3-14-51549/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51549

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla toimingute

peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

13.08.2014. a määrus muutmata

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

väidetavalt õigusvastaste toimingute peale. Kaebuse kohaselt jättis valvur Roman 18.07.2014

A. Streltsovi ilma ihupesu vahetamise õigusest vastavalt graafikule. Valvurid pidid

võimaldama A. Streltsovil ihupesu vahetada, sest kambrites on väga palav,

riided imbuvad higist läbi. Samuti tuleb päevad läbi lamada betoonist põrandal. Osakonnas P-

2 ei võimaldata kuuma ilmaga käia iga päev duši all, vaid tuleb end kambris külma veega üle

loputada. Kaebajal märgati prostatiiti ja tal ilmnevad veel mitmed haigused.

Kaebus sisaldab taotlust kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse

esitamisel.

2. Tartu Halduskohus jättis 13.08.2014. a määrusega A. Streltsovi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kaebuse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu summas 15

eurot tasumiseks.

Halduskohus leidis, et kuna A. Streltsov esitas menetlusabi taotluse koos kaebusega

20.07.2014, tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud aluse

esinemise kontrollimiseks kindlaks teha ja arvesse võtta kaebaja sissetulekud ja kulud

ajavahemikul 20.03.2014-19.07.2014. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et

vaadeldaval ajavahemikul kaebajal sissetulekud puudusid. Samas ilmneb, et kaebuse

esitamise seisuga oli kaebaja konto vaba jääk 404,11 eurot. Kaebajal olid piisavad vahendid

riigilõivu tasumiseks kaebuse esitamisel, mistõttu ei ole kaebajale menetlusabi andmine tema

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks lubatud. Kuna puudub kaebajale menetlusabi

andmise vajadus, ei pea kohus hindama seda, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määrus

tühistada ja teha uus määrus, millega anda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise näol.

Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus tühine, õigusvastane ja põhjendamata.

Kaebaja ei usu, et kohus kaitseb tema õigusi ja vabadusi Eesti Vabariigi omavoli eest Eesti

Vabariigis. Sellepärast ei saa kaebaja lihtsalt niisama ära anda viimast raha. Kaebajal on endal

neid rahalisi vahendeid vaja, et maksta vanglas elektri eest ja osta endale kõike vajalikku.

Peale selle, et halduskohus pressib kaebajalt raha välja, kaitseb kohus ka Viru Vanglat aga

mitte kaebaja õigusi ja vabadusi. Sellepärast palub kaebaja vaadata määruskaebus läbi

õiglaselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 13.08.2014. a määrus muutmata.

5. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi

taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab

neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas. HKMS § 116 lg 2 kohaselt juhindub kohus taotleja

majandusliku seisundi hindamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 186. TsMS §

186 lg-st 1 tulenevalt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja

sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema

ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid

tähendust omavaid asjaolusid. Seega tuleneb eeltoodud sätetest, et menetlusabi taotleja

majandusliku seisundi hindamisel tuleb hinnata olemasolevate vahendite pinnalt tema

võimekust tasuda seaduses ette nähtud riigilõivu. Kui menetlusabi taotleja suudab oma

majanduslikust seisundist tulenevalt menetluskulusid tasuda, on üks HKMS § 111 lg-s 1

sätestatud eeldus menetlusabi andmiseks täitmata ning menetlusabi taotlus tuleb jätta

rahuldamata.

6. Asja materjalide põhjal on tuvastatav, et kuigi määruskaebuse esitajal, kes on kinnipeetav

Viru Vanglas, puuduvad kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul sissetulekud, on tema

vanglasisese isikukonto arvel siiski kaebuse ja menetlusabi taotluse esitamise hetkeseisuga

vabu rahalisi vahendeid summas 404,11 eurot (tl 8). Seega on määruskaebuse esitaja temal

olemasolevate rahaliste vahendite suurusest nähtuvalt võimeline tasuma kaebuse esitamisel

tasumisele kuuluvat minimaalses määras riigilõivu summas 15 eurot. HKMS § 111 lg-s 1

sätestatud eeldus majandusliku suutmatuse kohta riigilõivu tasuda on seega täitmata ning

määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest tuleb sel

põhjusel jätta rahuldamata.

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka esitatud väited, et määruskaebuse esitajal on

järelejäänud rahast vaja maksta tasu elektriteenuse eest ning osta talle vajalikke asju. Tegemist

on kulutustega, mille tegemine ei saa määruskaebuse esitaja majanduslikust seisust nähtuvalt

olla kuidagi välistatud ning need ei muuda teda maksejõuetuks. Samuti puudub kohtul alus

võtta menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvesse tulevikku suunatud

kulutusi. Riigikohus on 12.03.2012. a määruse nr 371361-12 p-s 9 selgitanud, et menetlusabi

andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist

jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks.

8. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamata

jätmise näol ei ole tegemist tema õiguste ja vabaduste ebaseadusliku piiramisega.

Määruskaebuse esitajal on kaebeõigus, kuid kaebuse menetlusse võtmiseks tuleb tal tasuda

seaduses ettenähtud riigilõiv. Oma majanduslikust seisundist tulenevalt on ta võimeline

riigilõivu tasuma ning selle riigi kanda jätmine ei ole seetõttu õigustatud.

Põhiseaduse § 15 lg 1 esimesest lausest tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja

vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on

rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult

piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega.

Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja

kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07,

p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi