3-11-261/147 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Oliver Kask ja Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-11-261

Haldusasi

Norber Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 19. oktoobri 2010. a maksuotsuse

nr 12.2-3/5116-13 tühistamise ning tagastusnõude

uuesti läbivaatamise kohta ettekirjutuse tegemise nõue-

tes

Menetlusosalised

Kaebaja – Norber Grupp OÜ, volitatud esindaja v.adv

Tuuve Tiivel ja seaduslik esindaja Jaanus Paas

Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tolli-

keskus, volitatud esindaja Martin Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31. jaanuari 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apel-

latsioonkaebus

Asja läbivaatamine

10.11.2014

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Norber Grupp OÜ poolt 24.11.2014 esitatud tõendi PWC eksperthinnangu

CitySpa kaubamärgi vääruse kohta vastuvõtmisest ja tagastada see kaebajale.

2. Jätta Norber Grupp OÜ taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata.

3. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus

osaliselt.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 31. jaanuari 2012. a otsus haldusasjas nr 3-11-261

ja teha uus otsus, millega rahuldada Norber Grupp OÜ kaebus osaliselt.

5. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 19. oktoobri 2010. a

maksuotsus nr 12.2-3/5116-13 osas, millega määrati Norber Grupp OÜ-le 2010 mai eest

käibemaksu enam kui 2 500 000 krooni.

6. Kohustada Maksu- ja Tolliametit Norber Grupp OÜ 21.06.2010 esitatud käibe-

maksu enammakse tagastusnõude täitmise taotlust uuesti läbi vaatama.

7. Jätta menetlusosaliste menetluskulud käesolevas otsuses näidatud tasaarveldust ar-

vestades poolte endi kanda.

3-11-261

2(12)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.12.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas-

tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi-

kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Norber Grupp OÜ üüris Legendijuhtimise AS-le nende vahel 07.03.2005 sõlmitud

üürilepingu alusel Tallinnas Rävala pst 4 asuvas ärihoones paiknevaid ruume. Legendijuhtimise

AS opereeris nendes ruumides CitySpa kaubamärgi all tervisekeskust. Norber Grupp lõpetas

ühepooleselt üürilepingu, leides, et Legendijuhtimise AS on rikkunud üürilepingust tulenevaid

kohustusi. Poolte vahel tekkinud vaidlust lahendas Harju Maakohus, pooled sõlmisid

19.01.2010 tsiviilasjas nr 2-09-54884 kohtuliku kompromisslepingu, mille kohus kinnitas

05.04.2010 määrusega.

2. Norber Grupp OÜ korraldas kooskõlas määruses sätestatud kompromissitingimustega tema

poolt üürileandjana kinni peetud ja Legendijuhtimise AS-le kuulunud CitySpa kaubamärgi ja

spaa vallasvara müügiks avaliku enampakkumise. Avaliku enampakkumise korras müüdava

CitySpa kaubamärgi ja spaa vara ostmiseks esitas 30.04.2012 kirjaliku pakkumise

spordiklubiettevõtja OÜ Tsentraal SK hinnaga 24 000 000 krooni (sh käibemaks 4 000 000

krooni). Norber Grupp OÜ kasutas oma ostueesõigust ja ostis ise CitySpa kaubamärgi ja spaa

vara hinnaga 24 000 000 krooni (sh käibemaks 4 000 000 krooni).

3. Legendijuhtimise AS ja Norber Grupp OÜ sõlmisid 26.05.2010 seoses eeltoodud

enampakkumisega müügilepingu. Müügilepingust tulenev Legendijuhtimise AS ostuhinna

tasumise nõue Norber Grupp OÜ vastu tasaarvestati Norber Grupp OÜ rahalise nõudega

(25 696 480 krooni) Legendijuhtimise AS vastu.

4. Norber Grupp OÜ deklareeris ostuhinnalt arvestatud käibemaksu summas 4 000 000 krooni

sisendkäibemaksuna oma mai 2010 käibedeklaratsioonis ning esitas selle tulemusel tekkinud

käibemaksu enammakse summas 3 787 512 krooni tagasisaamiseks 21.06.2010 maksuhaldurile

tagastusnõude täitmise taotluse.

5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 09.07.2010 korralduse nr 12.2-

3/5116-1 alusel kontrolliti OÜ Norber Grupp maksude arvestamise ja tasumise õigsust

maksustamisperioodil mai 2010. PMTK koostas 29.09.2010 kontrollakti nr 12.2-3/5116-11.

OÜ Norber Grupp esitas kontrollaktile eriarvamuse.

3-11-261

3(12)

6. PMTK 19.10.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/5116-13 määrati OÜ-le Norber Grupp käibe-

maksu perioodi mai 2010 eest 3 800 000 krooni ja tasaarveldati OÜ Norber Grupp poolt mais

2010 deklareeritud enammakse summas 3 787 512 krooni selle maksuotsusega juurdemääratava

summaga ning kohustati OÜ-d Norber Grupp tasuma käibemaksu 12 488 krooni Maksu- ja

Tolliameti arvelduskontole. Maksuotsusest nähtuvalt on maksuhaldur tuvastanud, et Legendi-

juhtimise AS-lt soetatud vara ning sellega koos üleantava kaubamärgi registreerimistaotluse

müügihind on kunstlikult kõrge. Maksuhaldur tuvastas, et nimetatud vara müügitehing on näilik

ja sõlmitud üksnes eesmärgiga suurendada OÜ Norber Grupp poolt mahaarvatavat sisendkäi-

bemaksu. Tegelikult leidis eelnimetatud lepingu varjus aset vara müük summas 1 000 000

krooni (lisandub käibemaks 200 000 krooni). Maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 sätes-

tab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Sama sätte teise lause kohaselt juhul,

kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud te-

hingu kohta käivaid sätteid. Maksuhaldur luges tehingu näilikuks, kuna pooltel puudus kavatsus

luua ostu-müügilepingule omaseid tagajärgi. Ei ole usutav, et tehing, kus vara müügihind on

kordades suurem vara tegelikust väärtusest, oleks sõlmitud mitteseotud äriühingute vahel. Le-

gendijuhtimise AS ja OÜ Norber Grupp vahel toimunud majandustehingu näol oli tegemist näi-

liku tehinguga. Seega on tehingu tingimusi moonutades OÜ Norber Grupp poolt saadud ilm-

selge maksueelis sisendkäibemaksu mahaarvamise näol. Seega puudub OÜ-l Norber Grupp

2010 mais sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus summas 3 800 000 krooni. OÜ Norber Grupp

on rikkunud käibemaksuseaduse (KMS) § 24 sätteid.

7. OÜ Norber Grupp esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palutakse 19.10.2010

maksuotsus tühistada ja käibemaksu enammakse tagastusnõude täitmise taotlus uuesti läbi

vaadata.

Kaebaja ostis Legendijuhtimise AS-lt tervise- ja spordiklubi sisustuse esemed ning kaubamärgi

„City Spa“. Ostuhind oli 24 miljonit krooni ja selle summa suurus kujunes avaliku enampak-

kumise tulemusel. Enampakkumisel tegi iseseisvalt reaalse ja kaalutud hinnapakkumise City

Spaga samal tegevusalal tegutsev OÜ Tsentraal SK. Poolte kokkulepitud enampakkumise tin-

gimused olid kohtu poolt kontrollitud ja kinnitatud kohtumäärusega. Kaebaja poolt on ostuhind

tasutud. Kaebaja sisuliselt käsutas raha, kuna tasaarvestas oma 25,7 miljoni krooni suuruse võ-

lanõude ostuhinna tasumise nõudega. Võlanõue põhineb reaalsel kahjul ja seda on tunnustatud

kohtulikus kompromisslepingus.

Maksuhalduril puudub nimetatud tehingu müügihinna järgse käibemaksubaasi korrigeerimi-

seks seaduslik alus, kuna KMS § 12 lg 14 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kaebaja ja

Legendijuhtimise AS ei ole seotud isikud ning neil mõlemal on sisendkäibemaksu mahaarva-

mise õigus. KMS § 12 lg-d 14 ja 15 on käibemaksuarvestuses erinormid MKS § 83 ja § 84

suhtes. Seega ei saa kohaldada MKS § 83 lg-t 4. MKS § 83 lg-t 4 ei saa kohaldada ka seetõttu,

et selle sätte kohaldamise eelduseks on mõlema lepingupoole poolt maksueelise saamise taht-

luse tuvastamine. Antud juhul ei ole maksueelist soovitud saada, vaid tegemist on tavaliste ma-

janduslike eesmärkidega ostutehinguga.

Ostu-müügilepingu vorm vastab selle alusel teostatud tehingu majanduslikule sisule. Müüja

andis ostjale üle vara ja ostja tasus müüjale ostuhinna. See tehing ja vara ostuhind ei ole näili-

kud. Müügitehing ja ostuhind ning tehingujärgsed sooritused ja resultaadid on reaalsed ja vas-

tavad tegelikkusele. Nimetatud lepingu alusel omandati kaubamärk ja spaa sisustuse esemed,

mille ostuhind vastab objektiivselt nende turuväärtusele. Ostu-müügihind on lepingupoolte

kokkuleppe küsimus ja see võib olla turuhinnast nii suurem kui ka väiksem. Väidetavalt eba-

mõistlik vms hinnakokkulepe ei muuda müügitehingut näilikuks ja ei mõjuta käibemaksuarves-

tust.

3-11-261

4(12)

Maksuhaldur ei ole omistanud kaubamärgile „City Spa“ mingit väärtust. Kaebaja on seisukohal,

et kaubamärgil „City Spa“ on kõrge rahaline väärtus. See on juriidiliselt ja majanduslike oma-

duste järgi kaubamärk, millel on õiguskaitse. Kaubamärk ja domeen www.cityspa.ee on hästi

tuntud ja tarbijad seostavad neid City Spa asukohaga. Seda kinnitavad nii Patendiamet ja kohtud

kui ka eksperdid, müüja suured turu sissetöötamise kulud, enampakkumise tulemus ja kauba-

märgi tulus kasutamine Norber Grupp OÜ ja üürnikust klubioperaatori Fitness Club OÜ poolt.

Spa sisustuse esemete väärtus on kordades suurem võrreldes selle summaga, mis on toodud

maksuotsuses. Nende esemete kõrget väärtust kinnitavad ekspertarvamused ja samuti turu-

uuringu andmed ning eelkõige enampakkumise tulemus ja lisaks ka esemete soetamismaksu-

mused ja asendusmaksumuse hindamise meetod ning samuti vaatlusel tuvastatud esemete hea

seisukord, kõrge kvaliteet ja spetsiaalne kasutusasukoht.

Ostu-müügitehing on otseselt seotud kaebaja ettevõtlusega ja maksustatava käibega. Müügite-

hingu alusel teostatud vara üleandmise ja ostuhinna tasumise sooritustest tulenevalt tekkis Le-

gendijuhtimise AS-l maksustatav käive summas 20 miljonit krooni ja käibemaksu tasumise ko-

hustus summas 4 miljonit krooni. Kaebajal on sellele vastava sisendkäibemaksusumma ma-

haarvamise ja tagasisaamise õigus.

8. PMTK palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja on maksuhaldurile ette heitnud, et maksuotsuses välja toodud 1 000 000 kroonine müü-

gihind ei saa olla tõene juba ainuüksi põhjusel, et see lähtub eeldusest, et vara eemaldatakse

kaebajale kuuluvatest ruumidest (vara eemaldamise korral saaks see oluliselt kahjustada ning

vara väärtus langeks). Kaebaja jätab tähelepanuta, et maksuhaldur lähtus müügilepingus kok-

kulepitust. Maksuhaldur aktsepteeris 19.01.2010 kompromisslepingut ja 26.05.2010 müügile-

pingut koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Kaebaja kasutas õigust asuda enampak-

kumise „võitnud” isiku asemele ning ta sai vara soetada üksnes varasemalt Legendijuhtimise

AS-ga kokku lepitud tingimustel. Nimetatud kokkulepped tehti aga eeldusel, et spaa vara

viiakse koha pealt ära (kohtuliku kompromissi p 19; kohtuliku kompromissi lisa nr 2, p 5 (b) ja

müügilepingu p 5 (b)). Fakt, et kaebaja jätkas pärast spaa vara omandamist samades ruumides

tegutsemist, ei tähenda, et ta oleks vara soetanud teistel tingimustel, kui vara algse omanikuga

kokku lepiti.

Danske Bank S/A Eesti filiaal ja OÜ Realiseerimiskeskus ei hinnanud vara väärtuseks üle 1

000 000 krooni, kuid pakkumine esitati summas 24 000 000 krooni. Kontrolli käigus leidis

kinnitust, et müügihind oli isegi vara soetusmaksumusest üle kolme korra kallim (soetamis-

maksumus oli 6 380 209 krooni, Legendijuhtimise AS enda poolt hinnatud jääkväärtus

4 075 438 krooni ja müügihind 20 000 000 krooni), mistõttu ei ole usutav ka müügihinna vaba

kujunemine. OÜ Tsentraal SK juhatuse liige MK ei teadnud tehingu üksikasju ega osanud te-

hingu tingimuste kohta selgitusi anda. PK suuliste selgituste kohaselt sai ta tehingu kohta teavet

kaebaja esindajatelt JP-lt ja AT-lt ning hind kujunes enda arvutuste põhjal. Vara soetamiseks

vajalikke vahendeid äriühingul aga ei olnud: enampakkumisel osalemiseks vajaminev raha-

summa laenati ning müügihinda puutuvalt viidati tundmatule investorile. Ei ole usutav, et isi-

kud, kes on vastava valdkonna erisustega ja vara soetamisväärtusega kursis, teevad väidetavalt

kogemustel põhineva ning turuhinda kordades ületava hinnapakkumise ilma selleks vajamine-

vaid vahendeid omamata. Tõendatud on, et tegemist oli ilma reaalse ostusoovita enampakku-

misel osalemisega, mille eesmärgiks sai olla üksnes kunstlik hinna tõstmine kaebaja huvides.

Samuti ei saanud müügihinnast enamust moodustada kaubamärgi registreerimistaotlus koos do-

meeniga www.cityspa.ee. Maksuhalduri seisukohta toetavad eksperthinnangutena eeskätt Eu-

roopa Liidu ja Eesti Vabariigi patendivoliniku Villu Paveltsi arvamus ja konkreetset kauba-

märki puudutav kohtupraktika. Nimetatust selgub üheselt, et kuni kaubamärki ei ole registree-

3-11-261

5(12)

ritud, ei saa selle suhtes kehtida ka õiguskaitset: seda kaubamärki võivad oma toodete või tee-

nuste tähistamisel vabalt kasutada kõik, kes seda soovivad. Seega eksisteeris igal spaa sisustuse

potentsiaalsel ostjal võimalus vabalt kasutada City Spa kaubamärki ilma selle registreerimis-

taotlust soetamata. Nimetatud asjaolu oli teada juba Legendijuhtimise AS ja kaebaja vahelise

kompromisslepingu sõlmimise ajaks. Täiendavalt toetavad maksuhalduri seisukohta kaebaja

enda poolt välja toodud nn ekspertarvamused. On usutav, et tegelikult aset leidnud 1 000 000

kroonine müügitehing sisaldas endas ka domeeni kasutusõiguse maksumust. Seega on selge, et

24 000 000 krooni suurune müügitehing oli näilik ega kujunenud vabalt enampakkumise käigus.

Kuna selline näilik tehing annaks kaebajale alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise nõude

näol 3 800 000 krooni suuruse maksueelise (4 000 000 – 200 000) ja isik on ise tunnistanud, et

„ostueesõiguse kasutamine oli majanduslikult otstarbekas ja selle kasutamata jätmine lausa kah-

julik“, siis on täidetud MKS § 83 lg 4 koosseis.

9. Tallinna Halduskohtu 31.01.2012 otsusega rahuldati kaebus, tühistati PMTK 19.10.2010

maksuotsus, tehti vastustajale ettekirjutus sisendkäibemaksu tagastustaotluse uuesti läbivaata-

miseks 20 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates ning mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks

välja menetluskulud 5958,67 eurot.

Ostu-müügihind on lepingupoolte kokkuleppe küsimus ja see võib olla turuhinnast nii suurem

kui ka väiksem. Väidetavalt ebamõistlik hinnakokkulepe ei muuda müügitehingut näilikuks.

Seega ei ole alust kohaldada MKS § 83 lg 4 sätestatud näiliku tehingu maksustamise regulat-

siooni. Vaidlust ei ole selles, et Legendijuhtimise AS müüs ka tegelikult kaebajale spa vara ja

City Spa nime kasutamise õiguse. Legendijuhtimise AS võlg Norber Grupp OÜ ees oli lepingu

sõlmimise hetkel tegelikkuses suurem kui 20 miljonit krooni, ulatudes 19.01.2010 kohtuliku

kompromissi kohaselt 25,7 miljoni kroonini. Ehkki müügihinna tasumine ei toimunud rahas, ei

ole tasaarveldustehingus midagi kahtlust äratavat või majanduslikult ebaotstarbekat.

Asjaolu, et OÜ Tsentraal SK ja Norber Grupp OÜ mõned juhtorganite liikmed olid koos ka

mõne teise äriühingu juhtorganites, ei viita antud juhul ühisele majanduslikule huvile kui seo-

tusele tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 mõttes. OÜ Tsentraal SK tehtud pakkumises on iseenesest

küsitavusi (motiiv osta nii kõrge hinnaga ilma ruumide kasutamiseks lepingut omamata; eba-

selgus, kas oleks olnud raha müügihinna tasumiseks, pakkumise eelsed läbirääkimised hinna

osas viitavad sellele, et pakkumise kujundamises võis olla oma roll kaebajal). Samas on tõen-

damata OÜ Tsentraal SK kasu sellest oletatavast skeemist. Pakkumine tehti ja kaebaja astus

pakkuja asemele. Kaebaja asus vara kasutama ja ei ole põhjust väita, et pakkumine oleks olnud

kaebajale majanduslikult kahjulik, kuna erinevalt pakkujast, kes oleks omandanud vaid vallas-

vara ja City Spa tähise, sai kaebaja ise suurema lisandväärtuse, kuna vara jäi ka spetsiaalselt

selle sisustuse jaoks kujundatud ruumidesse ja seda varakogumit sai hakata suurema tulususega

välja rentima. Enampakkumise tagatisraha tasumine OÜ Tsentraal SK poolt ettenähtust 2 päeva

hiljem ja selle aktsepteerimine Norber Grupp OÜ poolt ei muuda 26.05.2010 sõlmitud lepingu

kehtivust ega selle tingimusi. Asjaolu, et müügihind kujunes läbirääkimistes OÜ Norber Grupp

ja OÜ Tsentraal SK vahel, ei viita maksupettusele. Kuna kaebaja oleks saanud sõlmida samadel

tingimustel lepingu ka otse Legendijuhtimise AS-ga, oli vaja tuvastada, kas kaebajale oli 20

miljoni krooni eest lepingu sõlmimine majanduslikult otstarbekas.

Isegi kui oleks alus vähendada kaebaja sisendkäibemaksu KMS § 12 lg 14 p 3 alusel, tulenevalt

isikutevahelisest seotusest ja moonutatud tehinguhinnast, ei oleks see maksuotsuses toodud ku-

jul õige, kuna maksuotsuses määratud tehinguhind 1 miljon krooni kogu lepingueseme eest ja

sellele vastav sisendkäibemaks on ilmselgelt ebaõige. CitySpa nime kasutamise õigusel on ra-

haline väärtus, isegi juhul, kui nimi ei ole kaubamärgina registreeritud (kaubamärgina oleks

väärtus suurem). Maksuotsuses määratud 1 miljon krooni oli spa vara väärtuseks ilmselgelt

liiga vähe. Kohtu veendumust, et spa vara väärtus 26.05.2010 lepingu sõlmimise hetkel pidi

olema oluliselt kõrgem kui 1 miljon krooni, kinnitavad Fysioline Eesti OÜ arvamus spordisaali

3-11-261

6(12)

seadmete kohta ja Argo Mööbel OÜ arvamus mööbli kohta. Fysioline Eesti OÜ arvamuse ko-

haselt on ostetud seadmed kaotanud 10% oma soetusväärtusest. Arvamuses märgitakse, et hetke

seisuga on nimetatud spordisaali seadmete soetushind tõusnud 25-30%. Argo Mööbel OÜ ar-

vamuse kohaselt on mööbli väärtuseks 85-90% nende soetusväärtusest. Kohtu hinnangul ei ole

seetõttu välistatud, et spordisaali seadmed on kallimad, kui oli nende soetusmaksumus Legen-

dijuhtimise AS raamatupidamisandmetes. Seejuures olid need hinnangud antud pärast

26.05.2010 müügilepingu sõlmimist.

Isegi kui maksuhaldur leiaks, et hind ei saa olla tegelik, kuna see on kunstlikult suurendatud

tänu isikutevahelisele seotusele, tulnuks määrata tehingule realistlik hind, mis pidanuks hõl-

mama spa vara tegelikkusele vastavat amortisatsiooni ja maksuhalduri väärtushinnangut City

Spa nime kasutamise õigusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. PMTK apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus, jätta uue otsusega kaebus

rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et majandusliku tõlgendamise põhimõttele tuginemine

(MKS § 84 lg 3) on ebaõige ja maksustamiseks oleks andnud ainsa õigusliku aluse KMS § 12

lg 14 p 3.

Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, sest OÜ Tsentraal SK pakkumine oli fiktiivne. Ekslik

on kohtu seisukoht, nagu oleks maksuhaldur tulenevalt turuväärtusest tehingu hinda korrigeeri-

nud. Fakt, et kaebaja pärast spa vara omandamist samades ruumides tegutsemist jätkas, ei tä-

henda, et ta oleks vara soetanud teistel tingimustel, kui vara algse omanikuga kokku lepiti. Ni-

metatud põhimõttest lähtus ka Danske Bank S/A Eesti filiaal, kes oli nõus müügiobjektina spa

vara kommertspandi alt 1 000 000 krooni eest vabastama. Tegelikult toimunud tehingu

1 000 000 kroonist hinda ning enampakkumise fiktiivsust kinnitavad muuhulgas: 1) Legendi-

juhtimise AS poolne kinnitus tehingu toimumise kohta hinnaga 1 000 000 krooni; 2) OÜ Rea-

liseerimiskeskus seisukoht; 3) Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi patendivoliniku Villu Paveltsi

arvamus. 20 000 000 krooni suurune müügitehing oli näilik ega kujunenud vabalt enampakku-

mise käigus. Kuna selline näilik tehing annaks kaebajale alusetu sisendkäibemaksu mahaarva-

mise nõude näol maksueelise, on täidetud MKS § 83 lg 4 kohaldamise koosseis.

11. Norber Grupp OÜ palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud PMTK

kanda.

Kohtuotsuses on õigesti leitud, et antud juhul ei ole alust kohaldada MKS § 83 lg-t 4 ning

tehingu hinna korrigeerimine selle sätte alusel pole võimalik.

Maksuhaldur on ebaõigesti lähtunud vara väärtuse hindamisel sellest, et see viiakse spast ära.

Maksuhalduri apellatsioonkaebuse väited on vastuolus maksuotsusega, kus on kõrvale jäetud

vara äraviimise võimalus ja lähtutud on sellest, et vara samale pinnale jäämine muudab selle

vara väärtuslikumaks. Äraviimise tingimus oli kaebaja kaitseks ning vara äraviimise aspekt ei

ole asjakohane. Vaadelda tuleb konkreetset Legendijuhtimise AS ja Norber Grupp OÜ vahelist

tehingut ja selle hinda.

Tõendatud pole vara võõrandamine 1 miljoni krooni eest. Ostu-müügilepingu sõlmimisel ei ole

soovitud maksueelist saada ning tegemist on tavaliste majanduslike eesmärkidega ostutehin-

guga. Maksuhaldur on ebaõigesti üritanud tuletada ostja tahet saada maksueelist sellest, et kae-

baja arvates oli ostueesõiguse kasutamine otstarbekas ja selle kasutamata jätmine kahjulik.

3-11-261

7(12)

12. „City Spa“ kaubamärgi ja spa vara väärtus vastab ostuhinnale, mis kujunes kohtu poolt kont-

rollitud tingimustega kooskõlas toimunud avaliku enampakkumise käigus vabalt ja sõltumatult.

OÜ Tsentraal SK tegi oksjonil reaalse, kaalutud ja iseseisva hinnapakkumise. Kohus on hinna-

nud sellega seonduvaid asjaolusid ja tõendeid õigesti.

13. Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2012 otsusega rahuldati PMTK apellatsioonkaebus osa-

liselt, tühistati Tallinna Halduskohtu otsus ja rahuldati kaebus osaliselt.

14. Norber Grupp OÜ esitas kassatsioonkaebuse, milles vaidlustas ringkonnakohtu otsuse

ulatuses, millega rahuldati PMTK apellatsioonkaebus osaliselt.

15. Riigikohtu halduskolleegiumi 25.04.2013 otsusega nr 3-3-1-71-12 rahuldati Norber

Grupp OÜ kassatsioonkaebus, tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2012 otsus ning saadeti

asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. KMS § 12 lg 14 ei välista MKS § 83 lg

4 kohaldamist, kuivõrd KMS § 12 lg 14 ei hõlma kõiki võimalikke käibemaksust kõrvalehoi-

dumise juhtumeid. Käesoleval juhul on tegemist erandliku olukorraga, sest tehingu asjaolud

viitavad kahtlusele, et ostjal oli selle tehingu kujundamisel kavatsus saavutada suurema summa

sisendkäibemaksu mahaarvamine, kui müüja oleks reaalselt sellelt tehingult riigile käibemaksu

tasunud. Sellises olukorras on võimalik kohaldada MKS § 83 lg-t 4 ning korrigeerida tehingu

väärtust vastavalt selle tehingu väärtusele, mida pooled tegelikult silmas pidasid. Kohtud on

kooskõlas menetlusnormidega tuvastanud, et spa sisustuse õiglane väärtus oli 7 500 000 krooni.

Ringkonnakohus on tehingu väärtuse määramisel ebaõigesti jätnud arvesse võtmata „City Spa“

kaubamärgi registreerimistaotluse väärtuse. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus tu-

vastama „City Spa“ kaubamärgi registreerimise õiguse väärtuse ning selles osas korrigeerima

maksuotsuse tühistamisele kuuluvat osa. Olles tuvastanud kaubamärgi registreerimistaotluse

väärtuse, saab ringkonnakohus uue otsuse resolutsioonis lahendada kaebuse taotlused tervi-

kuna, märkides vajadusel, kui suur oli tehingu algne väärtus ja sellele vastav käibemaks, kui

suur oli tehingu väärtus ja käibemaks maksuotsuses korrigeeritud kujul ning kui suureks jääb

tehinguväärtus ja käibemaks pärast maksuotsuse osalist tühistamist.

