3-14-51416/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

27.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51416

Haldusasi

Jevgeni Kuznetsovi kaebus Harku ja Murru Vanglalt

mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise summas

4 340 eurot välja mõistmiseks seoses ebainimlike

vangistustingimustega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 08.09.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jevgeni Kuznetsovi määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 08.09.2014. a määrus muutmata ja Jevgeni Kuznetsovi

määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Jevgeni Kuznetsov esitas 28.05.2014 Harku ja Murru Vanglale kahju

hüvitamise taotluse, mille kohaselt rikkus vangla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) art-t 3 paigutades ta Murru Vanglas perioodil 20.05.2010-22.12.2010

kambritesse, kus oli vaba ruumi maksimaalselt 1,5 m2.

2. 02.06.2014. a kirjaga nr 2-3/14/996-4 teavitas Harku ja Murru Vangla J. Kuznetsovi

kahjunõudes esinevatest puudustest ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste

kõrvaldamiseks tuli kahjunõuet põhjendada ning esitada kahjunõude esitamise tähtaja

ennistamise taotlus koos selgitustega tähtaja rikkumise kohta.

3. 13.06.2014 saabus Harku ja Murru Vanglale J. Kuznetsovi täpsustatud pöördumine, milles

ta selgitas, et ei teadnud vangla poolt seaduse rikkumisest ning kohe kui sellest teada sai

pöördus ka vastava avaldusega vangla poole.

4. 01.07.2014. a kirjaga nr 2-3/14/996-6 jättis Harku ja Murru Vangla J. Kuznetsovi kahju

hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamata ning tagastas taotluse läbi vaatamata.

5. J. Kuznetsov esitas 08.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Harku ja Murru Vanglalt

tekitatud mittevaralise kahju summas 4 340 eurot eest hüvitise väljamõistmiseks, kuna

perioodil 20.05.2010-22.12.2010 hoiti J. Kuznetsovi Murru Vanglas ebainimlikes

vangistustingimustes.

6. Tartu Halduskohus tagastas 08.09.2014. a määrusega J. Kuznetsovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.

Halduskohus leidis, et J. Kuznetsov küll esitas enne halduskohtu poole pöördumist

kahjunõude Harku ja Murru Vanglale, ent tema kahjunõue jäeti Harku ja Murru Vangla poolt

läbi vaatamata ning see tagastati põhjusel, et nõude esitamise tähtaeg oli möödunud. Seega ei

saa vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust

läbituks lugeda. HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt peab kohtueelse menetluse läbimine olema

nõuetekohane. Kuna kaebaja esitas kahjunõude Harku ja Murru Vanglale mittetähtaegselt, siis

ei ole J. Kuznetsov VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset

menetlust nõuetekohaselt läbinud. Seetõttu ei saa J. Kuznetsovi kaebust halduskohtus

lubatavaks lugeda.

J. Kuznetsovi kahjunõue seoses ebainimlike vangistustingimustega oli esitatud riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes. J. Kuznetsov pidi olema teadlik

väidetavast mittevaralise kahju olemasolust hiljemalt peale tema kinnipidamise lõppemist, s.o

alates 22.12.2010. Kaebajal puudusid arvestatavad põhjused, mis oleksid takistanud tal

esitamast kahju hüvitamise nõuet õigeaegselt, mistõttu ei esine alust ka tähtaja ennistamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. J. Kuznetsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 08.09.2014. a määrus

tühistada.

Määruskaebuse kohaselt ei saa RVastS § 17 lg-s 3 ettenähtud tähtaeg olla kaebuse tagamise

põhjuseks, kuna J. Kuznetsov ei teadnud, et selline tähtaeg on kahju hüvitamise nõude

esitamiseks sätestatud. Kaebaja vanglas viibimise ajal ei öeldud talle, et tema õigusi rikutakse.

Kohe pärast seda, kui kaebaja sai teada, et tema õigusi rikuti, esitas ta kahju hüvitamise

taotluse vanglale. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et mitteteadmine õiguste

rikkumisest pole arvestatav põhjus kahjunõude hilinenult esitamiseks. Kaebaja õigusi rikuti

rängalt. Halduskohtu seisukohad on põhjendamata ja arusaamatud ning kohus keeldus ilma

põhjuseta kaebuse menetlemisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 08.09.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja

J. Kuznetsovi määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud

määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203

lg 2).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Hüvitamiskaebuse esitamisel näeb HKMS § 46 lg 4 ette kolmeaastase tähtaja arvates

päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või

haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Samuti tuleneb RVastS §

17 lg-st 3 kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise taotluse või kaebuse esitamiseks alates

kahjust ja selle tekitamisest teadasaamisest. Seega on kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse

hindamisel, lähtuvalt RVastS § 17 lg-st 3 ja HKMS § 46 lg-st 4 oluline välja selgitada, milles

väidetavalt hüvitamisele kuuluv kahju seisneb ning millal kaebaja kahjust ja selle tekitajast

teada sai. Riigikohus on leidnud, et isiku kinnipidamine inimväärikust alandatavates

tingimustes on jätkuv haldustoiming ning jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise

kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema. Kui lõppes toiming, millega kahju tekitati (vt RKHK

06.03.2014. a otsus nr 3-3-1-93-13, p 14). Kaebaja on kaebetähtaja kulgema

hakkamist mõistnud ekslikult.

10. Halduskohus on kaebetähtaja hindamisel kohaldanud õigesti seadust ning lähtunud

Riigikohtu praktikast ja õigustatult leidnud, et kaebaja pidi väidetavast kahju tekkimisest ja

selle põhjustajast teadlik olema 22.12.2010, kui ta Murru Vanglast vabanes või mujale viidi.

Sellest momendist hakkas kulgema ka kahjunõude esitamise 3-aastane tähtaeg ja see lõppes

22.12.2013. Kahju hüvitamise taotluse esitas kaebaja Harku ja Murru Vanglale alles

28.05.2014, seega seaduses ette nähtud tähtaega rikkudes.

11. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema

mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamisel (vt RKHK 13.10.2009. a otsus

nr 3-3-1-65-09). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistuses, kuid

erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru

saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (vt RKHK 16.01.2009 .a määrus

nr 3-3-1-75-08, p 16). Isegi õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust

saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt RKHK 01.10.2002. a

määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Seega on vastustaja õigesti leidnud, et puuduvad alused

kaebaja kahjunõude esitamise tähtaja ennistamiseks ja õigustatult selle tagastanud taotluse

esitamise tähtaja möödumise tõttu.

Kuna kaebajal on seega läbimata VangS § 11 lg-s 8 ettenähtud kohustuslik kohtueelne

menetlus, siis on halduskohus õigustatult kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tiina Pappel

Agu Timmi