3-14-51105/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja

koht

28.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51105

Haldusasi

Sergei Volkovi (Volkov) kaebus Tallinna Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000

eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.06.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Sergei Volkovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Sergei Volkov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.06.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 09.04.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tallinna Vanglale taotluse (tl 4-6), milles

palus hüvitada talle mittevaraline kahju 10 000 euro ulatuses seoses ebapiisava

põrandapinna tagamisega Tallinna Vanglas perioodil 26.01.2004 kuni 26.03.2004 ja

12.05.2004 kuni augustini 2005.

2. Tallinna Vangla jättis 13.05.2014. a kirjaga (tl 16) määruskaebuse esitaja

kahjunõude käiguta ning palus määruskaebuse esitajal esitada tähtaja ennistamise

taotlus. 23.05.2014 saabus Tallinna Vanglale määruskaebuse esitaja puuduste

kõrvaldamise avaldus (tl 17-18), milles ta väidab, et tema puhul hakkas kahju

hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg kulgema siis, kui ta sai 2014. aasta alguses

teada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendist asjas Tunis v Eesti.

3. 27.05.2014. a otsusega nr 5-18/14/10574-4 (tl 19) tagastas Tallinna Vangla

määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult. Vangla otsuse

kohaselt ei olnud määruskaebuse esitaja esitanud kahju hüvitamise taotlust

tähtaegselt ning ta ei esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis tingiks tähtaja

ennistamise. Riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt tuleb taotlus esitada kolme

aasta jooksul alates ajast, mil kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada

sai või pidi teada saama. Kinnipeetav teadis võimalikust kahjust ning selle

põhjustanud isikust juba 2005. aastal.

4. 10.06.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2-3),

milles ta palub Tallinna Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 10 000 euro

ulatuses seoses ebapiisava põrandapinna tagamisega Tallinna Vanglas. Kaebuse

kohaselt viibis määruskaebuse esitaja Tallinna Vanglas perioodil 26.01.2004 kuni

26.03.2004 ja 12.05.2004 kuni augustini 2005 kuuekohalises kambris, kus viibis

pidevalt korraga kuus inimest ning kõikide kambris viibijate kohta oli vaba

põrandapinda ca 6 m2, mistõttu oli liikuda põhimõtteliselt võimatu. Määruskaebuse

esitaja märgib, et sai oma õiguste rikkumisest teada alles aastal 2014. aastal EIK

19.12.2013. a lahendi asjas Tunis v Eesti vahendusel.

5. Tartu Halduskohus tagastas 17.06.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja

kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

Määruskaebuse esitaja on esitanud halduskohtule hüvitamiskaebuse, mille puhul

sätestab kohustusliku kohtueelse menetluse vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8.

RVastS § 17 lg 3 järgi tuleb kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast,

millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama,

sõltumata teadasaamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle

põhjustanud sündmusest arvates. Samasuguse regulatsiooni sätestas ka kuni

31.12.2011 kehtinud HKMS § 9 lg 4. Halduskohus nõustub Tallinna Vangla

27.05.2014. a otsuses toodud seisukohaga, et määruskaebuse esitaja esitas kahju

hüvitamise taotluse vanglale pärast 3-aastase tähtaja möödumist kahjust

teadasaamisest ning puudusid objektiivsed põhjused taotluse esitamise tähtaja

ennistamiseks. Sõltumata sellest, kas määruskaebuse esitaja sai või pidi saama talle

väidetavalt tekkinud kahjust aru juba Tallinna Vanglas viibimise kestel, pidi ta saama

sellest teada hiljemalt augustis 2005 ehk kahju tekitanud kinnipidamise lõppemisel.

Järelikult hakkas hiljemalt siis kulgema tähtaeg RVastS § 17 lg 3 alusel kaebuse

esitamiseks. Määruskaebuse esitaja taotlus Tallinna Vanglale on registreeritud

09.04.2014, mistõttu ületas määruskaebuse esitaja taotluse esitamiseks

riigivastutuse seaduses ettenähtud tähtaega. Kaebetähtaja ennistamise objektiivseks

põhjuseks ei saa lugeda seda, et määruskaebuse esitaja sai vangla tingimuste

õigusvastasusest teada hiljem, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud tal

õigeaegselt halduskohtusse pöörduda. Siinkohal ei ole oluline ka määruskaebuse

esitaja väide, millal ta sai teada EIK seisukohtadest, kuna see puudutab üksnes

võimalikku õiguslikku hinnangut, mitte aga väidetava kahju tekkimise fakti kui sellist.

Seega oli vangla poolt taotluse tagastamine põhjendatud ning määruskaebuse

esitaja ei pidanud nõuetekohaselt kinni VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. 04.07.2014 saabus halduskohtule määruskaebus (tl 26-27) Tartu Halduskohtu

17.06.2014. a määruse peale.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et ta pidi talle tekitatud

kahjust teada saama hiljemalt augustis 2005. Ta ei olnud teadlik, et Tallinna Vangla

rikub rahvusvahelisi lepinguid ning siseriiklik seadus on nendega vastuolus.

Määruskaebuse esitaja leiab endiselt, et tema kahju hüvitamise kaebus on esitatud

tähtaegselt. Kõik tema poolt väidetud kahjud olid vahetult tuntavad, kuid seadusandja

viis kõiki kinnipeetavaid eksitusse. Määruskaebuse esitaja sai temale õigusvastaselt

kahju tekitamisest teada 2014. aastal, kui tutvus EIK lahendiga asjas Tunis v Eesti

ning sellest ajast hakkas kulgema ka kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg.

Määruskaebuse esitaja hinnangul on meelevaldsed kohtu väited selle kohta, et tal ei

olnud takistusi õigeaegselt halduskohtusse pöördumiseks, kuna informatsioon vangla

tegevuse õigusvastasuse kohta oli kinnipeetavate eest varjatud.

7. Tallinna Vangla palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 43-43p)

määruskaebus rahuldamata jätta.

Tallinna Vangla nõustub Tartu Halduskohtu 17.06.2014. a määruses toodud

seisukohtade ja põhjendustega ning leiab, et määruskaebus on põhjendamatu. Kuna

määruskaebuse esitaja hinnangul põhjustasid talle mittevaralist kahju vanglas

valitsenud olmetingimused, siis pidi ta kahjust teada saama juba Tallinna Vanglas

viibides ning et ta vaidlustab jätkuvat õigusvastast tegevust, hakkas kahju hüvitamise

nõude esitamise kolmeaastane tähtaeg kulgema Tallinna Vanglast lahkumisele

järgneval päeval. Seega oli määruskaebuse esitaja 09.04.2014. a taotlus esitatud

RVastS § 17 lg-s 3 ettenähtud tähtaja olulise ületamisega. Selles, kas haldusakt rikub

isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses

sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel erialast abi. Õiguskindluse

huvides on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu ka järgitaks. Antud

juhul ei esinenud objektiivseid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Tallinna

Vangla leiab, et määruskaebuse esitaja poolt kaebuses väljatoodud kahju ei saa olla

tuvastatav läbi teise isiku kaebuses tehtava kohtuotsuse, kuna väidetav kahju pidi

olema talle tuntav vahetult. Samuti ei saa kaebetähtaja ennistamise objektiivseks

põhjuseks lugeda seda, millal sai isik teada vangla tingimuste õigusvastasusest,

kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud tal õigeaegselt halduskohtusse

pöörduda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

17.06.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata

(HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

9. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud

õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on

sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS § 1 lg 1). Seega tuleb ka avalikke

ülesandeid täitva Tallinna Vangla tegevuse peale kaebust esitades järgida

riigivastutuse seaduses sätestatud tähtaegu, sh RVastS § 17 lgs 3 sätestatud

tähtaega kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks. See tähtaeg kehtib ka nende

kaebuste puhul, mille esitamiseks halduskohtule on ette nähtud HKMS § 47 lg-s 1

sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ning sellisel juhul tuleb isikul järgida

RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega haldusorganile taotluse esitamisel. Viimati

nimetatud säte seob kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaja

kulgemise alguse kahju tekkimisest teadasaamise päevaga. Halduskohus on õigesti

selgitanud, et jätkuva haldustoiminguga tekitatud mittevaralise kahju puhul on kahjust

teadasaamise hetkeks üldjuhul hetk, mil lõppes isikule jätkuva toiminguga kahju

tekitamine, ning viidanud ka asjakohasele kohtupraktikale (vt RKHKo 06.03.2014, nr

3-3-1-93-13, p 14). Antud juhul on määruskaebuse esitaja ka ise kinnitanud, et tema

poolt väidetud kahju oli talle vahetult tuntav. Seega pidi ta olema talle tekkinud

kahjulikest mõjutustest teadlik juba hiljemalt tema kinnipidamise lõppemise hetkel.

10. Alusetud on määruskaebuse esitaja väited, et kaebetähtaeg hakkas tema puhul

kulgema 2014. aasta algusest, kui ta tutvus EIK lahendiga asjas Tunis v Eesti.

RVastS § 17 lg-st 3 nähtuvalt ei ole kaebetähtaeg seotud kahju tekitanud tegevuse

õigusvastasusest teadasaamisega. Kui määruskaebuse esitaja koges seoses

Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega mingit liiki kahjulikke mõjutusi, oli tal piisav

aeg, s.o RVastS § 17 lg-s 3 ette nähtud kolm aastat, enda õiguste kaitsmiseks vangla

ning seejärel kohtu poole pöördumiseks. Seda, kas kahju on kannatanule tekitatud

õigusvastaselt, selgitatakse välja alles kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise

käigus, ning see, et kahju kannatanu ei ole teadlik või ei ole kindel avaliku võimu

kandja tegevuse õigusvastasuses, ei takista kaebetähtaja kulgema hakkamist.

11. Seega on Tartu Halduskohus 17.06.2014. a määruses asunud õigele

seisukohale, et määruskaebuse esitaja kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg

1 p 4 alusel nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise

tõttu, ning halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata.

Tiina Pappel

Einar Vene

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/