16. Asja uuel arutamisel esitas maksuhaldur kohtule maksuhalduri poolt tellitud audiitorbüroo

BDO Advisory hinnangu kaubamärgi „City Spa“ (registreerimisel) väärtuse kohta. Norber

Grupp OÜ hinnanguga ei nõustunud ning taotles kohtult vastava ekspertiisi määramist. Ring-

konnakohus jättis ekspertiisi määramise taotluse 05.09.2014 määrusega rahuldamata, sest asjas

on esitatud piisavalt tõendeid kaubamärgi hindamise kohta ning leidis, et audiitorbüroo hin-

nangu koostanud eriteadmistega isikud tuleb üle kuulata tunnistajatena.

17. Norber Grupp OÜ esitas 31.10.2014 ringkonnakohtule taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse

küsimiseks. Norber Grupp OÜ leiab, et Riigikohtu väljendatud seisukoht lahendis nr 3-3-1-71-

21 ja kohaldatud MKS § 83 lg 4 on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Vastuolu esineb ulatuses,

mis võimaldab PMTK-l korrigeerida reaalselt tekkinud käibe maksustatavat väärtust juhul, kui

müüja ja ostja ei ole seotud isikud ning nad on maksukohustuslased, kellel on täies ulatuses

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, kuid ostuhind on maksuhalduri arvates turuväärtusest

näilikult suurem. Samuti on EL õigusega vastuolus Riigikohtu seisukoht, et kõrgema ostuhinna

näitamine võimaldab ostjal arvestada maha suuremas summas sisendkäibemaksu ning ostjal on

võimalik saada maksueelis seetõttu, et müüja ei ole maksevõimeline, mistõttu käibemaksu lae-

kumine riigile ei ole võimalik. Antud juhul on küsimuse all õigusnormide (KMS § 12 lg-d 14

ja 15 ning Direktiivi 2006/112/EÜ art 80 lg 1 p-de a, b, c) tõlgendamine, millel on tähtsus

käesoleva asja lahendamisel. Eesti seadus oleks vastuolus EL õigusega ja see tuleks jätta kohal-

damata, kui see võimaldaks käibe maksustatava väärtuse korrigeerimist tehingute puhul, mille

on teinud omavahel mitteseotud isikud, kelle sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei ole pii-

ratud. Seetõttu on põhjendatud kahtlus, et Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-3-1-71-12 võib

olla vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, mistõttu on vajalik küsida antud asjas eelotsust.

3-11-261

8(12)

18. Norber Grupp OÜ esitas 24.11.2014 PWC hinnangu CitySpa kaubamärgi väärtuse kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

19. Ringkonnakohus käsitleb esmalt Norber Grupp OÜ 24.11.2014 esitatud tõendit, siis taot-

lust Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks ja MKS § 83 lg 4 kohaldamist, seejärel tuvastab vara

ja „City Spa“ kaubamärgi registreerimise õiguse väärtuse ning viimaks lahendab apellatsioon-

kaebuse ja jagab menetluskulud.

20. Norber Grupp OÜ esitas 24.11.2014 PWC eksperthinnangu CitySpa kaubamärgi väärtuse

kohta. Kuna tõend on esitatud hilinemisega ja selle uurimine tingiks asja lahendamise viibimise,

keeldub kohus tõendi vastuvõtmisest ning tagastab selle kaebajale.

21. Kaebaja on taotlenud ringkonnakohtult eelotsuse küsimist Euroopa Kohtult. Ringkonna-

kohtu hinnangul puudub taotluse rahuldamiseks alus. HKMS § 233 lg 1 kohaselt on Riigikohtu

otsuses esitatud seisukohad õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaata-

vale kohtule kohustuslikud. Käesoleval juhul on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-71-12 võtnud

seisukoha KMS § 12 lg 14 ja MKS § 83 lg 4 kohaldamisest ning leidnud, et KMS § 12 lg 14 ei

ole erinorm, mis välistaks MKS § 83 lg 4 kohaldamise (p 13). Riigikohus lisas, et käesolevas

kohtuasjas on tegu erandliku olukorraga, sest tehingu asjaolud viitavad kahtlusele, et ostjal oli

selle tehingu kujundamisel kavatsus saavutada suurema summa sisendkäibemaksu maha arva-

mine, kui müüja oleks reaalselt sellelt tehingult riigile käibemaksu tasunud; sellises olukorras

on võimalik kohaldada MKS § 83 lg-t 4 ning korrigeerida tehingu väärtust vastavalt selle te-

hingu väärtusele, mida pooled tegelikult silmas pidasid (p 17). Seega on eeltoodud Riigikohtu

seisukoht käesoleval juhul ringkonnakohtule kohustuslik ning KMS § 12 lg-te 14, 15 ja MKS

§ 83 lg 4 kohaldamise küsimust on Riigikohus hinnanud. Eelnevast tulenevalt puudub ringkon-

nakohtul vajadus küsida Euroopa Kohtult eelotsust.

22. Riigikohus leidis käesolevas asjas tehtud kohtuotsuses, et maksuhalduri poolt tuvastatud ja

kohtuotsuses kirjeldatud asjaolud on piisavad selleks, et lugeda tõendatuks Norber Grupp OÜ

tahtlus saada maksueelis (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.04.2013 otsus nr 3-3-1-71-12, p 18).

Samuti leidis Riigikohus, et kohtud on kooskõlas menetlusnormidega tuvastanud, et spa sisus-

tuse õiglane väärtus oli 7 500 000 krooni, kuid on tehingu väärtuse määramisel ebaõigesti jätnud

arvesse võtmata „City Spa“ kaubamärgi registreerimistaotluse väärtuse. Seega pole asja uuel

arutamisel vaja enam peatuda spaa sisustuse väärtusel ning saab keskenduda üksnes kauba-

märgi registreerimise taotluse väärtusele.

23. Norber Grupp OÜ on seisukohal, et „City Spa“ kaubamärgi väärtus vastab ostuhinnale. Kae-

baja on kohtule esitanud kaubamärgi „City Spa“ väärtuse tõendamiseks Age Reklaam vastused

kaebaja küsimustele (lisa 11; I kd tl 181); Marju Liivandi kui CitySpa klubijuhi arvamuse seoses

kaubamärgiga „City Spa“ (lisa 12; I kd tl 182-182); Fysioline Eesti OÜ arvamuse (I kd tl 185-

186). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud tõenditega kaubamärgi „City Spa“ väärtus tõen-

datud. Loetletud arvamustes puuduvad igasugused viited metoodikale või erialastele allikatele,

millest lähtuvalt kaubamärgi „City Spa“ väärtust hinnati. Fysioline-Living Well Group on üks

Skandinaavia ning ka Eesti juhtiv jõusaalide sisustuse-teenuste ja taastusravitoodete pakkuja (I

kd tl 185). Fysioline Eesti OÜ andis ekspertarvamuse põhiliselt jõusaali ning aeroobsete sead-

mete kohta ning lisas kaubamärgi osas pelgalt üldised hinnangud selle tuntuse ja jätkusuut-

likkuse kohta. Kuigi väidetavalt pakub firma ka juhtimisalaseid konsultatsioone spordiklubi pa-

remaks juhtimiseks ning viimaste trendidega kursisolemiseks (I kd tl 185), ei anna see usaldus-

väärset teavet, et firma on ka varem kokku puutunud ning omab oskusteavet kaubamärgi väär-

tuse hindamisest. Ka ML esitatud vastused ei ole usaldusväärsed, sest tegemist ei ole vastava

ala eksperdiga. Lisaks on ML vastustes kaebaja küsimustele keskendutud peamiselt sellele, kas

3-11-261

9(12)

tegemist on üldtuntud kaubamärgiga. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-71-12 selgelt asunud

seisukohale, et tegemist ei ole üldtuntud kaubamärgiga (p 22).

24. Riigikohus on märkinud lahendis nr 3-3-1-71-12, et kaubamärgi registreerimisel omab olu-

list tähtsust registreerimistaotluse esitamise kuupäev, sest õiguste kaitse tekib tagasiulatuvalt (p

23). Kaubamärgiseaduse § 8 lg 2 kohaselt hakkab registreeritud kaubamärgi suhtes õiguskaitse

kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast. Sellest tulenevalt asus Riigi-

kohus seisukohale, et registreerimistaotluse üleandmisel võib olla rahaliselt hinnatav väärtus,

eriti juhul, kui registreerimistaotlus on hiljem rahuldatud ja kaubamärk registreeritud (p 25).

25. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et kaubamärgi „City Spa“ esmane registreerimis-

taotlus on esitatud Patendiametile 20.07.2005 (taotluse nr M200500944; kaebaja 31.08.2011

arvamuse lisa 1) ning Patendiamet on teinud registreerimisotsuse 01.03.2010 nr

7/M200500944. Kuivõrd aga kaubamärgi registreerimisotsuselt Patendiameti antud tähtaja

jooksul riigilõivu ei tasutud, lõpetati 11.08.2010 otsusega nr 7/M200500944 kaubamärgi regist-

reerimise taotluse menetlus (kaebaja 31.08.2011 arvamuse lisa 4). Norber Grupp OÜ esitas Pan-

tendiametile kaubamärgi „City Spa“ registreerimistaotluse 27.04.2011 (Norber Grupp OÜ

31.08.2011 arvamuse lisa 5). Patendiamet registreeris 2012. a kaubamärgi „City Spa“, mis näh-

tub ka Patendiameti kaubamärkide andmebaasist. Seega registreeriti kaubamärk „City Spa“

taotluse alusel, mis oli esitatud peale kõnesoleva tehingu sooritamist, s.o peale 27.05.2010. Jä-

relikult tekkis kaubamärgi „City Spa“ õiguskaitse tagasiulatuvalt alates 27.04.2011, mistõttu

puudus 26.05.2010 seisuga kaubamärgil „City Spa“ õiguskaitse. Alljärgnevalt hindab kohus,

kas kaubamärgil „City Spa“, mis tehingu hetkel oli registreerimisel, võis olla siiski mingi raha-

line väärtus.

26. Maksuhaldur esitas 09.04.2014 kohtule BDO Advisory OÜ poolt 28.03.2014 koostatud hin-

nangu kaubamärgi „City Spa“ väärtuse kohta. BDO Advisory OÜ hinnangu kohaselt on kauba-

märgi „City Spa“ (registreerimisel) õiglane väärtus arvutatud läbi kaubamärgi üürilepinguga

ÜL-100930-17 rendile andmisest saadava tulu ning kasutatud selleks diskonteeritud rahavoo

(DCF) meetodit (hinnangu lk 5). Hinnangu lisas 2 on põhjalikult selgitatud valitud hindamis-

meetodit ning analüüsitud, miks teised võimalikud kasutatavad meetodid käesoleval juhul so-

bilikud ei ole. Kohtul ei ole tekkinud kahtlust, et valitud meetod on sobiv kaubamärgi „City

Spa“ õiglase väärtuse leidmiseks seisuga 26.05.2010. Hinnangus on võetud arvesse kõiki olulisi

asjaolusid, sh Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-71-12. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus BDO Advi-

sory OÜ koostatud hinnangut usaldusväärseks ja objektiivseks. Kaebaja väited, et hinnangus

oleks tulnud kasutada madalamat spordiklubide üürihinna taset ning teistsugust metoodikat, jäid

paljasõnaliseks ega olnud veenvad. Hinnangu koostajad selgitasid täiendavate küsimuste varal

veenvalt hinnangu koostamiseks valitud metoodikat ning äripindade üürihinna arvestamise as-

jaolusid.

27. BDO Advisory OÜ hinnangus jõuti järeldusele, et üürikomponentide õiglaste väärtustega

(turuväärtustega) tehtud arvutuse ning analüüsi tulemusena ei ületanud kaubamärgi „City Spa“

(registreerimisel) õiglane väärtus 26.05.2010 seisuga, hinnatuna diskonteeritud vabade raha-

voogude meetodil, 94 929 eurot, kuid arvestades hinnangus esitatud tähelepanekuid, oli kauba-

märgi „City Spa“ väärtus suure tõenäosusega 26.05.2010 seisuga madalam (IV kd tl 11). Üheks

selliseks tähelepanekuks oli, et kaubamärgi väärtust vähendavaks asjaoluks on, et 26.05.2010

seisuga esines ka risk, et kaubamärki ei registreerita, kuid hinnangus ei ole mitteregistreerimise

riski eraldiseisvalt arvestatud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist olulise asjaoluga, arves-

tades seda, et tegelikkuses registreerimistaotluse menetlus lõpetati. Seega pidi kaubamärgi

„City Spa“ õiglane väärtus olema 26.05.2010 seisuga madalam kui 94 929 eurot.

3-11-261

10(12)

28. Üldjuhul saavutatakse intellektuaalse omandi võõrandamise kokkulepe, kui selle tehingu

hind ületab väärtust müüjale ja jääb alla väärtusele, mis sellel intellektuaalsel omandil on ostja

jaoks. Käesoleval juhul tähendaks see seda, et Norber Grupp OÜ oleks omandanud kaubamärgi

„City Spa“ registreerimistaotluse, kui tehingu hind oleks jäänud alla intellektuaalse omandi

väärtuse ning müüja Legendijuhtimise AS jaoks oleks tehingu hind kõrgem, kui kaubamärgi

„City Spa“ registreerimistaotluse väärtus.

29. Asja materjalidest nähtub ühelt poolt, et avaliku enampakkumise teadetes (avaldatud Eesti

Päevalehes ja Ametlikes Teadaannetes) on müügiobjektina kirjeldatud üksnes spaa sisustuse

esemeid kogumis, kuid mitte kaubamärki „City Spa“ (I kd tl 147-148). See viitab asjaolule, et

kaubamärki „City Spa“ ei pidanud enampakkumise korraldaja (Norber Grupp OÜ) tehingus

väärtuslikuks. Vastasel juhul oleks enampakkumise teadetes see ära märgitud, et muuta pakku-

misel osalemine atraktiivsemaks ja leida parim võimalik pakkumine. Asja materjalid kinnita-

vad, et Norber Grupp OÜ-l kui ostjal puudus huvi enne tehingu sõlmimist uurida, mis staadiu-

mis on kaubamärgi „City Spa“ registreerimistaotlus. Kui Norber Grupp OÜ oleks seda uurinud,

oleks ta pidanud teada saama Patendiameti 01.03.2010 otsusest nr 7/M200500944 „Kaubamärgi

registreerimine“, milles kohustatakse 4 kuu jooksul tasuma riigilõiv kaubamärgi registrisse re-

gistreeringu tegemise eest (II kd tl 182). Kui riigilõiv oleks ettenähtud aja jooksul tasutud, oleks

kaubamärk „City Spa“ ka registrisse kantud. Isegi juhul, kui kaebaja oleks peale tehingu sõlmi-

mist tundnud huvi kaubamärgi „City Spa“ registreerimise menetluse vastu, oleks ta pidanud

teada saama Patendiameti 01.03.2010 otsusest ning ühtlasi saanud vältida menetluse lõpetamist.

Nimelt lõpetas Patendiamet kaubamärgi „City Spa“ registreerimise menetluse alles 11.08.2010

otsusega (II kd tl 185). On väheusutav, et ostja, kes sõlmib 20 miljoni kroonise tehingu, ei tunne

huvi ühe müügiobjekti vastu – kaubamärgi „City Spa“ (registreerimisel), mille väärtuseks ta

hindab 12,5 miljonit krooni. Sellist käitumist ei saa pidada mõistlikult käituvale ettevõtjale oma-

seks ning see viitab selgelt asjaolule, et ka ostja ise ei pidanud kaubamärki „City Spa“ (regist-

reerimisel) rahaliselt hinnatavaks. See toetab kohtu kahtlusi, et kaubamärgil „City Spa“ (regist-

reerimisel) puudus tehingu tegemise seisuga väärtus.

30. BDO Advisory OÜ hinnangus on märgitud, et kaubamärgi „City Spa“ õiglase väärtuse leid-

miseks kasutati DCF (diskonteeritud rahavoo) meetodit (IV kd tl 6). Sellega seoses on selgitatud

järgmist: „Fitness Club OÜ esmaregistreeriti juunikuus 2010 ning äriühingu jaoks on olnud

Rävala pst 4 ruumides asuva spaa opereerimine majandusaasta aastaaruannetes avalikustatud

informatsiooni põhjal peamiseks äritegevuseks. Ettevõtte netovara, ärikasum ning äritegevuse

netorahavood olid 31.12.2010 ning 31.12.2011 lõppenud majandusaastate kokkuvõttena nega-

tiivsed. Väärtusliku (tegevuskulusid ületavat vaba rahavoogu genereeriva) kaubamärgi puhul

negatiivse äritegevuse tulemuse probleemi kirjeldatud kujul aga tekkida ei saaks.“ (IV kd tl 10).

BDO Advisory OÜ hinnangus on lisatud, et kui mööndus tegemata jätta, siis oleks kaubamärk

kujunenud väärtusetuks. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kasutada kaubamärgi

väärtuse leidmiseks arvutustes kaubamärgi väärtust parandavaid mööndusi, nagu on teinud

BDO Advisory OÜ, vaid lähtuda eeldusest, et kaubamärki kasutava ettevõtte Fitness Club OÜ

omakapital oli perioodil 31.12.2010 ning 31.12.2011 negatiivne.

31. Arvesse tuleb võtta ka BDO Advisory OÜ hinnangus märgitut, et kui arvutustes kasutada

Legendijuhtimise AS-ga 07.03.2005 sõlmitud üürilepingus ÜL-050307-05 kasutusel olnud

(miinimum) üürimäärasid, siis ei oleks arvutustes kaubamärgi „City Spa“ väärtus kujunenud

nullist kõrgemaks. Nähtuvalt Legendijuhtimise AS-ga 07.03.2005 sõlmitud üürilepingu ÜL-

050307-05 lisa 5 p-st 2 on üüri miinimumäär 196 EEK (12,53 eurot) üüripinna 1 m2 kohta ühes

kalendrikuus esimesel 12 kalendrikuul arvates üüri tasumise kohustuse tekkimisest (i); 201 EEK

(12,85 eurot) üüripinna ühe 1 m2 kohta ühes kalendrikuus alates 12 kalendrikuu möödumisest

arvates üüri tasumise kohustuse tekkimisest (ii) ning 207 EEK (13,23 eurot) üüripinna ühe 1 m2

kohta ühes kalendrikuus alates 24 kalendrikuu möödumisest arvates üüri tasumise kohustuse

3-11-261

11(12)

tekkimisest (iii) (II kd tl 14). Seega on BDO Advisory OÜ hinnangus õigesti märgitud, et üüri-

lepingus ÜL-050307-05 lepinguperioodiks kokkulepitud rendimääradest võib järeldada, et Rä-

vala pst 4 asuvas ärihoones paiknevate ruumide üürimäär jääb A-klassi keskmise ning maksi-

mumtaseme vahele. Sellest tulenevalt on asjakohatud kaebaja poolt 10.11.2014 istungil esitatud

väited, et BDO Advisory OÜ on hinnangus lähtunud liiga kõrgetest üürimääradest. Juhul, kui

arvestatud oleks üürilepingus ÜL-050307-05 peale kahte aastat lepinguliste kohustuste tekki-

mist kehtinud minimaalset üürimäära (13,23 eurot), siis ületab see BDO Advisory OÜ hinnan-

gus kasutatud keskmist üürimäära ning kaubamärgi „City Spa“ väärtus oleks sellisel juhul sel-

gelt olnud null.

32. Arvestades, et kaebaja näol on tegemist kasumile orienteeritud ettevõttega, on asjakohane

BDO Advisory OÜ hinnangus tehtud märkus, et kui arvutustes lähtuda rendipindade parima

kasutusotstarbe eeldustest, mis tingiks üüri puhul maksimaalse turumäära kasutamise, siis ei

kujuneks kaubamärgi „City Spa“ väärtus nullist kõrgemaks (IV kd tl 11).

33. Kaebaja väite tõesuse kaubamärgi väärtusest seab kahtluse alla ka Norber Grupp OÜ

21.05.2012 kohtuistungil antud selgitus, et kaubamärgi eest makstakse talle 6000 eurot kuus

(III kd tl 120). Nimelt on BDO Advisory OÜ arvutuste kohaselt üürilepingu ÜL-100930-17

järgne kaubamärgi „City Spa“ eest tasu 05.2012 seisuga 5000 eurot ning kogu lepinguperioodi

lõpuks ei ületa see 6000 eurot (IV kd tl 25-27). Ühtlasi viitab see ka asjaolule, et tegelikkuses

on üürilepingu ÜL-100930-17 rendimakseid võrreldes turuhindadega kujundatud, kasvatades

kaubamärgi eest tasutavaid summasid ruumide eest tasutavate summade arvelt (BDO Advisory

OÜ hinnang, IV kd tl 9).

34. Ülaltoodu kokkuvõtteks on ringkonnakohtu hinnangul kaubamärgi „City Spa“ (registreeri-

misel) väärtus 26.05.2010 seisuga null.

35. Riigikohus on asunud seisukohale, et tehingu tegeliku hinna tuvastamisel ei tule arvestada

domeeni väärtust, kuivõrd domeeni üleandmist ja selle omaniku kande muutmist leping ei hõl-

manud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-71-12, p 26). Seega ei ole domeeni väärtus kõnealuse te-

hingu hinna määramisel asjakohane.

36. Ringkonnakohus leiab eeltoodule tuginedes, et vara turuväärtus, millest lähtudes tehingu

tegelik hind tuli kindlaks määrata, oli 7 500 000 krooni, mis teeb eurodes 479 337. Kaebaja võis

seetõttu sisendkäibemaksuna maha arvata mitte 4 miljonit krooni, nagu ta deklareeris, ega

200 000 krooni, nagu leidis maksuotsuses maksuhaldur, vaid 1 500 000 krooni. Maksuhaldur

määras maksuotsusega kaebajale 3 800 000 krooni käibemaksu ja tasaarveldas 2010 mais dek-

lareeritud enammakse summas 3 787 512 krooni juurde määratava summaga, nõudes juurde

maksmist 12 488 krooni ulatuses. Arvestades seda, et käesoleva kohtuotsusega on leitud, et

kaebaja võis deklareerida tehingult 1 500 000 krooni käibemaksu, tuleb maksuotsust korrigee-

rida ja lugeda õigeks kaebajale 2 500 000 krooni käibemaksu määramine. Seega jääb tagastus-

nõue ülejäänud summa osas kehtima ning tuleb maksuhalduril läbi vaadata. Kohtuistungil sel-

gus, et maksuhaldur on mingis osas tagastusnõude rahuldanud, kuid kuna kohtule pole selles

osas esitatud dokumente ega taotlusi, tuleb kohustamisnõue tagastusnõude täitmise uueks läbi-

vaatamiseks rahuldada.

37. Halduskohtu otsus tuleb selguse huvides tühistada täielikult, kuigi PMTK apellatsioonkae-

bus kuulub rahuldamisele vaid osaliselt. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse maksuotsuse

tühistamise kohta osas, mis ületab 2 500 000 krooni määramist 2010 mai käibelt, ning kohustab

maksuhaldurit ülejäänud summa osas tagastusnõude täitmise taotlust uuesti läbi vaatama.

38. Norber Grupp OÜ esitas halduskohtule taotluse mõista tema kasuks PMTK-lt välja menet-

luskulud summas 24 159,47 eurot, millest riigilõiv on 958,67 eurot ja õigusabikulud 23 200,80

3-11-261

12(12)

eurot. Apellatsioonimenetluses esitas Norber Grupp OÜ 21.05.2012 taotluse mõista PMTK-lt

Norber Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud summas 2829,60 eurot (III kd tl 107-109 ja 111-

113). 10.11.2014 taotluses palus Norber Grupp OÜ PMTK-lt välja mõista 2880 eurot menet-

luskulusid (IV kd tl 96-103) ning 12.11.2014 taotluses 720 eurot (IV kd tl 135-139). 27.11.2012

esitas Norber Grupp OÜ Riigikohtule taotluse mõista PMTK-lt Norber Grupp OÜ kasuks välja

menetluskulu 2400 eurot õigusabi eest (III kd tl 168-172).

39. PMTK taotleb ringkonnakohtult Norber Grupp OÜ-lt PMTK kasuks välja mõista menetlus-

kulu 7800 eurot kaubamärgi „City Spa“ väärtuse hindamise eest.

40. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlus-

kulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja ku-

ludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistun-

gil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt

kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu (HKMS § 109 lg 1 ls 2).

41. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas menetluskulud on kantud ning vajalikud ja põhjendatud.

Esimeses astmes kaebaja taotletud menetluskulud on kantud ning vastavad kuludokumendid

kohtule esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õigusabikulud sellises summas (23 200,80

eurot) vajalikud ja põhjendatud. Tegemist oli küll keskmisest keerukama haldusasjaga, kuid

vaidluse lahendamine toimus mõistliku ajakuluga. Samuti ei ole niivõrd mahukate kirjalike sei-

sukohtade (nt kaebus on 46 lk) esitamine hädavajalik ega suurendanud kokkuvõttes kaebuse

eduväljavaateid. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud õigus-abikulud esi-

mese astme menetluses 5500 eurot.

42. Apellatsioonimenetluses pole Norber Grupp OÜ poolt 21.05.2012 taotletud menetluskulude

summas 2469,60 eurot kantust tõendavaid dokumente kohtule esitatud, mistõttu ei kuulu need

väljamõistmisele. Menetluskulude kantust summas 360 eurot on Norber Grupp OÜ tõendanud.

Samuti on tõendatud menetluskulude kantus summas 3600 eurot (2880+720). Kassatsioonime-

netluses taotletud menetluskulude kantus summas 2400 eurot on tõendatud. Seega on kaebaja

põhjendatud

ja

vajalikud

menetluskulud

kokku

818,67

eurot

(958,67+5500+360+3600+2400).

43. Kuna kaebus rahuldatakse 37,5% ulatuses, kuulub menetluskulu väljamõistmisele samas

proportsioonis. Seega kuuluks PMTK-lt kaebaja kasuks välja mõistmisele menetluskulu sum-

mas 4806 eurot. PMTK taotleb kaebajalt välja mõista kaubamärgi väärtuse hindamisega seotud

kulu summas 7800 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, kuid arvestades kaebuse

osalist rahuldamist, tuleks kaebajal sellest summast kanda 4875 eurot. Kuna kulud on ligikaudu

sama suured, loeb ringkonnakohus need tasaarveldatuks ning kummalgi poolel pole teisele vaja

midagi tasuda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks