3-14-51848/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-51848

Otsuse kuupäev

25. november 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Metsamaahalduse AS-i kaebus Halliste Vallavalitsuse 5. augusti

2014 korralduse nr 176 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – Metsamaahalduse AS

Kaebaja esindaja – vandeadvokaat Mart Sikut

Vastustaja – Halliste vald

Kolmas isik – Elektrilevi OÜ

1. Jätta Metsamaahaldus AS-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 29. detsember 2014. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Halliste Vallavalitsuse 5. augusti 2014 korraldusega nr 176 seati sundvaldus Pantseli kinnistule

(registriosa nr 48739) asukohaga Päidre küla, Halliste vald, Viljandimaa Elektrilevi OÜ kasuks

Päidre külas projekteeritud elektrivõrgu rekonstrueerimiseks, mille käigus demonteeritakse 844 m2

õhuliini ning rajatakse uus maakaabelliin, mis läbib Pantseli kinnistut. Kaitsevööndi alla jääva maa

pind on kinnistul 600 m2. Korralduses märgiti, et kinnisasja omanikul on õigus nõuda

asjaõigusseaduse § 1582 alusel Elektrilevi OÜ-lt tehnovõrgu talumise eest tasu.

2. 25. augustil 2014 esitas Metsamaahalduse AS Tartu Halduskohtule kaebuse Halliste

Vallavalitsuse 5. augusti 2014 korralduse nr 176 tühistamiseks.

3. Metsamaahalduse AS esitas 29. augustil 2014 kohtule kaebuse täienduse ning taotluse

vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamiseks esialgse õiguskaitse korras.

4. Tartu Halduskohus võttis 1. septembril 2014 kaebuse menetlusse ning kaasas menetlusse

kolmanda isikuna Elektrilevi OÜ. Ühtlasi kohustas Tartu Halduskohus vastustajat ja kolmandat

isikut vastama esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 4. septembril 2014.

5. Elektrilevi OÜ palus 3. septembri 2014 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Halliste Vallavalitsus pidas 4. septembri 2014 vastuses esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatuks.

6. Tartu Halduskohus jättis 4. septembril 2014 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

7. 19. septembril esitas Halliste Vallavalitsus kirjaliku vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse

rahuldamata.

8. Samuti 19. septembril 2014 esitas kaebaja Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 4. septembri 2014 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale.

Tartu Ringkonnakohus jättis määruskaebuse 10. oktoobril 2014 rahuldamata.

9. Tartu Halduskohus määras 21. oktoobril 2014 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning

andis menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks tähtaja 3. novembrini 2014 ja

täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks 15. novembrini 2014. Kohus teatas, et asjas tehakse

kohtuotsus avalikult teatavaks 25. novembril 2014.

10. 31. oktoobril 2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule menetluskulude nimekirja ja

kuludokumendid.

Kaebuse põhjendused

11. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus rikub tema põhiseaduse §-s 32 sätestatud

põhiõigust kinnistu omandile. Talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevale õigusaktile

peab kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 463 lg 5 p 5 kohaselt sisalduma viide

sundvalduse seadmise otsuses. Kaebaja hinnangul on ebaõige korralduses esitatud väide, et

Metsamaahalduse AS nõudis tehnovõrkude talumise tasu, mille suurus on Elektrilevi OÜ jaoks

võimatu tingimus. Kaebaja küsis 0,2 eurot ruutmeetri kohta, mis on mõistlikus määras. Tasu

määramisel peab arvestama ka seda, et Elektrilevi OÜ ettevõtjana teenib läbi sundvalduse endale

tulu, seega peab ta teadma, et tulu teenimisega kaasnevad ka teatavad kulud ning keegi ei ole

kohustatud oma ressursse andma tasuta kasutada. Kaebaja ja Elektrilevi OÜ ei ole sundvalduse tasu

osas kokkulepet sõlminud. Seega pidanuks vastustaja viitama sundvalduse otsuses tasu aluseks

olevale õigusaktile, nii nagu KASVS § 463 lg 5 p 5 ette näeb. Kuna Riigikohus tunnistas oma

otsusega asjas nr 3-4-1-25-11 asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 154 lõiked 2 – 4

alates 17. aprillist 2012 kehtetuks, puudub vastav õigusakt, mis oleks aluseks talumiskohustuse eest

makstava tasu määramiseks. Seetõttu tuleb juhinduda asjaolust, kas pooled on sõlminud vastava

kokkuleppe. Pooled ei ole saavutanud tasu osas kokkulepet. Kaebaja on arvamusel, et sel juhul ei

ole täidetud seadusest tulenev nõue, mille kohaselt peab vallavalitsus viitama oma otsuses

sundvalduse seadmiseks makstava tasu aluseks olevale õigusaktile või kokkuleppele.

12. Oma 29. augusti 2014 kaebuse täienduses märgib kaebaja, et rikutud on ka tema menetluslikke

õigusi. Halliste Vallavalitsus teatas oma 2. juuli 2014 kirjaga esmakordselt kaebajale käimasolevast

menetlusest ja Eesti Energia Võrguehitus AS-i taotlusest seada sundvaldus Pantseli kinnistule.

Samas tuleb arvestada asjaoluga, et nähtuvalt kaevatavast korraldusest väljastas Halliste

Vallavalitsus juba 27. jaanuaril 2014 oma korraldusega nr 10 projekteerimistingimused. Seega

kaasati kaebaja käimasolevasse menetlusse sellises faasis, kus ta oli pandud n-ö fakti ette

sundvalduse kehtima hakkamisest, rikkudes KASVS vastavaid sätteid, mis kehtestavad menetluse

korra. Vastustaja ei teatanud kaebajale, et ta on projekteerimistingimused väljastanud juba oma 27.

jaanuari 2014 korraldusega nr 10.

13. Vastustaja eiras ka kaebaja kui kinnisasja omaniku õigust esitada nelja nädala jooksul

projekteerimistingimuste väljastamisest oma arvamus ja vastuväited asjaõigusseaduse § 1581

ettenähtud talumiskohustuse tekkimisele. Nimetatud õigus tuleneb KASVS § 463 lõikest 3. Samuti

tuleb arvestada olulise menetlusliku minetusena asjaolu, et vastustaja rikkus kohustust kinnisasja

omaniku vastuväidetele vastata. Kõik need eeltoodud menetluslikud tingimused peavad tagama

kinnisasja omanikule selle, et ta oleks sundvalduse seadmise menetlusse kaasatud võimalikult

varajases staadiumis. Samuti on eeltoodud menetluslikud tingimused kinnisasja omanikule olulised

ka sel põhjusel, et anda talle võimalus hinnata kinnisasja seniseid kasutamistingimusi ja vajadusel

nõuda kinnisasja või selle osa omandamist sundvalduse taotleja poolt. Nimelt sätestab KASVS § 6

lg 4, et kui kinnisasja koormamine sundvaldusega ei võimalda kinnisasja vastavalt senisele

otstarbele kasutada, on kinnisasja omanikul õigus sundvalduse seadmise taotlejalt nõuda, et see

omandaks kinnisasja või selle osa. Korraldus on ebaõige ka sel põhjusel, et vastustaja 2. juuli 2014

teates on öeldud, et sundvalduse seadmise taotluse esitajaks on Eesti Energia Võrguehitus AS,

kaevatavas korralduses on aga õigustatud isikuks Elektrilevi OÜ. Sundvaldust ei saa seada isiku

kasuks, kes ei ole taotlust esitanud.

Vastustaja vastuväited

14. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Halliste Vallavalitsus on seisukohal, et vaidlustatud

korraldus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. AÕSRS § 152 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on

kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa

esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab

taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad AÕS § 1581 lõikes 1 sätestatud eeldused või

muu talumiskohustus. AÕS § 1581 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma

kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis

on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -

rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes

huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb

elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1,

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud

kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses.

Elektrilevi OÜ on antud piirkonnas tegutsev võrguettevõtja vastavalt elektrituruseaduse § 65 lõikes

1 ja § 66 lõikes 1 sätestatule ja kuulub asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud avalikku teenust

osutavate isikute hulka ja tehnovõrgu rajamine Pantseli katastriüksusele on avalikes huvides.

Omandiõigus on küll põhiseaduslik õigus, kuid allub paljudele ja olulistele kitsendustele. Antud

juhul tulenevad kitsendused AÕS-st.

15. Halliste Vallavalitsus määras projekteerimistingimused 27. jaanuari 2014 korraldusega nr 10.

KASVS § 461 lõike 2 kohaselt teavitab vallavalitsus kahe nädala jooksul sundvalduse seadmise

taotlusest alates kinnisasja omanikku tähtsaadetisena edastatud kirjaga projekteerimistingimuste

väljastamisest. Projekteerimistingimused väljastati Elektrilevi OÜ-le, kes teavitas kõiki asjasse

puutuvaid maaomanikke projekteerimistingimuste väljastamisest ning projekti koostamisest.

Pantseli kinnistu omanik oli kaasatud projekteerimise protsessi algusest peale, kooskõlastades

elektriliinide rekonstrueerimise projekti. Kaebuse esitaja oli teadlik kõigist menetlustoimingutest ja

kaebaja oli kaasatud menetlusse algusest peale ja teadis kõigist käimasolevatest protsessidest. Seega

ei ole õige väide, et kaebuse esitaja kaastati menetlusse faasis, kus ta oli pandud n-ö fakti ette

sundvalduse kehtima hakkamisest. Projekteerimistingimused saatis vallavalitsus õigeaegselt välja

taotluse esitanud Elektrilevi OÜ-le, kes teavitas asjasse puutuvaid maaomanikke ja kooskõlastas ka

projekti. Projekteerimistingimuste väljastamisel ei olnud ette näha, et tekib vajadus sundvalduse

seadmiseks, vajadus tekkis projekti koostamise lõppfaasis talumiskohustuse tasu suuruse osas

kokkuleppe mittesaavutamisel.

Kolmanda isiku arvamus

16. Elektrilevi OÜ on seisukohal, et käesoleval juhul on planeeritav tehnovõrk vajalik avalikes

huvides kuna selle kaudu osutatakse avalikku teenust. Avalik-õigusliku tehnorajatise

talumiskohustuse tekkimine on materiaalõiguslike eelduste läbi seotud subjektsusega – talumist

avalikes huvides saab nõuda üksnes AÕS § 1581 loetelus toodud isik. Avalikes huvides

võrguteenuse osutajateks on seega ettevõtted, kellel on seadusega pandud kohustus teenust osutada.

Elektrilevi OÜ-le laienevad elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1 sätestatud kohustused.

Elektrilevi OÜ teenuse osutamise kohustus tuleneb nii seadusest kui ka tegevusloast, mille kohaselt

kuulub Halliste vald Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonda. Talumiskohustuse tingimuseks lisaks

avalikule huvile on vastavalt AÕS § 1581 lõikele 1 asjaolu, et tehniliselt ja majanduslikult

otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha

ühendamiseks või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks puudub. Arvestades asjaolu, et antud

piirkonna vanad paljasjuhtmetega õhuliinid on pikad ja pingekaod suured ning tarbijateni ei jõua

standardile vastav võrgupinge (230/400 V +/- 10%), samuti on kevad- ja sügistormide ning talvise

jäite aegu õhukaabelliin toitekatkestustele erinevalt maakaabelliinidest aldis, on elektrivõrgu

rekonstrueerimine põhjendatud. Pingeprobleem puudutab kolme kinnistu omanikke: Ojaperve,

Pantseli ja Võsala kinnistut. Kolmas isik juhib tähelepanu asjaolule, et elektrivõrgu

rekonstrueerimise tagajärjel paraneb oluliselt piirkonna võrguteenuste kvaliteet, ühtlasi tõstab võrgu

rekonstrueerimine kaebajale endale kuuluva kinnistu väärtust, sest paraneb elektrivarustus,

maaharimist ja metsamajandamist segav õhuliin asendatakse maakaabliga. Pärast elektrivõrgu

rekonstrueerimist on ka tulevikus kaebajal võimalik kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada.

17. Trassi valikul kaaluti kahe erineva tehnilise lahenduse vahel, olemasoleva õhuliini

rekonstrueerimine ja alternatiivina õhuliini asendamine maakaabelliiniga. Võrgu rekonstrueerimine

ei ole konkreetsel juhul võimalik ilma kinnistut läbimata. Seega kaalus kolmas isik olemasoleva

õhukaabelliini rekonstrueerimist senises asukohas ja alternatiivina maakaabelliini paigaldamist piki

kaebaja sissesõiduteed (sisuliselt on erinevad lahedused ära toodud ka Halliste Vallavalitsuse 5.

augustil 2014 välja antud korralduses nr 176). Sundvalduse seadmise aluseks olnud teise variandi

puhul on elektrivõrk projekteeritud lähtudes kinnistuomaniku huve kõige vähem kahjustavast ja

siiski veel mõistlikust tehnilisest lahendusest, mis on ka kinnistuomanikuga kooskõlastatud

elektrivarustuse tööprojekti 151155 kooskõlastamise näol. Maakaabelliini paigaldamist senise

õhukaabelliini asemel saab lugeda tehniliselt optimaalseimaks lahenduseks. Maksimaalselt on

arvestatud maaomaniku huvidega, paigaldades maakaabelliini mitte risti üle kinnistu senisesse

kaitsevööndisse, vaid piki kaebaja sissesõidutee äärt, mistõttu tekkiv kitsendus on ca 244 m2

väiksem kui olemasoleva tehnorajatise kaitsevöönd.

18. Kolmas isik peab siinjuures vajalikuks selgitada, et korralduse alusel rajada planeeritava

tehnovõrgu reaalsel rajamisel eemaldatakse kinnistult olemasolev, enne 1. aprilli 1999 püstitatud

tehnovõrk, mille osas on kaebajal seadusest tulenev talumiskohustus, vähendades sel moel

elektripaigaldise kaitsevööndi ulatust märkimisväärselt. Kolmas isik leiab, et sundvalduse alusel

rajatav tehnovõrk konkreetsel juhul mitte ei vähenda, vaid suurendab kaebaja kinnistu väärtust, kuna

olemasolev ja kinnistut risti läbiv õhuliin on täna pikkusega 211 meetrit, mis teeb kaitsevööndi

aluseks suuruseks 844 m2. Uue maakaabelliini pikkuseks on aga 280 meetrit, mis teeb hoolimata

maakaabelliini mõnevõrra suuremast pikkusest tulenevalt maakaabelliini väiksemast kaitsevööndist

viimase aluse maa suuruseks 600 m2, seega väheneb kaitsevööndi alune maa-ala 244 m2 võrra.

19. Kaebaja väide, et ta ei olnud sisuliselt teadlik sundvalduse seadmisest ja seega ka

projekteerimistingimustest enne 2. juulit 2014 ja pandi seega n-ö fakti ette sundvalduse kehtima

hakkamisest, on ekslik, samuti ei oma konkreetse vaidluse raames õiguslikku tähendust. Elektrilevi

OÜ esindaja pidas alates 21. aprillist 2014 kaebuse esitajaga läbirääkimisi, jõudmaks kinnisasja

omanikuga kokkuleppele Kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamiseks 0,4 kV maakaabelliini

talumiseks.

20. Halliste Vallavalitsus teavitas kinnisasja omanikku 2. juulil 2014 nii sundvalduse seadmise

taotlusest kui ka projekteerimistingimustest, seega on võimalus, et Halliste Vallavalitsus ei ole

täpselt järginud tähtaega, mille jooksul pidanuks kinnistuomanikku teavitama, kuid kolmas isik

leiab, et taoline võimalik formaalne eksimus ei saa olla põhjuseks korralduse tühistamiseks, kuna

ka seaduses ettenähtud kahenädalast teavitamistähtaega järgides oleks sundvaldus Korralduses

toodud tingimustel seatud. Nimelt esitas kaebaja 10. juulil 2104 oma vastuväited sundvalduse

seadmise taotlusele, kasutades seega oma seaduses ettenähtud võimalust arvamuse ja vastuväidete

esitamiseks. Halliste Vallavalitsus on korralduses vastuväite esitamise ja sisu välja toonud.

Kohtu seisukoht

21. Menetlusosalised on eri meelt selles, kas Halliste Vallavalitsuse 5. augusti 2014 korraldus nr

176 on õiguspärane, eelkõige, kas korralduse andmisel esines alus kaebaja kinnistule sundvalduse

seadmiseks, aga samuti, kas korralduse andmisel on rikutud kaebaja menetluslikke õigusi.

22. Vastavalt AÕS § 1581 lg-le 1 on kinnisasja omanikul avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või

–rajatise talumise kohustus, kui puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -

rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või –rajatis loetakse ehitatuks

avalikes huvides muu hulgas juhul, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule,

kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1 sätestatud kohustus. Talumiskohustus

tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.

Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 461 lg 1 järgi tehnovõrgu või -rajatise

talumiskohustuse

kehtestamiseks

seatakse

KASVS-s

sätestatud

eeldustel

sundvaldus

asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isiku kasuks.

23. Vaidlustatud korraldusega on kaebaja kinnisasjale seatud sundvaldus Elektrilevi OÜ kasuks.

Vaidlust ei ole selles, et Elektrilevi OÜ on jaotusvõrguettevõtja1 elektrituruseaduse (ELTS) § 8 lg-

te 1 ja 3 tähenduses ning talle laienevad ELTS § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud kohustused. Seega

on Elektrilevi OÜ KASVS § 461 lg 1 kohaselt isikuks, kelle kasuks on lubatud sundavalduse

seadmine.

24. Vaidlust ei ole selles, et Halliste Vallavalitsuse 27. jaanuari 2014 korraldusega väljastati

projekteerimistingimused Pantsli komplektalajaama ja kaabelliinide paigaldamiseks asukohaga

Päidre küla, Halliste vald, Viljandi maakond2. Elektrilevi OÜ korraldas projekteerimistingimuste

alusel ehitusprojekti koostamise ning kaebaja esindaja T. Männigo andis sellele kaebaja kinnistut

puudutavas osas heakskiidu 28. veebruaril 2014 (tl 56-57). Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja

ei olnud nõus koormama talle kuuluvat Pantseli kinnistut (kin.reg.nr 48739) isikliku

kasutusõigusega Elektrilevi OÜ kasuks põhjusel, et pooled ei saavutanud kokkulepet talumistasu

osas (tl 2 pöördel, tl 82-84).

Kaebaja on seisukohal, eeltoodule vaatamata ei ole käesoleval juhul täidetud sundvalduse eeldused,

kuna vastustaja ei ole kontrollinud, kas eesmärk, milleks sundvalduse seadmist taotletakse, oleks

saavutatav sundvalduse seadmiseta. Kui eesmärk on saavutatav ka muude meetmetega ei ole

sundvalduse seadmine lubatud. Kaevatav korraldus on õigusvastane ka seetõttu, et selles puudub

viide sundvalduse tasu aluseks olevale õigusaktile nagu seda nõuab KASVS § 463 lg 5 p 4. Lisaks

on korralduse andmisel rikutud kaebaja menetluslikke õigusi, kuna vastustaja teatas sundvalduse

seadmise taotlusest kaebajale alles 2. juuli 2014 kirjaga ning jättis täitmata KASVS § 463 lg-st 4

tuleneva kohustuse teatada kinnisasja omanikule tema esitatud arvamuse ja vastuväidete kohta oma

seisukoht kahe nädala jooksul arvamuse ja vastuväidete saamisest arvates.

1 Vt Konkurentsiameti võrguleheküljelt http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=10952

2 Vt http://adr.viljandimaa.ee/hallistevv/index.php?id=10570&op=doc_details&dok_id=5378&asutus_id=1

25. Kohus nõustub kaebajaga, et vastavalt KASVS § 6 lg-le 1 tuleb ka sundvalduse seadmise

otsustamisel juhinduda KASVS § 3 lg-s 3 sätestatud põhimõttest. Seetõttu tuleb sundavalduse

seadmisel muu hulgas kontrollida, kas taotletavat eesmärki on võimalik saavutada kinnisasja

omaniku õigusi vähemkoormaval viisil sundvalduse seadmiseta. Elektrilevi OÜ 7. mai 2014 taotluse

(tl 55) kohaselt on sundvalduse seadmine vajalik olemasoleva elektrivõrgu rekonstrueerimiseks.

Kinnistu omaniku õigusi vähekoormavaks meetmeks sarnases olukorras on eelkõige

talumiskohustuse kokkuleppeline seadmine kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise kaudu.

Käesolevas asjas vaidlustatud korralduses on vastustaja märkinud, et Metsamaahalduse AS nõudis

tehnovõrkude talumise tasu, mille suurusega Elektrilevi OÜ ei nõustunud. Kuigi korralduses ei ole

vastustaja seisukohta täiendavalt selgitatud, saab toodust siiski järeldada, et vastustaja on

kontrollinud läbirääkimiste toimumist. Seejuures tuvastas vastustaja, et kokkuleppel isikliku

kasutusõiguse seadmine OÜ Elektrilevi kasuks ei ole võimalik kokkuleppe puudumise tõttu

talumistasu suuruse osas.

Kokkuleppe puudumist on kaebaja kinnitanud ka kohtule esitatud kaebuses. Seejuures ei ole kaebaja

väitnud, et otstarbekam oleks tehnovõrgu rajamine väljapoole Pantseli kinnistut või muul moel

kaebajat vähemkoormaval viisil. Kohtu hinnangul ei ole see eelduslikult ka võimalik, kuna

rekonstrueeritakse elektrivõrgu osa kuni Pantseli kinnistul asuva liini hargnemispunktini (tl 79, tl

57). Selle punktini aga ei saa elektriliin jõuda kaebajale kuuluvat kinnistut puudutamata. Sama on

selgitanud ka kolmas isik (tl 76), märkides, et võrgu rekonstrueerimine ei ole konkreetsel juhul

võimalik ilma kinnistut läbimata. Nimelt on kaebaja võõrandanud kinnistu jagamise teel saadud

kinnistu ja viimasele on juurdepääs võimalik üksnes Pantseli kinnistu kaudu.

Samuti peab kohus asjakohaseks kolmanda isiku selgitust trassivaliku kohta: „Maakaabelliini

paigaldamist senise õhukaabelliini asemel saab lugeda tehniliselt optimaalseimaks lahenduseks.

Maksimaalselt on arvestatud maaomaniku huvidega, paigaldades maakaabelliini mitte risti üle

kinnistu senisesse kaitsevööndisse, vaid piki kaebaja sissesõidutee äärt (tekkiv kitsendus on ca 244

m2 väiksem kui olemasoleva tehnorajatise kaitsevöönd).“ (tl 79). Samadest argumentidest on

juhindunud vastustaja vaidlustatud korralduse andmisel.

Kaebaja ei ole toodud põhjendustele sisulisi vastuväiteid esitanud.

Seetõttu on kohus seisukohal, et Elektrilevi OÜ sundvalduse seadmisega taotletavat eesmärki ei ole

võimalik saavutada kaebaja õigusi vähemkoormaval viisil sundvalduse seadmiseta. Vastavalt on

täidetud KASVS § 3 lg-s 3 sätestatud sundavalduse seadmise eeldus.

26. Kaebaja hinnangul on korraldus on õigusvastane ka seetõttu, et selles puudub viide sundvalduse

tasu aluseks olevale õigusaktile nagu seda nõuab KASVS § 463 lg 5 p 4.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

Sundvalduse seadmise regulatsioonist ei tulene sundvalduse seadmiseks pädevale haldusorganile

kohustust määrata sundvalduse seadmise otsustamisel kindlaks tehnorajatise talumise tasu suurus

või osutada õigusaktile, milles oleks tasu suurus üheselt määratletud. Vastavalt KASVS § 463 lg 5

p-le 4 peab sundvalduse seadmise korraldus muu hulgas sisaldama viidet talumiskohustuse eest

makstava tasu aluseks olevale õigusaktile või kokkuleppele. Sättest tuleneva kohustuse otstarbeks

tuleb pidada kinnisasja omaniku varaliste õiguste tagamist. Viide peab looma olukorra, kus

tasunõude maksmapanemise eeldused on kinnisasja omanikule nähtavaks tehtud, et omanikul ei

tekiks talumiskohustust selle eest kohast hüvitist vastu saamata.

Talumistasu suuruse määramine ei toimu aga sundvalduse seadmise menetluses. Vastav taotlus

tuleb esitada tehnovõrgu või -rajatise omanikule (AÕS § 1582 lg 2). Talumistasu ise on olemuslikult

eraõiguslik vaatamata sellele, et tehnorvõrk- või rajatis on vajalik avaliku teenuse osutamiseks.

Talumistasu on ette nähtud eraõigusliku talumiskohustuse korvamiseks ja tasu maksmiseks

kohustatud isikuks on tehnovõrgu või –rajatise omanik, mitte sundvalduse seadmise otsustanud

haldusorgan. Seetõttu olukorras, kus kinnisasja omanik ja sundvalduse seadmist taotlenud isik ei

ole jõudnud kokkuleppele talumistasu suuruses, saab kinnisasja omanik pöörduda oma õiguse

kaitseks hagiga tsiviilkohtusse. KASVS ega muust õigusaktist tulenevalt ei ole kohalikul

omavalitsusüksusel pädevust lahendada kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või –rajatise omaniku

eraõiguslikku vaidlust ja määrata pooltele siduvalt talumistasu suurus.

Seetõttu tuleb sundvalduse seadmisel KASVS § 463 lg 5 p-s 4 sätestatud nõude täitmiseks piisavaks

lugeda viidet talumistasu maksmise kohustuseks olevale normile. Vaidlustatud korralduse p-s 3.

ongi sätestatud, et kinnisasja omanikul on õigus nõuda AÕS § 1582 alusel Elektrilevi OÜ-lt

tehnovõrgu talumise eest tasu. AÕS § 1582 lg 2 kohaselt tuleb tasu saamiseks esitada vormikohane

avaldus.

27. Kohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

otsusega tunnistati AÕSRS § 154 lõiked 2–4 ja AÕS § 158² lõike 1 esimese lause osa

„asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 154 kehtestatud suuruses” põhiseadusega vastuolus

olevaks ning kehtetuks.

Kehtetuks tunnistatud normid piirasid kinnisasja omaniku õigust talumistasu nõuda, sätestades

talumistasu lubatud ulatuse. Sätete kehtetuks tunnistamise järel puudub talumistasu arvestuse üldine

regulatsioon. Vastavalt võlaõigusseaduse § 27 lg-le 2 tuleb sellisel juhul määrata tasu, mis on

mõistlik asjaoludest, lepingupoolte tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist ning hea usu

põhimõttest lähtudes. Seega on kinnisasja omanikul õigus kohasele tasule tehnovõrgu või –rajatise

talumise eest.

Kohus möönab, et ajal, mil praktika kohase talumistasu suuruse määratlemisel ei ole veel välja

kujunenud, võib kehtiv regulatsioon kaasa tuua tavapärasest rohkem vaidlusi talumistasu

määramiseks. Ka käesolevas asjas ei ole kaebaja ja kolmas isik saavutanud talumistasu suuruses

kokkulepet, mistõttu kaebaja võib olla sunnitud alustama tsiviilkohtumenetluse oma õiguste

kaitseks. Samas on kohus seisukohal, et kujunenud olukord ei saa kaasa tuua tõlgendust, mis

välistaks sundvalduse seadmise tasukokkuleppe puudumise korral. Selline tõlgendus oleks

vastuolus kaaluka avaliku huviga võrguteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks. Kohtu

hinnangul on kaebaja õigused tagatud eraõiguslike meetmetega, kuna lisaks tasunõudele on kaebajal

vastavalt tingimustele õigus viivisele ja kahju hüvitamisele (VÕS § 101 lg 1 p-d 3 ja 6, § 115, §

113).

28. Lisaks peab kaebaja sundvalduse seadmise korraldust õigusvastaseks kaebaja menetluslike

õiguste rikkumise tõttu korralduse andmisel.

Toimingud, mida haldusorgan on kohustatud tegema sundvalduse seadmise taotluse saamise järel,

on sätestatud KASVS § 463 lg-tes 2, 3 ja 4. Neis nähakse ette, et valla- või linnavalitsus teavitab

kahe nädala jooksul sundvalduse seadmise taotluse saamisest arvates kinnisasja omanikku

tähtsaadetisena edastatud kirjaga projekteerimistingimuste väljastamisest, mille elluviimisega

kaasneb AÕS §-s 1581 ettenähtud talumiskohustuse tekkimine. Kinnisasja omanikul on õigus kirja

kättesaamisest arvates nelja nädala jooksul esitada oma arvamus ja vastuväited. Valla- või

linnavalitsus teatab oma seisukoha arvamuse ja vastuväidete kohta kahe nädala jooksul arvamuse ja

vastuväidete saamisest arvates.

29. Elektrilevi OÜ esitas taotluse Pantseli kinnistule sundvalduse seadmiseks 7. mail 2014.

Vallavalitsus teatas taotlusest Metsamaahalduse AS-le 2. juuli 2014 kirjaga. Kaebaja esitas oma

seisukoha vallavalitsusele 10. juulil, kuid vastustaja enne sundvalduse seadmise korralduse andmist

kaebajale oma seisukohti ei selgitanud.

Seega ei ole vastustaja järginud KASVS § 463 lg-tes 2, 3 ja 4 nõudeid kasutusvalduse seadmise

menetluse läbiviimisel ja on sellega rikkunud Metsamaahalduse AS õigusi haldusmenetluses.

Kohtu hinnangul ei ole rikkumised aga sellist laadi, mis tooksid kaasa vaidlustatud korralduse

tühistamise.

30. Haldusmenetluse seaduse § 58 järgi haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes

põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Kaebaja ei ole seostanud kaebuses esile toodud menetluslikke minetusi asja sisulisel lahendamisel

tehtud otsustusega. Ka kohtule ei ole selline seos äratuntav. Kaebajale oli juba hiljemalt 2014. aasta

veebruaris teada kolmanda isiku kavatsus Pantseli kinnistul asuva rajatise rekonstrueerimiseks.

Kaebaja kujundas seisukoha nii elektriliini paigaldamise viisi (maakaabel), kui trassivaliku kohta,

kooskõlastades projekti e-kirjaga 28. veebruaril 2014. Samuti on kaebaja ja kolmanda isiku vahel

toimunud läbirääkimised isikliku kasutusõiguse tasu üle 2014. aasta aprillis ja mais (tl 82-84).

Läbirääkimised lõppesid kaebaja keeldumisega Elektrilevi OÜ pakkumisest 6. mail 2014.

Kaevatava korralduse kohaselt on kaebaja 10. juulil 2014 esitanud vastuväite sundvalduse

seadmisele leides, et sundvalduse seadmine on lubamatu, kuna puudub õigusakt, milles oleks

talumistasu suurus määratletud ning puudub ka vastav kokkulepe kolmanda isikuga. Vastustaja on

kaebajale vastanud korralduse põhjendustes selgitades muu hulgas ka talumistasu nõudmise õiguse

alust ja korda. 22. augustil 2014 kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja oma õigusi rikkuvana muid

asjaolusid esile toonud. Kohus järeldab eelnevast, et vaatamata sellele, et kaebajale teatati

sundvalduse seadmise menetlusest hilinemisega, seisukoha esitamiseks anti seaduses sätestatust

lühem tähtaeg ning enne korralduse andmist ei selgitatud vastustaja seisukohta, oli kaebaja

tegelikkuses piisavalt informeeritud kinnistul kavandatavate tööde iseloomust, nende mõjust

kinnisasja kasutamisele ning talumistasu saamise õigusest. Menetluslikud minetused ei ole

takistanud Halliste Vallavalitsusel sundvalduse seadmise eelduste tuvastamist ega ole seetõttu

viinud ka asja ebaõige otsustamiseni.

31. Alles 29. augustil 2014 kohtule esitatud halduskaebuse täienduses on kaebaja märkinud oma

menetluslike õiguste rikkumist. Kaebaja hinnangul on see rikkumine takistanud kaebajal seaduses

sätestatud õiguste realiseerimisel. Kaebaja on siinjuures viidanud KASVS § 6 lg-le 4, mille kohaselt

kui kinnisasja koormamine sundvaldusega ei võimalda kinnisasja vastavalt senisele otstarbele

kasutada, on kinnisasja omanikul õigus sundvalduse seadmise taotlejalt nõuda, et see omandaks

kinnisasja või selle osa.

Kohus on seisukohal, et kaebaja etteheide ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas

takistab olemasoleva õhuliini asendamine maakaabliga kinnisasja otstarbekohast kasutamist.

Maakaabelliin iseenesest riivab kinnisasja omaniku huve õhuliinist leebemalt, kuna maakaabelliini

kaitsevööndi laiuseks on üks meeter mõlemal pool liini äärmistest kaablitest, kui õhuliini

kaitsevööndi minimaalseks laiuseks on kaks meetrit mõlemal pool liini (Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 26. märtsi 2007 määrus nr 19 § 2 lg-d 1 ja 3). Lisaks on maakaabelliin

erinevalt olemasolevast õhuliinist osaliselt kavandatud olemasoleva tee äärde selliselt, et

maakaabelliini kaitsevöönd jääb osaliselt teena kasutatavale alale. Ka on kaebaja ise kavandatava

töö heaks kiitnud. Seetõttu on ilmne, et kaebaja väide KASVS § 6 lg-s 4 sätestatud õiguse

kasutamise võimalusest ilmajäämises on otsitud.

Kohus osutab veel sellele, et KASVS § 6 lg-s 4 sätestatud õigus või selle puudumine ei ole sätestatud

kasutusvalduse seadmise eeldusena. Seega ei takista KASVS § 6 lg-s 4 kirjeldatud olukord

sundvalduse seadmist. Vastavalt ei kaota kinnistu omanik sundavalduse seadmise otsustamisega

õigust KASVS § 6 lg-s 4 nimetatud õiguse realiseerimiseks.

32. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Halliste Vallavalitsuse 5. augusti 2014 korraldus nr 176

on materiaalselt õiguspärane ja menetluslikud rikkumised korralduse andmisel ei tingi haldusakti

tühistamist.

Kaebus jääb rahuldamata.

33. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda

isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS §

108 lg 8 ls 1). Vastustaja ega kolmas isik ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude

väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1

kolmandast lausest vastustaja ja kolmanda isiku kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik