3-14-51900/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

28.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51900

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.10.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.10.2014. a määrus

resolutsioon p 2 osas muutmata.

2. Jätta kaebaja 02.11.2014. a taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 27.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), mis ei ole loetav ja

mille tõlkimine on võimatu.

2. Tartu Halduskohus 23.09.2014. a määrusega (tl 6-6p) jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta

ja andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest alates.

Halduskohus märkis, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 52 lg-st 6 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 334 lg-st 1 tulenevalt esitatakse avaldused, taotlused,

vastuväited ja kaebused kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis.

Halduskohus osutas, et kuivõrd 27.08.2014. a avaldus ei ole loetav, on kaebaja rikkunud

selgelt loetavuse nõuet. Halduskohus selgitas, et ei nõua kaebajalt masina- või arvutikirjas

kaebuse esitamist, kuid puuduste kõrvaldamiseks on vajalik, et kaebaja esitaks kaebuse selge

ja loetava käekirjaga. Halduskohus märkis, et kuna kaebaja on 27.08.2014 koostanud vaid ühe

kaebuse ning samal nädalal, s.o 25.08.2014-31.08.2014 on kohtusse saabunud vaid seesama

kaebus, siis peab kaebajal endal olema ülevaade, milline oli vastava kaebuse sisu. Arvestades

kaebaja avalduse lakoonilisust, märkis halduskohus, et HKMS § 38 lg 1 p-dest 5-10 tuleneb,

mis tuleb muuhulgas kaebuses märkida. Lisaks viitas halduskohus, et HKMS § 39 lg 1 p 4

kohaselt tuleb kaebusele lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus.

3. A. Maksimov esitas 09.10.2014 pöördumise (tl 12), milles märkis, et ta sai 23.09.2014. a

määruse ning palus kohtul anda talle kaitsja.

4. Tartu Halduskohus 28.10.2014. a määrusega (tl 16-16p) tagastas A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ja jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks

rahuldamata.

Halduskohus märkis, et andis 23.09.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise

teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 23.09.2014. a määruse koos tõlkega kätte

06.10.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 07.10.2014 ja

viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 16.10.2014. Halduskohus selgitas, et kaebaja ei ole

kohtu poolt nõutud puudusi kõrvaldanud ja on piirdunud 09.10.2014 esitatud pöördumises

kaitsja nõudmisega. Pöördumise lakoonilisusest ei nähtu kaebuse nõue ja alus, vaidlustatud

tegevuse sisu ja periood ega kaebuse faktiline põhjendus. Seega ei vasta kaebus jätkuvalt

HKMS § 38 lg-le 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5-10 toodud nõuetele. Halduskohus

ei saa kaebust ise sisustada haldusorgani vastuse pinnalt ning kaebaja peab ise kaebuses

selgesõnaliselt märkima, millega ta rahul ei ole ja millised tagajärjed talle väidetavalt

saabusid. Lisaks märkis halduskohus, et kaebajal on kohustus esitada selge ja loetava

käekirjaga kaebus, eriti veel olukorras, kus kaebus ei ole eestikeelne ning kohus peab seda

tõlkima. Halduskohus lisas, et kaebaja ei ole esitanud riigilõivu tasumist tõendavat

maksekorraldust ega riigilõivust vabastamise taotlust.

Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata. Halduskohus mõistis kaebaja esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et

kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1

kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus

selgitas, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning

edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi.

Halduskohus märkis, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus

kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Halduskohus selgitas, et uurimispõhimõttest

tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud

asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas 02.11.2014 määruskaebuse (tl 19), milles märkis, et ta sai

28.10.2014. a määruse. Kaebaja selgitas, et siiani ei ole antud kaitsjat, rikutud on võrdsuse

põhimõtet ja ta ootab kaitsjat.

6. Tartu Halduskohus 25.11.2014. a määrusega (tl 23-23p) võttis menetlusse kaebaja

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.10.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 28.10.2014. a määruse peale rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos

materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 28.10.2014. a

määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2).

8. Kõigepealt kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on A. Maksimovi määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 28.10.2014. a määruse peale õigesti menetlusse võtnud ning seejärel võtab

seisukoha kaebaja määruskaebuse osas (I). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja

02.11.2014 esitatud taotluse osas riigi õigusabi saamiseks (II).

I

9. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb

menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207

lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud,

jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

10. Tartu Halduskohtu 25.11.2014. a määrusest nähtuvalt on halduskohus kaebaja

määruskaebust ja selle täiendust mõistnud selliselt, et kaebaja vaidlustab 28.10.2014. a

määrust resolutsiooni p 2 osas, kuna määruskaebuse põhjendused seonduvad vaid kaitsja

andmata jätmisega ning määruskaebuse põhjendustest ei nähtu kaebaja tahet vaidlustada

kaebuse tagastamist 28.10.2014. a määruse resolutsiooni p-ga 1. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt

tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes

vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele.

Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust

tahtest. Kuigi 02.11.2014 esitatud määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 28.10.2014. a

määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on kaebaja märkinud, et siiani ei ole kaitsjat.

Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus

tühistaks Tartu Halduskohtu 28.10.2014. a määruse resolutsiooni p 2 osas. Halduskohus on

märkinud, et määruskaebus on vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 10 riigilõivuvaba.

Seega on Tartu Halduskohus 25.11.2014. a määrusega kaebaja määruskaebuse õigesti

menetlusse võtnud.

11. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi

saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi

andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

12. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kaebaja 02.11.2014. a määruskaebuse

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.10.2014. a määruse muutmata.

13. 02.11.2014. a määruskaebuses halduskohtule märgib kaebaja, et ta ootab kaitsjat.

Ringkonnakohus tõlgendab seda kaebaja soovina saada riigi õigusabi määruskaebuse

läbivaatamisel. Tartu Halduskohus on 25.11.2014. a määruses jätnud taotluse ebaõigesti

tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub

või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse.

Ringkonnakohus võtab kaebaja riigi õigusabi taotluse osas seisukoha alljärgnevalt.

II

14. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaebaja 02.11.2014. a pöördumises märgitut tõlgendada

taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.

Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1

p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku

puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning

sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kaebaja määruskaebus on ringkonnakohtule

arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta määruskaebuse lahendamist, siis on kaebaja

võimeline oma õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi

õigusabi taotlus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel