3-14-50600/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

28.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50600

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. Kolesnikov esitas 22.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), mille kohaselt ta

pöördus prokuratuuri poole ja sai 17.04.2014 vastuse nr 14210000015 RP-6-9/14/78, mis ei

lahenda ühtegi tema kaebuse taotlust. Sellest lähtudes palus kaebaja halduskohtul oma

kaebuse, kahju hüvitamise taotluse summas 1000 eurot ja ka kõik ülejäänud punktid läbi

vaadata. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna ta on arreteeritud ning tal

pole sissetulekuid.

2. Tartu Halduskohus 05.05.2014. a

määrusega

(tl 33-34) tagastas kaebuse

Riigiprokuratuuri 17.04.2014. a määruse vaidlustamise osas halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel ning jättis kaebuse hüvitamisnõude osas käiguta.

Halduskohus märkis, et kaebus arestimaja tingimustega põhjustatud kahju hüvitamise nõude

osas on esitatud hilinenult ning selgitas, et kaebajal tuleb esitada kaebetähtaja ennistamise

taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Lisaks pidi kaebaja täpsustama nõude sisu ja

märkima, kelle vastu kahju hüvitamise nõue esitatakse ning kas tegemist on varalise või

mittevaralise kahjuga.

3. Kaebaja esitas 12.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse

(tl 40-40p), milles väitis, et pidas kaebuse esitamise tähtajaks 17.05.2014. Kaebaja täpsustas,

et moraalset kahju tekitati talle arestimajas sellega, et ta pidi kambris viibima üksi, kuigi

varem on teda astma tõttu hoitud kambris kellegagi koos, et astmahoo korral abi kutsuda.

Samuti kannatas kaebaja enda väitel psüühiliselt seetõttu, et tal ei lubatud advokaadile

helistada. Kaebaja väitis, et kannatas õhupuuduse, selja-, pea-, puusa- ja alajäsemevalude

pärast ning ei saanud kaks kuud jalutuskäigul käia, kuna temalt võeti ära riided ja jalanõud,

aga uusi asemele ei toodud.

4. Tartu Halduskohus 02.09.2014. a määrusega (tl 48) jättis kaebuse teistkordselt käiguta ning

andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus märkis, et kuna kaebaja taotleb arestimaja tingimustega tekitatud kahju

hüvitamist, on kahju hüvitamise osas vastustajaks Politsei- ja Piirivalveamet. Halduskohus

palus kaebajal täpsustada, kas ta taotleb kahju hüvitamist ainult inimväärikuse alandamise või

ka tervise kahjustamise eest ning kui suure osa 1000 eurost moodustab terviserikkega

põhjustatud kahju ning kui suure osa inimväärikuse alandamisega põhjustatud kahju.

Halduskohus selgitas, et vastavalt kaebaja hinnangule saab arvestada kui suure osa

kahjunõudest moodustab väärikuse alandamisega põhjustatud kahju, mille eest tuleb kaebajal

tasuda riigilõiv või halduskohtul vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest. Halduskohus

selgitas ka seda, et kaebajal on jätkuvalt võimalik esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.

5. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 22.09.2014 pöördumise (tl 55) milles selgitab, et teda

vabastati 2014. aastal mitu korda riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega. Kaebaja

selgitas, et kahju on talle tekitatud sellega, et arestimaja süül piinles ta kaks kuud

jalutuskäikude ja ravimiteta, kuna tal on astma ja teised haigused. Lisaks sai kaebaja enda

väitel paljajalu käimise tagajärjel veel mingi haiguse. Kaebaja märkis, et jätab kahjusumma

jaotamise inimväärikuse alandamise ja tervisekahju tekitamise eest halduskohtu

äranägemisele.

6. Tartu Halduskohus 29.10.2014. a määrusega (tl 68-69) jättis rahuldamata kaebaja taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ning andis

riigilõivu summas 30 eurot tasumiseks tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates.

Halduskohus märkis, et kaebajale põhjustatud inimväärikuse alandamist ja tervise kahju ei ole

kohtul ise võimalik jagada osadeks. Halduskohus asus seisukohale, et ei saa vabastada

kaebajat riigilõivu tasumisest tervisekahju osas ning kaebaja peab tasuma riigilõivu kogu

summa ulatuses, mis on riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg-st 2 tulenevalt 30 eurot.

Halduskohus märkis, et RLS § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastus kohaldub vaid

juhul, kui väidetav kehavigastus või muu terviserike on kaebuses põhjendatud ning lubaks

eeldada kehavigastust või muud terviseriket. Halduskohus viitas Riigikohtu

halduskolleegiumi 12.05.2010. a määruse p-le 9 haldusasjas nr 3-3-1-12-10, milles leiti, et kui

kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud, siis ei laiene

kaebusele automaatne lõivuvabastus. Halduskohus märkis, et kaebaja kahekordne keskmine

ühe kuu sissetulek perioodil 22.12.2013-21.04.2014 oli 63 eurot. Kuna see ületas tasumisele

kuuluvat riigilõivu, ei olnud võimalik kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust HKMS § 112

lg 1 p-st 1 tulenevalt rahuldada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kaebaja esitas 12.11.2014 määruskaebuse (tl 75), milles märgib, et kohtud on teda juba

mitu korda käesoleval aastal riigilõivu tasumisest vabastanud, sh Riigikohus asjades 3713465-

14, 3713-315-14, 3-7-1-3-634-13. Kaebaja selgitab, et ta on täiesti maksejõuetu, aresti tõttu ei

maksta talle invaliidsuspensioni, tal on suhtlemise keeld ja ta ei saa raha otsida ning kõik

laekumised on juhuslikku laadi. Kaebaja selgitab, et soovib kahjuhüvitise jagada võrdselt

füüsilise kahju ja moraalsete kannatuste vahel ehk 500 eurot kummagi eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määrus on

vaidlustatav ainult resolutsiooni p 1 osas. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud selget

taotlust määruse tühistamiseks, kuid kuna ta on maininud, et sai selle kätte ning märgib, et ei

mõista, kuidas saab temalt riigilõivu nõuda, kui tal pole selle tasumiseks raha, tuleb

määruskaebust tõlgendada selliselt, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a

määruse tühistamist.

10. Halduskohus on märkinud, et RLS § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastus ei

kohaldu, sest kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud.

Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Kaebaja väidab, et ta on maksevõimetu ning

seoses arestiga ei maksta talle enam invaliidsuspensioni. Halduskohus kontrollis, kas HKMS

§ 112 lg 1 p 1 välistab käesoleval juhul menetlusabi andmise. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt

ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi

taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud,

sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud

summad, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Halduskohus märkis, et kaebaja

kahekordne ühe kuu sissetulek oli 63 eurot. Kuna riigilõiv summas 30 eurot ei ületanud

kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, jättis halduskohus menetlusabi taotluse

rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on menetlusabi taotlust läbi vaadates

arvutanud kaebaja kahekordse keskmise kuusissetuleku õigesti ning menetlusabi taotluse

õigustatult rahuldamata jätnud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et riigilõivust

vabastamine teistes haldusasjades ei garanteeri riigilõivust vabastamist käesolevas

haldusasjas, sest kohtud on hinnanud kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid erinevatel

perioodidel.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 29.10.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel