1-14-9794/3 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9794 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Taotlus Valeri Rõbini taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri

3. novembri 2014. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse vaidlustamiseks ringkonnakohtus

RESOLUTSIOON

Määrata Valeri Rõbinile riigi õigusabi Riigiprokuratuuri 3. novembri 2014. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse vaidlustamiseks ringkonnakohtus.

Riigi õigusabi kulude hüvitamine toimub kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Edastada määrus Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu Eesti Advokatuurile advokaadi nimetamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valeri Rõbin esitas 22. augustil 2014 Ida Prefektuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks seoses sellega, et tsiviilasja nr 2-13-10869 raames Narvas XXX asuva ruumi ülevaatusel 12. augustil 2014 selgus, et ruumis puuduvad asjad (tööriistad ja seadmed), mis pidid seal alates 12. juunist 2008 hoiul olema. Nimetatud kuupäeval pitseeriti ruum kriminaalasja nr 08240102395 menetluse käigus. V. Rõbin on seisukohal, et kinnistu omanik XXXX OÜ organiseeris XXX hoonega piirnevate metallkonstruktsioonide demontaaži kavatsusega siseneda kinnipitseeritud ruumi ja varastada selles olnud esemed.

2. Ida Prefektuur jättis

29. augusti 2014. a teatisega kriminaalmenetluse kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu alustamata.

3.

V. Rõbin vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Viru Ringkonnaprokuratuuris. Ringkonnaprokuratuur jättis 23. septembri 2014. a määrusega V. Rõbini kaebuse rahuldamata, leides, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus. Ringkonnaprokuratuur nõustus

V. Rõbini seisukohaga, et väidetav kuritegu ei ole aegunud. Samas leidis prokuratuur, et puudub alus arvata, et ruumis hoiul olnud vara kuulus V. Rõbinile ja talle on tekitatud varalist kahju. Prokuratuur juhtis tähelepanu sellele, et käimasoleva tsiviilasja nr 2-13-10869 raames lahendatakse küsimust, kellele kuulusid XXX ruumis hoitud esemed – kas V. Rõbinile või XXX AS-ile. Kuna vaidlus on alles lahendamisel, ei saa otsustada, kellele kõnealune vara kuulus ja kellele kui suures ulatuses kahju on tekitatud.

4. Viru Ringkonnaprokuratuuri määruse peale esitas V. Rõbin kaebuse Riigiprokuratuurile, kes jättis selle 3. novembri 2014. a määrusega rahuldamata. Riigiprokuratuur nõustus ringkonnaprokuratuuri seisukohaga kriminaalmenetluse aluse puudumise kohta. Puuduvad andmed, mis võimaldaksid järeldada kaebaja omandiõiguse rikkumist. Ei ole selge, kes oli XXX asuvas ruumis olnud asjade omanik. Seda küsimust lahendatakse tsiviilasja nr 2-13-10869 raames. Kuna tsiviilvaidlus on alles pooleli, ei saa otsustada, kelle vara ruumis asus ja kellele on varalist kahju tekitatud.

5.

19. novembril 2014 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus V. Rõbini taotlus riigi õigusabi saamiseks, et esitada kaebust Riigiprokuratuuri 3. novembri 2014. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. KrMS § 41 lg 3 kohaselt peab menetleja määrama kannatanule kas tema taotlusel või omal initsiatiivil esindaja riigi kulul, kui ta leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg-st 3 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks riigi õigusabi seaduses märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12–14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel.

7.

V. Rõbin on nõuetekohaselt lisanud riigi õigusabi taotlusele teatise oma majandusliku seisukorra kohta. Teatisest nähtub, et V. Rõbin elab koos isa G.R. ga, kes on vanaduspensionär.

V. Rõbini igakuise sissetuleku moodustab töövõimetuspension 173 eurot. G.R. saab pensioni

380 eurot kuus. Seega on nende netosissetulek kuus 553 eurot. V. Rõbin on taotlusele lisanud väljavõtted tema ja G.R. pangakontodest, mis kinnitavad, et muid sissetulekuid V. Rõbini ja G.R. kontodele ei laeku. Sissetulekutest piisab vaevu nende igakuiste kulutuste katmiseks, mis taotluse kohaselt moodustavad samuti 553 eurot. Lisaks on V. Rõbinil tasumata kohustus Intrum Justitia AS ees 200 eurot. Seega ületavad V. Rõbini kohustused tema sissetulekut. V. Rõbinil ja G.R. l puudub muu vallasvara peale isale kuuluva korteri, kus nad kahekesi elavad. Kriminaalkolleegium järeldab eelnevast, et V. Rõbini majanduslik olukord ei võimalda tal õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Järelikult on täidetud RÕS § 6 lg-s

1 toodud riigi õigusabi andmise eeldus.

8. Samas tuleneb KrMS § 41 lg 3 sõnastusest, et ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole veel piisav õigusabi määramiseks. Osutatud sättest tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist asja sisusse (RKKKm 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05). Ringkonnakohtu hinnangul on ka see riigi õigusabi andmise tingimus täidetud.

9.

V. Rõbin taotleb õigusabi, et esitada kaebust Riigiprokuratuuri 3. novembri 2014. a määruse peale, millega jäeti tema kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale rahuldamata. Tutvunud V. Rõbini kaebuses ja kõnealuses Riigiprokuratuuri määruses toodud asjaoludega, leiab ringkonnakohus, et riigi õigusabi andmata jätmisel võivad V. Rõbini seaduslikud huvid jääda kaitseta. Kuna Riigiprokuratuuri määruse seaduslikkuse ja põhjendatuse üle saab ringkonnakohus otsustada alles advokaadi poolt esitatud kaebuse lahendamisel, ei süüvi ringkonnakohus praegusel ajal väidetava kuriteosündmuse asjaoludesse. Kohus piirdub sedastusega, et olukorras, kus Riigiprokuratuur keeldus kriminaalmenetluse alustamisest käimasoleva tsiviilkohtumenetluse tõttu, võib advokaadi vahendusel esitatav kaebus anda aluse Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks.

10. Juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 6 lg-st 1, § 15 lg-st 1, § 18 lg-st 1 ja § 25 lg-st 4 rahuldab ringkonnakohus V. Rõbini taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik