3-14-52107/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-52107

Määruse kuupäev

25. november 2014

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Juri Ustimenko kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 300 eurot ning Tartu Vangla 05.11.2010

käskkirja nr 6-2/2498 tühistamiseks

Resolutsioon

1. Tagastada Juri Ustimenko kaebus.

2. Kohtumääruse ärakiri saata koos tõlkega kaebajale.

3. Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast

määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtusse saabus 17.09.2014 Juri Ustimenko kaebus. Kaebuse kohaselt taotleb J.

Ustimenko Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, kahju hüvitamist summas 300 eurot

seonduvalt Tartu Vangla 05.11.2010 käskkikrjaga nr 1-4/2498. Samuti taotleb J. Ustimenko Tartu

Vangla 05.11.2010 käskkirja nr 1-4/2498 tühistamist.

2. Tartu Vangla teatas 29.09.2014 vastuses kohtu teabenõudele, et Tartu Vanglas registreeriti

19.08.2014 J. Ustimenko taotlus Tartu Vangla 05.11.2010 käskkirja nr 1-4/2498 annulleerimiseks,

millega kaebajale määrati karistuseks noomitus. Tartu Vangla 25.08.2014 kirjaga nr 6-24/5770-2

jäeti J. Ustimenko taotlus rahuldamata. Vangla märgib, et J. Ustimenko taotlust ei käsitletud

vaidena.

Vangla osutab, et J. Ustimenko ei ole Tartu Vanglale 2014. aastal esitanud kahju hüvitamise taotlust

seoses temale 05.11.2010 käskkirjaga nr 1-4/2498 distsiplinaarkaristuseks määratud noomitusega.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. HKMS § 45 lg-st 2 tuleneb, tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja eesmärk on kaebusest nähtuvalt hüvitise saamine ning vastava

eesmärgi saamiseks tõhusaim vahend on kahju hüvitamise kaebuse esitamine. Kaebaja ei ole

vastavalt HKMS § 38 lg-le 4 selgitanud, miks on eraldiseisev tuvastamisnõue vajalik tema õiguste

kaitseks. Kuna kahju hüvitamise nõue hõlmab käesoleval juhul õigusvastasuse tuvastamise nõuet,

siis puudub alus ja ka vajadus eraldi tuvastamisnõude menetlemiseks.

5. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti

või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja

korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või

Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt

rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 5 kohtule

tühistamiskaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on

kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata

jäetud.

VangS § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb ka kahjunõude

esitamiseks läbida VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.

6. Seonduvalt kaebuses esitatud haldusakti tühistamisnõudega on kohus seisukohal, et selle nõude

osas on kaebajal tähtaegselt läbimata vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik

kohtueelne menetlus. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt

esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või

Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena ette

olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast.

J. Ustimenko on esitanud vanglale taotluse Tartu Vangla 05.11.2010 käskkirja nr 1-4/2498

annulleerimiseks, mis registreeriti Tartu Vanglas 19.08.2014. Tartu Vangla vastas taotlusele

25.08.2014 kirjaga nr 6-24/5770-2 ning teatas J. Ustimenkole, et tema taotlus jääb rahuldamata.

Tartu Vangla on kaebaja 19.08.2014 pöördumist käsitlenud taotlusena ning jätnud selle 25.08.2014

kirjaga nr 6-24/5770-2 rahuldamata. Kohus leiab, et Tartu Vangla ei ole käsitlenud kaebaja

pöördumist õiguspäraselt. Kohus on seisukohal, et tegemist oli J. Ustimenko vaidega Tartu Vangla

05.11.2010 käskkirja nr 1-4/2498 peale, millega kaebaja taotles oma karistuse annulleerimist ehk

käskkirja tühistamist. Seega on kohtu hinnangul Tartu Vangla 25.08.2014 vastuse nr 6-24/5770-2

puhul tegemist vaideotsusega, millega on jäetud kaebaja vaie rahuldamata. Kohus märgib, et kuna J.

Ustimenko vaie oli vaidemenetluse normidest lähtuvalt esitatud HMS §-s 75 sätestatud tähtaega

ületades, oleks Tartu Vanglal tulnud J. Ustimenko vaie jätta läbi vaatamata. Kohtu hinnangul on

vaide esitamise tähtaja ennistamine välistatud (HMS §-de 77 ja 34 lg 3), sest vaide seadusekohasest

tähtaegsest esitamisest on möödunud rohkem kui aasta. Kuna 2010. aastal antud käskkirja

tühistamine kohtuväliselt on välistatud, siis puudub vajadus ka kaebaja suunamiseks kaebuse nõude

muutmisele, seoses menetluslikku laadi ebatäpsusega (läbi vaatamata jätmise asemel rahuldamata

jätmine) vangla vastuses.

7. Tartu Vangla 29.09.2014 vastusest nähtuvalt ei ole kaebajal ka esitatud hüvitamisnõude läbitud

osas VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtul ei ole alust Tartu Vangla

vastuse tõesuses kahelda. Ka J. Ustimenko ei ole ise kaebuses märkinud, et ta oleks kahjunõudega

enne kohtusse pöördumist vangla poole pöördunud. Lisaks on vangla oma 29.09.2014 vastuses

märkinud, et kui ka J. Ustimenko oleks esitanud peale Tartu Vanglalt 25.08.2014 vastuse nr 6-

24/5770-2 saamist kahju hüvitamise taotluse, siis oleks see esitatud tähtaega ületades.

Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt võib taotluse esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast,

millal kannatu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või oleks pidanud saama. J.

Ustimenkole määrati karistus 05.11.2010 ning seega oli viimane kahju hüvitamise taotluse esitamise

päev 05.11.2013. Seega on sisuliselt välistatud ka kahju hüvitamise nõude kohtueelse menetluse

edukus.

8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et J. Ustimenkol ei ole kaebuses esitatud

tühistamisnõude ja kahju hüvitamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu

ei ole tema kaebus kohtus menetletav.

9. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei

ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.

Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tagastab kohus Juri Ustimenko

kaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik

kohtunik