3-14-51983/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51983

Haldusasi

AS Tallink Duty Free kaebus Maksu- ja Tolliameti

01.07.2014

korralduse

nr

12.2-3/007672-20

ja

26.08.2014 vaideotsuse nr 6-1/2320-2 tühistamiseks ning

Maksu-

ja

Tolliameti

keelamiseks

jätkata

maksumenetlust

Sadama

Marketi

poodide

kaudu

perioodil 01.01.2012-31.03.2012 realiseeritud kaupade

osas kuni lõpplahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-13-

2169

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Kaebaja – AS Tallink Duty Free, volitatud esindaja

Helmut Pikmets

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Pille

Lehis

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu

kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 13.09.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/7672-19

AS-i Tallink Duty Free tasuma 2012. aasta I kvartalis käideldud pakenditelt pakendiaktsiisi

62 031,90 eurot. Tallinna Halduskohus tühistas 02.05.2014 otsusega haldusasjas nr 3-13-2169

maksuotsuse (resolutsiooni punkt 1). AS Tallink Duty Free esitas kohtuotsuse põhjenduste

muutmiseks Sadama Marketit puudutavas osas ning menetluskulusid käsitleva resolutsiooni

punkti 2 tühistamiseks apellatsioonkaebuse, mis on hetkel Tallinna Ringkonnakohtu

menetluses.

2. MTA teavitas 01.07.2014 korraldusega nr 12.2-3/007672-20 (edaspidi ka vaidlustatud

korraldus) AS-i Tallink Duty Free 20.04.2012 alustatud kontrolli jätkamisest Sadama Marketi

müügikohtades realiseeritud kaupade osas ajavahemikul 01.01.2012 – 31.03.2012 ning

kohustas äriühingut esitama maksuhaldurile andmed kontrollitaval ajavahemikul Sadama

Marketi müügikohtades realiseeritud kaupade pakendite massi ja liigi kohta, sealhulgas

algandmed ning arvestusmetoodika pakendite massi leidmise kohta. Korralduse täitmise

tähtajaks määrati 22.07.2014.

3. AS Tallink Duty Free esitas 17.07.2014 MTA-le taotluse 01.07.2014 korralduse täitmise

tähtaja pikendamiseks kuni lõpplahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-13-2169 või 60 päeva

võrra. MTA rahuldas 31.07.2014 otsusega nr 12.2-3/007672-22 taotluse osaliselt ning pikendas

korralduse täitmise tähtaega kuni 25.08.2014.

4. AS Tallink Duty Free esitas 31.07.2014 vaide, mille MTA jättis 26.08.2014

vaideotsusega nr 6-1/2320-2 rahuldamata.

Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on 01.07.2014 korraldus formaalselt õiguspärane, kuna selles

on viidatud nii faktilisele kui ka õiguslikule alusele. MKS § 56 lõigetest 1, 2 ja 3, § 60 lg-st 1

ja § 62 lg-st 1 tulenevalt kehtib maksumenetluses ulatuslik kaasaaitamiskohustus ning

maksuhalduril oli seega õigus nõuda AS-ilt Tallink Duty Free dokumentide esitamist.

Arvestades AS-il Tallink Duty Free lasuvat tehingute dokumenteerimise kohustust ja

maksumenetluse kestust ning vaidlustatud korralduses ja 31.07.2014 otsuses märgitud

(piisavalt pikka) dokumentide esitamise tähtaega (25.08.2014) on korraldus õiguspärane. AS

Tallink Duty Free väide, et korralduse täitmine kõrghooajal on ebaproportsionaalselt koormav,

ei vabasta teda haldusaktiga määratud kohustuse täitmisest. AS-i Tallink Duty Free seisukoha

aktsepteerimine tähendaks, et tal puuduks suvel tehingute dokumenteerimise ja

maksumenetluses kaasaaitamiskohustus, mis oleks aga vastuolus MKS §-ga 56 ning MKS § 57

lõikega 3. Seega on AS-il Tallink Duty Free kohustus täita seaduses sätestatud ja haldusaktiga

konkretiseeritud kohustus tähtaegselt.

Maksuhaldur ei nõustu, et korralduse täitmise tähtaega tuleb pikendada kuni lõpplahendi

jõustumiseni haldusasjas nr 3-13-2169. Kohtuotsus haldusasjas nr 3-13-2169 on

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 176 lg 1 ja lg 2 alusel maksuotsuse tühistamist

puudutavas osas (resolutsiooni punkt 1) jõustunud, kuna AS Tallink Duty Free ei ole selles osas

kohtuotsust vaidlustanud ning maksuhaldur ei ole kohtuotsust üheski osas vaidlustanud. Seega

puudub Tallinna Ringkonnakohtul võimalus hakata uuesti käsitlema maksuotsuse tühistamist

puudutavat osa. Kuna kohtuotsus on maksuotsuse tühistamist puudutavas osas jõustunud, siis

peab ja pidi maksuhaldur sellest lähtuma. Maksuhaldur on tegelikkuses lähtunudki kohtuotsuse

punktist 1 ning on 28. mail 2014 maksuotsuse tagasi täitnud. Seega sai ka maksuhalduri

vastavast tegevusest järeldada, et maksuotsus enam ei kehtinud.

Maksuhaldur ei nõustu, et vaidlustatud korralduse täitmine enne lõpplahendi jõustumist

haldusasjas nr 3-13-2169 on ebaotstarbekas. HMS eelnõu 456 SE seletuskirjas on märgitud, et

otstarbekus on õigusväline realiteet. Otstarbekus tähendab eelkõige seda, mis on igal

üksikjuhtumil kõige sobivam toimimisviis ning otstarbekuse kriteerium peab tagama üksnes

halduse enda kasu. Haldusorganil on otsustamisõigus selle üle, mis on igal üksikjuhtumil kõige

sobivam toimimisviis. Riigikohtu praktika kohaselt ei tähenda maksuotsust tühistava

halduskohtu otsuse jõustumine, et maksuotsuse adressaadi suhtes ei ole enam võimalik

maksukohustust kindlaks määrata ning maksuhalduril on tulenevalt MKS §-dest 10 ja 11

kohustus teha maksuotsus, kui maksumenetluses on kogutud kõik maksu määramiseks

vajalikud tõendid. HMS §-st 5 ja MKS § 10 lg-st 3 tulenevalt peab maksuhaldur tegutsema

kiirelt, menetlustoimingud tuleb läbi viia viivituseta ning maksuhaldur ei tohi viivitada maksu

määramisega. Lisaks peab maksuhaldur menetlustoimingute läbiviimisel arvestama, et

maksusumma saaks määratud enne aegumistähtaja möödumist. Täiendav viivitamine

menetlustoimingute teostamisel raskendaks asjaolude väljaselgitamist maksumenetluses, kuna

tehingutega vahetult seotud olnud isikud ei pruugi möödunud pika aja tõttu enam mäletada

maksunduslikult olulisi asjaolusid. Seetõttu ei saa maksuhalduri tegevust korralduse andmisel

pidada ebaotstarbekaks.

5. AS Tallink Duty Free esitas 05.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada MTA 01.07.2014 korraldus ja 26.08.2014 vaideotsus ning keelata maksuhalduril

maksumenetluse jätkamine Sadama Marketi poodide kaudu perioodil 01.01-31.03.2012

realiseeritud kaupade osas kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-13-2169. Kaebaja

palus esialgse õiguskaitse korras peatada MTA 01.07.2014 korralduse täitmine.

Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus on (sh 31.07.2014 otsusega muudetud kujul)

õigusvastane ning selle täitmine enne haldusasjas nr 3-13-2169 lõpplahendi jõustumist rikub

kaebaja õigusi, on ebaotstarbekas ja vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.

Vastustaja on vaideotsuses ebaõigesti kohaldanud HKMS §-s 176 sätestatud kohtuotsuse

jõustumise regulatsiooni ning ekslikult leidnud, et kui kaebaja ei vaidlustanud haldusasjas nr 3-

13-2169 eraldi halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 1, siis on kohtuotsus osaliselt jõustunud

resolutsiooni p 1 osas. Kuna halduskohtu otsus on apellatsioonastmes vaidlustatud, ei ole see

veel lõplikult jõustunud. Kuigi kohus tühistas maksuotsuse maksuhalduri poolt maksuobjekti

tuvastamata jätmise tõttu, ei lahendanud ta kaebust kohtuotsuse põhjendustes lõplikult, mistõttu

ei saavutanud kaebaja kaebuse eesmärki ning vaidlus ei lõppenud kohtuotsuse jõustumisega.

Vaidlust sisuliselt ja lõplikult lahendav resolutsioon on seotud kohtu põhjendustega, millistest

peab nähtuma vaidluse sisuline ja lõplik lahendamine. Kui kohtuotsus ei sisalda selliseid

põhjendusi ja on edasi kaevatud, siis ei ole kohtuotsus, vaatamata resolutsiooni formaalsele

eraldiseisvusele, jõustunud ja vaidlus ei ole lõppenud. Haldusasjas nr 3-13-2169 maksuotsuse

tühistamisega maksuobjekti tuvastamata jätmise motiivil ei lahendanud halduskohus kaebaja

poolt haldusasjas nr 3-13-2169 esitatud kaebust, mistõttu vaidlus jätkub maksu määramise

küsimustes seonduvalt pakendiseaduse (PakS) § 16 lg 4 või pakendiaktsiisi seaduse (PakAS) §

8 lg 2 p 4 kohaldamisega Sadama Marketi kauplustes müüdud kaupade suhtes,

taaskasutusorganisatsiooniga

sõlmitud

lepingu

kehtivusega

kontrolliperioodil

ning

pakendiaktsiisi määramise aluseks olevate normide vastavusega põhiseadusele. Nende

küsimuste lahendamine kaebaja kasuks välistab Sadama Marketi müügikohtade kaudu Eestist

välja viidud kaupade maksustamise pakendiaktsiisiga. Olukorras, kus haldusasjas nr 3-13-2169

ei ole veel lahendatud maksu määramise lubatavuse küsimus, ei olnud kaebajal vajalik

vaidlustada kohtuotsuse resolutsiooni punkti 1, kuid kaebuse sisuliseks lahendamiseks pidi ta

vaidlustama kohtuotsuse põhjendused. Seega on uue maksuotsuse tegemisele suunatud

korraldus ennatlik ja ebaotstarbekas.

Uue maksuotsuse andmisele suunatud menetluse taasalustamine keset kohtuvaidlust

haldusasjas nr 3-13-2169 ei vasta HMS §-s 5 ja MKS § 10 lg-s 3 sätestatud eesmärgipärasuse

ja efektiivsuse põhimõttele. Maksumenetluse jätkamine vaidlustatud korralduse alusel

tähendaks menetlusökonoomia põhimõtte täielikku eiramist ja kaebajale liigsete ebamugavuste

ja kulude tekitamist. Uue maksuotsuse tegemine tähendaks kaebaja jaoks vajadust vaidlustada

ka uus maksuotsus, jätkates paralleelselt ühes ja samas vaidluses kahte kohtuvaidlust.

Arvestades haldusasja nr 3-13-2169 menetlusstaadiumit on kõnealuste vaidluste liitmine üsna

problemaatiline. Seega tähendaks maksumenetluse jätkamine kaebaja jaoks täiendavat ajakulu

maksumenetlusele ja rahakulu potentsiaalsele kohtuvaidlusele, mille perspektiiv sõltub

haldusasjas nr 3-13-2169 peetava vaidluse tulemusest. Juhul, kui ringkonnakohus vahepeal

rahuldab kaebaja apellatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-13-2169, siis maksuhalduri jaoks

tähendaks see seda, et ei maksumenetlus ega selle tulemusena tehtud maksuotsus ei oleks

vajalikud, kuna maksu määramise võimalikkus oleks põhimõtteliselt välistatud.

Maksuhaldur soovib maksumenetluses koguda tõendeid olukorras, kus poolelioleva kohtuasja

tõttu ei ole teada, kas ja milliseid tõendeid peab üldse koguma. Vaidlustatud korraldusega

jätkatud maksumenetlus on tõendite kogumise staadiumis (mida takistab omakorda

õigusselguse puudumine poolelioleva kohtuvaidluse pärast) ega ole küps maksuotsuse

tegemiseks. Vaideotsuses on jäetud põhjendamata, miks antud juhul ei tule vältida üleliigseid

kulutusi ja ebameeldivusi isikutele ega tule tagada menetlusosaliste õiguste kaitset. Vastustaja

argument, et maksuhaldur peab menetlustoimingute läbiviimisel arvestama, et maksusumma

saaks määratud enne aegumistähtaja möödumist, ei ole käesolevas asjakohane, kuna MKS § 99

lg 1 p 2 kohaselt peatub maksusumma aegumine maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni selles

asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Kuna haldusasjas nr 3-13-2169 ei ole veel jõustunud

lõplikku lahendit, siis ei ohusta maksuhaldurit ka maksusumma määramise aegumine.

Asjakohatu on ka vaideotsuse argument, et tehingutega vahetult seotud olnud isikud ei pruugi

menetlusega viivitamise korral enam mäletada maksunduslikult olulisi asjaolusid. Kaebaja

seaduslik esindaja on maksumenetluses juba andnud selgitusi. Samuti ei ole vaidlustatud

korraldusega nõutud korduvat selgituste andmist, vaid dokumente ja müügiandmeid, mille

hoidmise kohustus on 7 aastat ja mis on kaebajal olemas (arhiveeritud), kuid vajab vastustajale

soovitud kujul esitamiseks täiendavat töötlemist.

6. Kohus võttis 16.09.2014 määrusega kaebuse menetlusse ja jättis kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas määruse peale esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmise osas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.09.2014

määrusega rahuldamata.

7. MTA esitas 16.10.2014 kaebusele vastuse.

Vastustaja leiab, et nii vaidlustatud korraldus kui ka vaideotsus on õiguspärased ning

maksuhaldur on õiguspäraselt jätkatud maksumenetlusega. Puudub vaidlus, et korraldus on

kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud ning antud pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse

alusel, on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele.

Kaebaja pole tuginenud sellele, et korraldus oleks motiveerimata või antud MKS 60 ja 62

sätteid rikkudes. HMS ega MKS ei näe ette haldusakti tühistamist põhjusel, et selle andmine

võib olla ebaotstarbekas.

Halduskohus ja ringkonnakohus on esialgse õiguskaitse taotlust lahendades nõustunud

vastustaja arusaamisega, et haldusasjas nr 3-13-2169 tehtud kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1

on jõustunud ning seda saab vaidlustada vaid teistmismenetluses, mistõttu on kaebajale tehtud

vaidlusalune maksuotsus jäädavalt tühistatud.

Maksu määramise aegumistähtaeg hakkas edasi kulgema, kuivõrd maksuotsus on tühistatud.

Seega ei saa vastustaja viivitada maksumenetluse jätkamisega. Juhul, kui haldusasjas nr 3-13-

2169 peaks vaidlus jõudma siiski tulemuseni, et halduskohtu otsuse põhjendused olid valed ja

maksuotsus oli ka muudel argumentidel õigusvastane, siis on maksuhaldur kohustatud uue

maksuotsuse, juhul, kui ta käimasoleva maksumenetluse tulemusel selle väljastab, ise kehtetuks

tunnistama.

Maksumenetluse jätkamine on kooskõlas MKS § 10 lõikes 3 sätestatud kohustusega viia läbi

menetlus võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Seda eriti olukorras, kus halduskohtu

otsusega maksuotsus tühistati ja selles osas on otsus jõustunud ning pigem tuleb asuda

seisukohale, et ka maksu määramise aegumistähtaeg kulgeb edasi. Maksude määramine, sh

maksumenetluse jätkamine või mittejätkamine olukorras, kus on tuvastatud maksukohustuslase

poolt deklareeritud andmete ebaõigsus, ei ole maksuhalduri diskretsiooniotsus. Lisaks on uue

maksuotsuse väljastamise väide spekulatiivne ning mistahes haldusakti vaidlustamine ei ole

haldusakti adressaadi kohustus, vaid õigus. Kulutusi, mille tekkimist peab kaebaja vältimatuks,

on võimalik kaebajal vältida haldusaktide mittevaidlustamise läbi või kõrgehinnalise õigusabi

teenuse kasutamata jätmisega. Isegi kui maksumenetluse jätkamine peaks päädima uue

maksuotsusega ning kaebaja soovib selle vaidlustada, siis ei ole ta sunnitud kahte

kohtumenetlust üleval hoidma. Nimelt on menetlusosalistel võimalik taotleda uue

kohtumenetluse peatamist seniks, kui haldusasjas nr 3-13-2169 jõutakse lõpliku tulemuseni,

mis muuhulgas aitab ära hoida ka täiendavate õigusabi kulude tekkimise.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta

määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS

§ 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada.

Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata. Kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ühegi HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud

nõudega, sest kaebaja nõuded on materiaalõiguslikult perspektiivitud. Tegemist ei ole keeruka

õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse lahendamist kohtuotsusega. Kohus nõustub MTA

26.08.2014 vaideotsuse põhjendustega, mis on kokkuvõtlikult esitatud käesoleva määruse

punktis 4, ning HKMS § 165 lg 2 ja § 178 lg 3 alusel ei korda neid põhjendusi täies mahus,

märkides vaid järgmist.

9. Kaebaja arvates on maksumenetluse jätkamine, sh temalt vaidlustatud korraldusega

teabe ja dokumentide nõudmine õigusvastane eelkõige põhjusel, et 13.09.2013 maksuotsust nr

12.2-3/7672-19 tühistav kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-13-2169 ei ole veel

jõustunud.

Kohus ei jaga kaebaja seisukohta. HKMS § 176 lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei

saa tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Sama paragrahvi

2. lõike kohaselt välistab kohtuotsuse tähtaegne vaidlustamine otsuse jõustumise kuni

edasikaebuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Otsuse osalise vaidlustamise korral

jõustub otsus vaidlustamata osas. Halduskohus tühistas kaebajale koostatud 13.09.2013

maksuotsuse nr 12.2-3/7672-19 asjas nr 3-13-2169 tehtud otsuse resolutsiooni punktis 1.

Kaebaja esitas kooskõlas HKMS § 180 lg 1 apellatsioonkaebuse pelgalt halduskohtu otsuse

põhjenduste peale ilma resolutsiooni punkti 1 vaidlustamata. Kuna halduskohtu resolutsiooni

punkti 1 ei saa kumbki pool enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, on

resolutsiooni p 1, millega kohus tühistas maksuotsuse, jõustunud. Seega võib maksuhaldur

uuesti otsustada kaebaja maksukohustuse üle.

10. Kaebaja peab maksumenetluse jätkamist, sh temalt vaidlustatud korraldusega teabe ja

dokumentide nõudmist õigusvastaseks ka selle vastuolu tõttu MKS § 10 lg-st 3 tuleneva

eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega.

MKS § 10 lg 3 paneb maksuhaldurile kohustuse viia läbi menetlus võimalikult lihtsalt, kiirelt

ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides seejuures haldusmenetluse

üldisi põhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Kohtu arvates ei ole maksuhaldur

käesolevas asjas selle sätte vastu eksinud.

MKS § 10 lg 2 p 1 ja 3 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise

ja tasumise õigsust ning nõuda sisse maksuvõlad. Kohus nõustub maksuhalduriga, et maksu

määramise või määramata jätmise otsustamisel ei ole maksuhalduril üldjuhul kaalutlusõigust.

Seega kui maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja deklareeritud andmed olid ebaõiged, oli tal

pärast asjas nr 3-13-2169 tehtud halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 jõustumist kohustus

maksumenetlusega jätkata.

MKS § 11 lg 2 alusel otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud

toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks

vajalikke tõendeid. Seega tõendite kogumisel ja maksumenetluse läbiviimisel on maksuhalduril

avar kaalutlusruum. Kohtu võimalus sekkuda maksuhalduri kaalutlusõiguse teostamisse on

HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt piiratud.

Maksukohustuslasel on MKS § 56-58 kohaselt maksumenetluses kaasaaitamiskohustus, mis

hõlmab ka kohustust esitada maksuhalduri nõutud teavet ja dokumente. On paratamatu, et

kaasaaitamiskohustuse täitmine tekitab maksukohustuslasele ebamugavusi ja võib kaasa tuua

ka kulusid. Need ei ole aga praegusel juhul üleliigsed. Maksuhalduri kontroll hõlmab 2012. a

esimest kvartalit, seega ei ole tegemist ülemäära pika ajavahemikuga. Kaasaaitamiskohustusest

tulenevalt peab maksukohustuslane arvet pidama kõigi maksustamise seisukohalt oluliste

asjaolude üle. Kaebaja kinnitusel on tal olemas algandmed vaidlustatud korraldusega nõutud

Sadama Marketi müügikohtades realiseeritud kaupade ja pakendite massi ning liigi kohta, kuigi

neid on vaja täiendavalt töödelda (tl 10). Maksuhaldur on kaebaja taotlusel pikendanud tähtaega

teabe ja dokumentide esitamiseks. Praegusel hetkel ei ole kindel, et maksumenetlus lõpeb

tingimata uue maksuotsuse tegemisega kaebaja suhtes. Kui maksuhaldur maksuotsust ei tee,

piirdub kaebaja aja- ja rahakulu eeskätt vaidlustatud korraldusega nõutud teabe ja dokumentide

esitamisega. Kui aga maksuhaldur peaks maksumenetluse tulemusena tegema kaebajale uue

maksuotsuse ja kaebaja peab vajalikuks seda kohtus vaidlustada, saab HKMS 10. peatükis

sätestatud korras taotleda asja menetluse peatamist. Kui haldusasja nr 3-13-2169 lõplikust

lahendist selgub, et halduskohtu otsuse põhjendused ei ole õiged ja käimasoleva

maksumenetluse tulemusena tehtud maksotsus on seetõttu õigusvastane, tuleb maksuhalduril

see ise kehtetuks tunnistada.

Maksumenetluse lõpule viimise otstarbekuse üle enne haldusasjas nr 3-13-2196 tehtava

kohtulahendi täielikku jõustumist võib vaielda, kuid maksuhalduri võimalik ebaotstarbekas

tegutsemine ei muuda aga vaidlustatud korraldust ega maksumenetlust tervikuna

õigusvastaseks. Ebaotstarbekuse tõttu ei saaks kohus HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt

vaidlustatud korraldust või vaideotsust tühistada ega maksumenetluse läbiviimist keelata.

11. Kokkuvõttes leiab kohus, et maksumenetluse jätkamine kaebaja suhtes oli õiguspärane,

sest asjas nr 3-13-2169 tehtud halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 1, millega kohus tühistas

13.09.2013 maksuotsuse, on jõustunud. Maksumenetluse läbiviimine tekitab kaebajale

ebamugavusi ja kulusid, kuid neid ei saa pidada üleliigseks. Kaebajal oli maksumenetluses

kaasaaitamiskohustus. Seega on kaebaja nõuded tühistada 01.07.2014 korraldus ja keelata

maksumenetluse läbiviimine kuni lõpplahendi jõustumiseni asjas nr 3-13-2169 õiguslikult

perspektiivitud. Kaebaja ei väida, et vaideotsus rikub tema õigusi selle esemest sõltumatult,

seega kehtivad ülaltoodud seisukohad ka vaideotsuse kohta.

12. Eespool toodud põhjustel jätab kohus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel

kaebuse läbi vaatamata. Kohtupraktikas on tunnustatud HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamist

juhul, kui kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel või pärast menetlusse võtmist on selge, et

kaebuses esitatud väited ei tingi kaebuse rahuldamist, kuigi vaidlustatud haldusakt või toiming

riivab kaebaja õigusi ja ka nõue on õigesti valitud, ning tegemist ei ole keeruka õigusliku

vaidlusega (nt Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-29-13; Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2014

määrus asjas nr 3-14-50381).

13. Kuna kaebus tagastatakse selle perspektiivituse tõttu, ei kuulu tasutud riigilõiv vastavalt

HKMS § 104 lg 5 p-le 3 tagastamisele. Kaebaja kannab oma menetluskulud ise (HKMS § 108

lg 1 lause 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit