3-13-780/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

28.11.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-780

Haldusasi

OÜ

Refining

Group

(registrikood

10955349)

kaebus

Maksu- ja Tolliameti 02.04.2013 korralduse nr 12.2-3/14286-1

tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja — OÜ Refining Group, esindaja v. adv. Monika Nõlv;

vastustaja — Maksu- ja Tolliamet.

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Resolutsioon

1. Rahuldada vastustaja taotlus ja lõpetada haldusasja

nr 3-13-780 menetlus.

2. Rahuldada

kaebaja

menetluskulude

väljamõistmise

taotlus osaliselt ning mõista kaebaja menetluskulud

vastustajalt välja summas 682.44 eurot.

3. Tagastada resolutsiooni punkti 1 jõustumisel kaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv (15 eurot) Refining Group

OÜ-le (konto nr 10220114088018)

4. Saata määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

saab

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule

Tallinna

Halduskohtu

kaudu

päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. OÜ Refining Group esitas 11.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti (MTA)

02.04.2013 korralduse nr 12.2-3/14286-1 tühistamiseks (tl 3–12).

2. Halduskohus peatas 03.05.2013 määrusega (tl 40–41) HKMS § 95 lõike 2 alusel haldusasja nr 3-13-780

menetluse kuni haldusasjade nr 3-12-2318 ja 3-13-293 lahendamiseni.

3. Riigikohtu halduskolleegium jättis 28.10.2014 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-46-14 jõusse Tallinna

Halduskohtu 14.06.2013 otsuse resolutsiooni haldusasjas nr 3-12-2318. Nimetatud otsusega tühistas

halduskohus MTA 01.11.2012 korralduse nr 12.2-3/11448-1.

4. 30.10.2014 kohtunõudega (tl 44) palus kohus vastustajal teatada, kas MTA on viidatud Riigikohtu

halduskolleegiumi 28.10.2014 otsusele tuginedes tunnistanud kehtetuks haldusakte, sh käesolevas

haldusasjas kaevatava haldusakti, või kavatseb seda teha.

5. Vastustaja MTA esitas kohtule 31.10.2014 taotluse haldusasja nr 3-13-780 menetluse lõpetamiseks

(tl 50–51). Taotluse kohaselt on MTA 30.10.2014 otsusega nr 12.2-3/014286-3 kaevatava 02.04.2013

korralduse nr 12.2-3/14286-1 kehtetuks tunnistanud.

6. Kohus uuendas 03.11.2014 määrusega (tl 57–58) asja nr 3-13-780 menetluse (resolutsiooni p 1) ning

palus kaebajal esitada seisukoht haldusasja menetluse lõpetamise kohta ja dokumendid menetluskulude

väljamõistmiseks (resolutsiooni p 2).

7. Kaebaja nõustub menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel (tl 63–64). Samuti palub

kaebaja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kantud menetluskulud summas 1068.24 eurot, s.o

õigusabikulu 1038.24 eurot ja riigilõiv 30 eurot (tl 66–67).

8. Kohus küsis menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastustaja seisukohta (tl 79). Vastustaja asus

seisukohale, et taotluses puuduvad põhjendused õigusabi kulude kandmise vajalikkuse ja põhjendatuse

kohta. Paljasõnaline on kaebaja väide korralduse õigusvastasusest. Kaebuse koostamiseks on kasutatud

haldusasjas 3-13-266 koostatud kaebuse põhja (enamas jaos vaidlusalune kaebus kattub haldusasjas

nr 3-13-266 kaebuses toodud põhjendustega). Arvestades asja lihtsust ja mahtu, menetlusstaadiumit, on

põhjendatud vähendada arve nr 510 alusel kantud menetluskulusid 50% võrra. Arve nr 635 kohaselt nähtub

arve juurde lisatud spetsifikatsioonist, et 20.05.2013 on kaebaja esitanud vastuväited maksuhalduri

vastuväidetele, milliseks on arvestatud ajakulu 3h. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks esitanud

vastuväiteid ning kaebaja oleks neile omapoolseid vastuväited esitanud. Asja materjalidest nähtub, et

11.04.2013 esitas kaebaja kaebuse koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega. Kohus on 12.04.2013

lahendanud kaebaja esialgse õiguskaitse küsimuse ilma vastustajalt seisukohta küsimata. 03.05.2013 on

kohus peatanud menetluse. 30.10.2014 esitas kohus nõude, millisele vastustaja andis 31.10.2014 seisukoha

(esitas taotluse). Kohus uuendas menetlust 03.11.2014 määrusega ning küsis kaebajalt seisukohta, millise

kaebaja andis 12.11.2014. Muid menetlustoiminguid asja materjalidest ei nähtu. Seega leiab vastustaja, et

arve nr 635 alusel antud kulunõue summas 374.51 eurot, ei ole tõendatud ega põhjendatud. Põhjendatud

kulu on 30 eurot riigilõiv ja 07.05.2013 arve nr 510 järgi õigusabikulu (556.20 : 2 = 278.10 + käibemaks

55.62) 333.72 eurot ehk kokku kulu 363.72 eurot.

9. HKMS § 152 lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul, kui

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming

sooritatud. Vastustaja on kaevatava korralduse 30.10.2014 otsusega nr 12.2-3/014286-3 tunnistanud

kehtetuks (tl 54). Kaebaja on haldusasja nr 3-13-780 menetluse lõpetamisega nõustunud. Seega lõpetab

kohus käesoleva haldusasja menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel.

10. HKMS § 108 lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse

esitamisest. Praegusel juhul puudub vaidlus selle üle, et vastustaja on kaevatava haldusakti tunnistanud

kehtetuks

kaebuse

esitamisest

tingituna.

Menetluskulude

väljamõistmiseks

esitatakse

kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja on esitanud menetluskulude

1068.24 euro vastustajalt väljamõistmise taotluse. Vastustaja ei pea menetluskulude suurust põhjendatuks

ja palub kohtul rahuldada taotlus üksnes pooles osas.

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kohtupraktikast

tulenevalt tuleb kohtul põhjendada, miks ta leiab, et kantud menetluskulud ei ole taotletud ulatuses

vajalikud ja põhjendatud (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-62-11, p 7).

10.1 Kaevatav korraldus anti 02.04.2013. Kohus peatas asja nr 3-13-780 menetluse 03.05.2013. Seega saab

praegusel juhul asjassepuutuvaks pidada õigusabiteenust, mis osutati ajavahemikul 02.04.2013 kuni

03.05.2013. Kaebaja on kohtule esitanud kaks osutatud õigusabiteenuse arvet. Üks arvetest (arve nr 510)

hõlmab

perioodi

01.04.2013–30.04.2013,

teine

arvetest

(arve

nr

635)

hõlmab

perioodi

01.05.2013–31.05.2013. Arve nr 635 juurde esitatud töö sisu spetsifikatsioonist nähtuvalt on arve nr 635

väljastatud õigusabiteenuse eest, mis osutati kaebajale 20.05.2013. Ajal, mil haldusasi oli peatatud, s.o

03.05.2013–03.11.2014, ei saanud kaebajal kohtuasjaga seotult õigusabiteenuse kulusid tekkida. Seetõttu ei

puutu arve nr 635 haldusasjas nr 3-13-780 menetluskulude kujunemisel asjasse ning kohus peab arve

nr 635 alusel kantud kulusid summas 374.51 eurot (koos käibemaksuga) praegusel juhul ebavajalikeks ja

põhjendamatuteks.

10.2 Arvel nr 510 kajastatud perioodi ning arve juurde esitatud töö sisu spetsifikatsiooni peab kohus

asjakohaseks. Arvel näidatud summa 674.11 eurot (koos käibemaksuga) loeb kohus kantuks, kuivõrd

tehingu detaile kajastav Nordea Pank Eesti pangast võetud konto väljavõttest (tl 72) ilmneb, et tasutud on

Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ-le teiste arvete hulgas ka arve nr 510 eest, ning väljavõttest

nähtuv summa (1519.25 eurot) katab arve nr 510 täies ulatuses. Õigusabiteenuse hulka ei loe kaebaja

menetluskulude väljamõistmise taotluses bürookulusid ning on taotlenud arve nr 510 alusel mõista

vastustajalt kaebaja kasuks välja summa 667.44 eurot (koos käibemaksuga; tl 66). Kohus peab nimetatud

summat asjakohaseks, vajalikuks ja põhjendatuks. Sealjuures ei oma tähtsust, et kaebaja ei ole taotluses

põhjendanud õigusabikulude kandmise vajalikkust ja põhjendatust — sellist kohustust kaebajale

HKMS §-st 109 ei tulene.

Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt mitmes sarnases asjas sama advokaadi kasutamine ja sarnaste

kaebuste esitamine ei mõjuta praegusel juhul menetluskulude väljamõistmist (vt ka Riigikohtu lahendid

asjades nr 3-3-1-55-05, p 8 ja 3-3-1-28-09, p 12). Samuti ei mõjuta menetluskulude väljamõistmist asjaolu,

et kaebuses on rõhutud korralduse õigusvastasusele, mille osas kohus sisulist seisukohta võtta ei jõudnud.

Eeldada ei saa, et kaebaja oleks pidanud oma õiguste kaitseks kaebuse esitamisel pidanud nägema ette, et

vastustaja kaevatava haldusakti enne asja sisulist lahendamist kehtetuks tunnistab. Muid vastuväiteid

vastustaja arve nr 510 alusel kantud menetluskulude väljamõistmisel kohtule ei esitanud ning kohus ka ei

näe, miks arvel nr 510 kajastatud menetluskulusid kaebaja kasuks vastustajalt välja mõistma ei peaks.

Arvestades korraldusest tingitud kaebaja õiguste riive intensiivsust oli kaebaja õiguste kaitseks tema poolt

kvalifitseeritud õigusabiteenuse osutaja palkamine kohtu hinnangul põhjendatud.

10.3 Kaebaja on taotlenud mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja ka asjas tasutud riigilõiv summas 30

eurot. Maksekorraldusest nähtuvalt (tl 13) on riigilõiv tasutud kaebuse esitamiselt (15 eurot) ja esialgse

õiguskaitse taotluse esitamiselt (15 eurot). Kohus peab põhjendatuks tasutud riigilõivust menetluskuluna

mõista kaebaja kasuks vastustajalt välja üksnes esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt tasutud 15 eurot,

kuna esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu tagastamiseks puudub taotluse sisulise läbi vaatamise

tõttu praegusel juhul alus (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-9-11, p 10).

Kaebuse esitamiselt tasutud riigilõivusumma 15 eurot tuleb kaebajale HKMS § 104 lg 5 punkti 4 järgi

tagastada.

11. Kohus rahuldab kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse osaliselt. Kaebaja kasuks kuulub

vastustajalt väljamõistmisele kulu õigusabiteenusele summas 682.44 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik