2-14-54453/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja

koht

28. november 2014.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-54453

Tsiviilasi

Xxxxja

Xxxxavaldus

Xxxxsuhtes

lähenemis-

ja

suhtlemiskeelu kohaldamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja I: Xxxx(isikukood xxx, elukoht xxxx); seaduslik

esindaja Xxxx

Avaldaja II: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Avaldaja I ja avaldaja II lepinguline esindaja Õnneli Matt

Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, xxxx)

Ärakuulamise aeg

10. november 2014

Resolutsioon

1. Rahuldada Xxxxja Xxxxavaldus Xxxxsuhtes lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks.

2. Keelata Xxxxläheneda Xxxx’le lähemale kui 50 meetrit ja hoonete siseruumides lähemale

kui 10 meetrit.

3. Keelata Xxxx suhelda Xxxx`ga, sh suhtlemine telefoni ja kirja teel ning muude sidekanalite

vahendusel, v.a ühise lapse Xxxx suhtlemise küsimustes elektroonilise kirjavahetuse teel.

4. Keelata Xxxx läheneda Xxxx viimase lasteaia või muu koolieelse lasteasutuse

territooriumil või sugulaste juures lähemale kui 50 meetrit.

5. Määruse resolutsiooni punktides 2 - 4 nimetatud abinõusid rakendatakse tähtajaga 3 (kolm)

aastat alates 28.11.2014.

6. Kohtumääruse jõustumisel tühistada 09.septembri 2014 esialgse õiguskaitse kohaldamise

määruses kohtumenetluse ajaks rakendatud abinõud.

7. Jätta menetluskulud Xxxx kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada täitmiseks kohustatud isik Xxxx määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtumääruse kehtivus ja täitmine

Kohtumäärus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates

selle kättetoimetamisest kohustatud isikule Kristjan Karupuule.

Avaldaja asjaolud

1. Xxxx(edaspidi avaldaja I või laps) ja Xxxx(edaspidi avaldaja II või ema) esitasid Harju

Maakohtule avalduse Xxxx(edaspidi puudutatud isik või isa) suhtes lähenemis- ja

suhtlemiskeelu kohaldamiseks. Avaldajad palusid keelata puudutatud isikul läheneda

avaldajale II lähemale kui 50 meetrit, hoonete siseruumides lähemale kui 10 meetrit, suhelda

avaldaja II, sh suhtlemine telefoni ja kirja teel ning muude sidekanalite vahendusel, v.a

suhtlemine ühise lapsega suhtlemise küsimustes elektroonilise kirjavahetuse teel ning keelata

läheneda avaldajale I viimase lasteaia või muu koolieelse lasteasutuse territooriumil või

sugulaste juures lähemale kui 50 meetrit.

2. Avalduse kohaselt on avaldaja II ja puudutatud isiku abielu lahutatud 04.02.2013, misjärel jäi

laps elama avaldaja II juurde. Puudutatud isik on solvanud ja laimanud avaldajat II ja seda ka

avaldaja I kuuldes ning teda mõjutades. 26.03.2014 külastas puudutatud isik avaldajat I

lasteaias, mille tagajärjel laps tegi õhtul mitu korda püksi.

3. 12.07.2014 sõimas puudutatud isik avaldajaid jubedate sõnadega ning ähvardas, et kui nad

peaksid tema või tema sugulaste lähedale minema või suhtlema, siis tapab ta nad ära. Ka

politsei käis sündmuskohal ja võttis seletuse. Samal õhtul tuli puudutatud isik avaldajate maja

ette tagasi ning hakkas vahetpidamata helistama ja sõnumeid saatma. Järgmisel päeval

(13.07.14.) saatis puudutatud isik eelmisele päevale samalaadse sõimu meili teel, seekord oli

tapmisähvardus küll ümbersõnastatud sooviks, et avaldajad (nii lapse ema kui ka laps) surnud

oleksid.

4. Puudutatud isik ähvardas mitmel korral avaldajaid tappa (suulised ähvardused ja ähvardused

meiliga 13.07.14. ja 17.07.14). Avaldaja II on nii hirmul, et tegi pärast puudutatud isiku rünnet

12.07.2014. a. väljakutse politseisse (KRM nr 14230109219) ning pärast viimast ähvarduskirja

läks avaldajale I kohe lasteaeda järgi, et hoida ära tapmisähvarduste täide viimine puudutatud

isiku poolt.

Puudutatud isiku seisukoht

5. Puudutatud isik on avalduse menetlusse võtmise määruse koos lisadega kätte saanud

25.09.2014, avaldusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg 1 sätestab, et kohus võib isiku eraelu või

muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid

abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

1055 lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase

tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava

käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise

kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas

nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme

kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

7. Eesti Perekonnaseisuasutuse tõenditega (lk 89 ja 90) on tõendatud, et 22.01.2011 sündinud

avaldaja I vanemateks on avaldaja II ja puudutatud isik ning et avaldaja II ja puudutatud isiku

abielu lahutati 04.02.2013. Harju Maakohtu 22.10.2013 kohtumäärusega nr 2-13-40624 (lk

109-112) on tõendatud, et puudutatud isiku ja avaldaja II ühine hooldusõigus lapse suhtes

lõpetati osaliselt ja määrati kindlaks lapsega suhtlemise kord.

8. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest (tl 54-55) nähtuvalt on puudutatud isik saatnud

avaldajale II kahel korral solvava ja ähvardava sisuga e-kirju (13.07.2014, 17.07.2014) nii

avaldaja I kui ka avaldaja II kohta. Kirjade sisu ja selles kasutatud väljendid on äärmiselt

räiged, nii nimetab puudutatud isik avaldajaid „kuradima värdjateks“, „avaldajat II ka „haigeks

väärastunud ja kiiksuga vanamutiks“ avaldajat I ka „sigitiseks, spermajäänuseks ja

abordijäänuseks“. Kirjades ähvardab puudutatud isik muuhulgas „…viia lapse lasteaiast

Ruilasse, et näidata talle, kui vastik ta mulle on ja kui väga ma nean seda hetke, mil ta

sündis…“, ja, et „ ma soovin, et te mõlemad maha kärvaksite! Tehke mulle teene ja surge ära!“.

9. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib kohus hagita menetluses lugeda asjaolude tõendamiseks

piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande

all. Avaldaja seletuse (tl 18-20) kohaselt sõimas puudutatud isik 12.07.2014 päeval avaldajat

II jõhkralt ja roppude sõnadega, ähvardas tulla kätega kallale ning ähvardas tapmisega, kui

avaldajad peaksid puudutatud isikule või tema sugulastele lähedale minema või nendega

suhtlema. Puudutatud isik ütles ka, et ta neab maapõhja päeva, kui ta selle värdja siia ilma

sigitas ning, et tal oli võimalus ta neljapäeval ära tappa aga puudutatud isiku isa tuli sinna.

Sama päeva õhtul terroriseeris puudutatud isik koos oma uue elukaaslasega avaldajaid nende

elukohas helistades ja saates pidevalt sõnumeid ning koputades pidevalt uksele. Selline

käitumine lõppes siis, kui avaldaja II ütles puudutatud isikule, et ta helistab politseile.

Eelnevate sündmuste tõttu on avaldaja II enda ja lapse pärast suure hirmu all, mistõttu on ta

pöördunud abi saamiseks korduvalt politsei poole.

10. 10.novembril 2014 ärakuulamisel jäid avaldajad avalduse juurde. Puudutatud isik teatas

kohtule, et ei soovi ärakuulamisele ilmuda.

11. Eestkosteasutuse, Mustamäe Linnaosa Valitsuse 25.07.2014 nr S-5-1/432-2 arvamusest (tl 65-

67) nähtuvalt olid avaldaja II ja puudutatud isiku suhted pärast lahkuminekut väga keerulised,

kuna lapse isa kasutas lapsega manipuleerimist kättemaksuna lapse emale ning saatis äärmiselt

kohatuid ja ebatsensuurse sisuga meile lapse emale, kui viimane püüdis lapse ja isa suhtlemise

osas kokkuleppeid sõlmida. Poolte vahel kohtu poolt kinnitatud kompromissiga reguleeriti

lapse ja isa suhtluskord, pärast mida ei kohtunud isa lapsega pikka aega. Eestkosteasutus on

arvamusel, et vanemate omavahelisi konflikte, pingeid, väärkohtlemist ja solvanguid arvesse

võttes on vanemate konflikt ületanud tavamõistes lubatud piirid. Et tagada lapsele turvaline

ümbruskond ja elimineerida isapoolne oht tervisele ja elule on kohtul alust rakendada VÕS §-

s 1055 sätestatud isikuõiguste kaitset.

12. Kohus on seisukohal, et avaldaja seletuse ja e-kirjadega on tõendatud avalduses esile toodud

asjaolud selle kohta, et puudutatud isik on avaldajaid korduvalt ähvardanud õigusvastaselt elu

või tervise kahjustamisega, on rikkunud avaldaja II eraelu puutumatust ja hoidnud oma

käitumisega avaldajat II lapse ja enda elu ning tervise pärast hirmu all. Eestkosteasutus on

toonud esile, et avaldaja II ja puudutatud isiku konflikt on kestnud alates lahkuminekust, seega

alates veebruarikuust 2013 ja ületanud tavamõistes lubatud piirid. Ka on eestkosteasutuse

arvamuse kohaselt vajalik rakendada ohu tõttu lapse elule ja tervisele isikuõiguste kaitset.

Seega on VÕS § 1055 eeldused täidetud ja avaldajatel on õigus nõuda puudutatud isiku

lähenemise keelamist.

13. Avaldajate taotletud abinõud – keelata puudutatud isikul läheneda avaldajale II lähemale kui

50 meetrit, hoonete siseruumides lähemale kui 10 meetrit ning keelata tal suhelda avaldajaga

II, sh telefoni ja kirja teel ning muude sidekanalite vahendusel, v.a ühise lapsega suhtlemise

küsimustes elektroonilise kirjavahetuse teel ning keelata puudutatud isikul läheneda avaldajale

I viimase lasteaia või muu koolieelse lasteasutuse territooriumil või sugulaste juures lähemale

kui 50 meetrit, on antud asjaoludel ning puudutatud isiku käitumist arvestades vajalikud ja

mõõdukad. Kohus leiab ka, et muul viisil ei ole puudutatud isiku kahju tekitavat käitumist

võimalik lõpetada. Avaldajatele lähenemise ning nendega kontakteerumise keeld ei mõjuta

otseselt puudutatud isiku igapäevaelu ning seda võib pidada avaldajate õigustatud huvisid ja

asjaolusid arvestades mõistlikuks ning põhjendatuks. Arvestades, et puudutatud isik on

käitunud avaldaja II õigusi kahjustaval viisil rohkem kui 1,5 aastat, kusjuures tema käitumine

on muutunud aja jooksul jõhkramaks ning, et ta on asunud lisaks avaldajale II õigusvastaselt

ja kahju tekitavalt käituma ka oma lapse suhtes, siis on kohus seisukohal, et avaldajate taotlus

rakendada antud abinõusid kolme aasta jooksul, põhjendatud.

14. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et avaldus on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada.

Puudutatud isikul tuleb keelata läheneda avaldajale II lähemale kui 50 m, hoonete siseruumides

lähemale kui 10 meetrit, keelata puudutatud isikul suhelda sidekanalite vahendusel, va

suhtlemine seoses ühise lapsega elektroonilise kirjavahetuse teel ja keelata puudutatud isikul

läheneda avaldajale tema lasteaia või muu koolieelse lasteasutuse territooriumil või sugulaste

juures lähemale kui 50 meetrit. Nimetatud abinõusid tuleb kohaldada tähtajaga kolm aastat

alates käesoleva määruse tegemisest.

15. Kohus peab vajalikuks juhtida puudutatud isiku tähelepanu karistusseadustiku § 331², mille

kohaselt kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu

rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või

lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest – karistatakse

rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

16. TsMS § 478 lg 4 ja TsMS § 547 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata

jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus

vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust kuulub

määrus täitmisele alates selle kätte toimetamisest puudutatud isikule.

17. Kohus kohaldas 09.09.2014 kohtumääruses kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset, milles

keelas puudutatud isikul läheneda avaldajatele lähemale kui 50 meetrit ja suhelda avaldajatega,

välja arvatud e-meili teel avaldajat I puudutavates küsimustes. Eelnimetatud abinõu tuleb

seoses kohtumenetluse lõppemisega käesoleva kohtumääruse jõustumisel TsMS § 386 lg 2

alusel tühistada.

Menetluskulude jaotus

18. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

19. Kohus on seisukohal, et kuivõrd avaldajate pöördumise kohtusse oma õiguste kaitseks tingis

puudutatud isiku I õigusvastane kahju tekitav käitumine, siis on antud asjaolusid arvestades

õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

20. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt

esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme

kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik