3-14-51479/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51479

Haldusasi

Valdur Vesingi kaebus Tartu Vangla direktori

11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud

Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.44 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 4. septembri 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Valdur Vesingi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Valdur Vesingi

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. septembri 2014. a

otsus muutmata.

2. Tagastada Valdur Vesingile tema poolt apellatsioonimenetluse käigus Tartu

Ringkonnakohtule esitatud arvamused kolmelt kaaskinnipeetavalt, mis

puudutavad Tartu Vangla kodukorra p 7.1.44.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega

29. detsember 2014).

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel

ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi

poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite

arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või

apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid

põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus

põhjendused sisalduvad.

2. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Valdur Vesingi soovib Tartu Vangla direktori

11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.44

tühistamist. Halduskohtu otsuse põhjendustes (tl 54 ja 54p), Justiitsministeeriumi vaideotsuses (tl 6

ja 6p), Tartu Vangla vastuses kaebusele (tl 25 ja 25p) ning vastuses apellatsioonkaebusele on

ammendavalt selgitatud, miks selline nõue rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub nende

põhjendustega ega korda neid.

Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et Tartu Vangla kodukorra p-ga 7.1.44

kõrvaklappide keelamine vangistusseaduse (VangS) § 15 lg-de 2 ja 4 alusel on õigusvastane ning

vastuolus VangS § 31 lg 2 regulatsiooniga. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla kodukorra seletuskirjas p

7.1.44 osas toodud põhjendused ei ole asjakohased ning ei õigusta kõrvaklappide keelamist.

Keelates vanglas teatud esemete omamist, on vanglal ulatuslik kaalutlusruum. Vastavate otsuste

kohtulik kontroll on piiratud ning kohtul on õigus kontrollida ainult kaalutlusreeglite järgimist

haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3). Ringkonnakohus ei leia, et kõrvaklappide keelamist

õigustavad põhjendused oleksid asjakohatud või eluliselt mitteusutavad. Kuna vangla on

kinnipidamisasutuses kohustatud tagama julgeoleku (VangS § 66 lg 1), mille saavutamise eest peab

hoolt kandma vanglateenistuse ametnik (VangS § 66 lg 2), kes on vajadusel õigustatud andma

kinnipeetavatele seaduslikke korraldusi ja nõudma nende täitmist (VangS § 67 p 1), võib

kõrvaklappide kasutamine tõepoolest takistada julgeoleku saavutamist vanglas. Lisaks ei ole

välistatud kõrvaklappide kasutamine ründerelvana või informatsiooni vastuvõtmise vahendina.

Antud eseme keelamiseks ei ole vanglal vaja ära oodata, et keegi kasutaks kõrvaklappe vangla

kodukorra seletuskirjas kirjeldatud viisil. Kuna tegemist on esemega, mis võib endas varjata

kirjeldatud ohte, on põhjendatud eseme keelamine juba enne konkreetsete intsidentide toimumist,

kus kellegi õigushüved võiksid kahjustatud saada.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et tegemist oleks esemega, mille kasutamine

kinnipidamisasutuses oleks vältimatult vajalik. Kaebaja on ka ise kinnitanud, et raadio kuulamine

kõrvaklappideta ei ole välistatud. Kinnipidamisasutuses viibides peab kaebaja arvestama, et tema

õigusi ja vabadusi on võrreldes vabaduses viibivate isikutega piiratud, mistõttu teatud

ebamugavused vangistuse jooksul on vältimatud.

Ringkonnakohus peab kaebajale vajalikuks selgitada VangS § 31 lg 2 ja § 15 lg 2 reguleerimiseset.

Tartu Ringkonnakohtu 16. novembri 2012. a otsuses nr 3-11-785 on analoogsete asjaolude juures

märgitud, et VangS § 31 lg 2 reguleerib loa andmise menetlust elektrooniliste vaba aja veetmise

vahendite kinnipeetavale kambris kasutamiseks andmisel, mitte aga seda, kui vanglateenistus

otsustab keelata täiendavalt esemeid või aineid, mis ei ole keelatud esemete või ainete loetelus, kuid

vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Kuna vangla on antud juhul õiguspäraselt

leidnud, et kõrvaklappide kambrisse lubamine võib ohustada vangla julgeolekut, ei saa ta asuda

seetõttu VangS § 31 lg 2 alusel kaaluma nende kambrisse lubamist.

Kaebaja on ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse käigus esitanud kolme kaaskinnipeetava

arvamused, mis puudutavad kõrvaklappide keelamise põhjendamatust Tartu Vanglas. Nimetatud

arvamused tuleb kaebajale tagastada, kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist tõenditega,

mis omaksid asja lahendamisel tähtust (HKMS § 62 lg 2). Ühtlasi tuleb esitatud dokumentide

tagastamisel arvestada ka juba eelnevalt Tartu Vangla kodukorra p 7.1.44 osas mainitut.

3. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene