Maakohtu määrusesse vale kuupäeva märkimisel on tegemist ilmse

ebatäpsusega, mille ringkonnakohus kõrvaldab. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st

390 ja § 337 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse sisuliselt muutmata,

tehes sellesse täpsustuse määruse kuupäeva kohta.

9. S. Kovtuni kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal konsultatsioonile

kaitsealusega üks tund ja määruskaebuse koostamisele kaks tundi, s.o kokku kuus pooltundi,

mille eest taotleb ta tasu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja

taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3

ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 30. septembri

2014. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS

§ 337 lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 1 alusel

riigi kanda.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus