3-14-50742/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50742

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määrus ja

10.10.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. Maksimovi 10.09.2014. a määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

01.09.2014. a määrus resolutsiooni p 3 osas muutmata.

2. Võtta menetlusse 26.10.2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 10.10.2014. a

määruse resolutsiooni p 3 peale.

3. Jätta A. Maksimovi 26.10.2014. a määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

10.10.2014. a määrus resolutsiooni p 3 osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 07.05.2014 A. Maksimovi kaebus, milles kaebaja taotles

kohtult hagiavalduse vastuvõtmist summas 3650 eurot. Kaebusele oli lisatud Tartu Vanglale

esitatud kahju hüvitamise nõue nr 1-13/682-1. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus 12.05.2014. a määrusega jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale

10 päeva kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja

põhjendamiseks, milles taotletav kahju seisneb.

3. Kaebaja esitas 19.05.2014 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles palus kohut võimaldada

kaitsja riigi kulul, kuna ta ei suuda kohtule selgitada kõiki oma nõudmisi.

4. Tartu Halduskohus 23.05.2014. a kirjaga selgitas, et mõistab kaebaja pöördumist selliselt,

et kaebaja taotleb riigi kulul õigusabi ning märkis, et riigi õigusabi taotlus ei tähenda seda, et

kaebaja võib jätta 12.05.2014. a määruses osundatud puudused kõrvaldamata, kuna kaebuse

puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi.

5. Tartu Halduskohus 05.06.2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse (resolutsiooni

p 1) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel ning jättis A. Maksimovi

taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 12 lg 1 alusel.

6. Kaebaja esitas 16.06.2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles eitab, et ta on

korduvalt tunnistanud oma eesmärgina kaebuste esitamisel kohtu ja haldusorgani

ülekoormamist ning leiab, et kohtul ei ole soovi tema probleem sisuliselt läbi vaadata.

Kaebaja väidab, et ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna ei antud kaitsjat. Kaebaja hinnangul

on rikutud põhiseadust.

7. Tartu Halduskohus 01.09.2014. a määrusega võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määruse peale; jättis rahuldamata määruskaebuse ja kaebaja

riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 3) ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Halduskohus märkis, et mõistab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et

kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus

selgitas, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi, ja leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste

esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline

ise kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul

haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole

halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kaebaja esitas 10.09.2014 määruskaebuse, milles märkis, et ta sai 01.09.2014. a määruse.

A. Maksimov palus vabastada ta riigilõivu tasumisest ning anda talle kaitsja.

9. Tartu Halduskohus 10.10.2014. a määrusega jättis käiguta A. Maksimovi määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse peale ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks

10 päeva määruse kättesaamisest alates ning jättis rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks. Halduskohus osutas, et 01.09.2014. a määrus on määruskaebekorras

vaidlustatav osas, milles kohus jättis rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse ning sellest

tulenevalt on kohus seisukohal, et A. Maksimov vaidlustab Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a

määrust osas, milles kohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus

selgitas, et kui kohus on kaebaja tahet valesti mõistnud, siis tuleb kaebajal sellest kohtule

koheselt teatada. Halduskohus märkis, et kuigi kohus mõistab, et A. Maksimov soovib

vaidlustada enda riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist, ei ole A. Maksimov esitanud

ringkonnakohtule esitatavat taotlust ning põhjendusi, millest nähtuks, miks on vaidlustatav

määrus õigusvastane.

Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Halduskohus selgitas, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi, ja leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate

taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on

võimeline ise kaitsma oma õigusi.

10. Kaebaja esitas 26.10.2014 määruskaebuse, milles märkis, et ta sai 10.10.2014. a

määruse. A. Maksimov märkis, et siiani ei ole võimaldatud kaitsjat ning rikutud on

menetlusosaliste võrdsuse põhimõtet kohtus.

11. Tartu Halduskohus 21.11.2014. a määrusega võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse resolutsiooni p 3 peale; jättis rahuldamata

määruskaebuse ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus esmalt Tartu Halduskohtu

01.09.2014. a määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse

riigi kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 3).

13. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus 10.09.2014 esitatud määruskaebuse (I) ning seejärel

26.10.2014 esitatud määruskaebuse (II).

I

14. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks

oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes

nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu

01.09.2014. a määrus on vaidlustatav vaid resolutsiooni p 3 osas. Kuigi 10.09.2014

esitatud määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse tühistamise

taotlust sõnaselgelt esitatud, on kaebaja märkinud, et ta sai 01.09.2014. a määruse ning

palub anda talle kaitsja, kuna tal ei ole seadusi ning talle jääb arusaamatuks, mida

kohtunik öelda tahab. Lisaks on A. Maksimov lisanud 10.09.2014. a määruskaebusele

Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse venekeelse tõlke. 26.10.2014 esitatud

pöördumises, mis on ringkonnakohtu hinnangul käsitletav 10.09.2014. a

määruskaebuse täiendusena, on kaebaja märkinud, et siiani ei ole antud kaitsjat.

Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus

tühistaks Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse resolutsiooni p 3 osas, millega

halduskohus jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

15. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja taotluse riigi

õigusabi saamiseks rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi

andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud

ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

16. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk

on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku

puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning

sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

17. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 10.09.2014. a

määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse resolutsiooni p 3

osas muutmata.

II

18. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse

võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata.

19. 26.10.2014 esitatud pöördumises halduskohtule märgib kaebaja, et talle ei ole siiani

võimaldatud kaitsjat. Ringkonnakohus tõlgendab seda määruskaebusena Tartu Halduskohtu

10.10.2014. a määruse peale, millega halduskohus jättis 10.09.2014 esitatud määruskaebuse

01.09.2014. a määrusele käiguta ning jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks

rahuldamata (resolutsiooni p 3). 10.10.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p 3 osas.

Kuigi 26.10.2014. a pöördumine on käsitletav täiendusena 10.09.2014. a määruskaebusele, on

ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe muuhulgas vaidlustada ka Tartu Halduskohtu

10.10.2014. a määrus resolutsiooni p 3 osas. Halduskohus on jätnud selle 21.11.2014. a

määruses põhjendamatult tähelepanuta.

20. Ringkonnakohus võtab menetlusse kaebaja 26.10.2014 esitatud määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 10.10.2014. a määruse peale. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab

ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja tagasi halduskohtusse kaebaja 26.10.2014

esitatud määruskaebuse menetlemiseks, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise kontrollida

26.10.2014 esitatud määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu 10.10.2014. a määruse

seaduslikkust.

21. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi

saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi

andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud

ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

22. Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus menetlusse 26.10.2014 esitatud

määruskaebuse 10.10.2014. a määruse peale, jätab A. Maksimovi 26.10.2014. a

määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.10.2014. a määruse resolutsiooni p 3

osas muutmata.

Agu Timmi

Madis Ernits

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/