2-13-31915/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

24. november 2014 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

(Kentmanni tn 13 Tallinnas) kantseleis

Tsiviilasja number

2-13-31915

Tsiviilasi

XXXA/S Eesti filiaali hagi XXXAS vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks ja XXXAS-i vastuhagi XXXA/S Eesti filiaali

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hagihind 2751,85 eurot, vastuhagi hind 6107,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXA/S Eesti filiaal (registrikood XXX; aadress

XXX); volitatud esindaja Kadri XXX ja lepinguline esindaja

Arvi XXX

Kostja: (vastuhageja): XXXAS (registrikood XXX, asukoht

XXX), lepinguline esindaja Artjom XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

13 oktoober 2014

Resolutsioon

XXXA/S Eesti filiaali hagi XXXAS vastu võlgnevuse 2751,85

euro väljamõistmiseks rahuldada

Välja mõista XXXAS-ilt 2751,85 eurot XXXA/S Eesti filiaali

kasuks

Jätta rahuldamata XXXAS-i vastuhagi XXXA/S Eesti filiaali

vastu võlgnevuse 6107,26 euro väljamõistmiseks

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta XXXAS-i kanda

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Hagiavalduse asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt toimus 22.02.2013 liiklusõnnetus Kose-Uuemõisa alevikus , Kesk ja

Jõe tn ristmikul, milles osalesid sõidukid Cadillac SRX (registreerimismärgiga XXX,

edaspidi Cadillac) ja Peugeot 1007 (registreerimismärgiga 716 BHN, edaspidi Peugeot).

Liiklusõnnetuse

toimumise

hetkel

oli

Cadillaci

juhi

tsiviilvastutus

kindlustatud

kindlustusseltsis Salva Kindlustus AS. Kindlustuse vaidluskomisjon leidis, et liikluskahju

põhjustamise eest vastutab 100% Cadillaci juht.

2. Peugeoti

valdaja

tsiviilvastutus

oli

kindlustatud

XXXA/S

Eesti

filiaali

poolt

autokindlustuselepingu alusel (poliis XXX) perioodiga 29.10.2012-28.10.2013. Hageja on

hüvitanud sõiduki omanikule SEB Liising AS-le turuväärtuse summas 3357,15 eurot, kuna

sõiduki remondikalkulatsioon (summa 3613 eurot) oli sama suur, kui sõiduki turuväärtus

ning sõiduki remont oleks ebamõistlik.

3. Liiklusõnnetuse

toimumiskohal

vormistasid

sõidukite

juhid

dokumendi

„teade

liiklusõnnetusest“, milles Cadillaci juht XXXtunnistas end süüdi ning sel hetkel puudus

sõidukijuhtide vahel vaidlus, et kumb juhtidest liiklusõnnetuse põhjustas, siis loobuti politsei

kutsumisest sündmuskohale. Cadillaci juht parkis oma sõiduki Kesk tn paremale teeserva, ca

30 m kokkupõrke kohast eemal, kuid jättis sõidukite ja esemete asendi ning jäljed

tunnistajate juuresolekul märkimata.

4. Hageja leiab, et liiklusõnnetus toimus põhjusel, et Cadillaci juht rikkus liiklusseaduse (LS) §

50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt sõidukiiruse valikul peab juht arvestama oma

sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi,

liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse

nähtavuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

5. Hageja maksis sõiduki omanikule kindlustushüvitst 3357,15 eurot, XXXOÜ-le sõiduki

pukseerimise eest 83,44 eurot ja sõiduki hindamise eest 49,83 eurot. Sõiduki vrakk

realiseeriti XXXOÜ-le summas 738,57 eurot. Hagejale on tekitatud kahju kokku summas

2751,85 eurot.

6. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 492 lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava

kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv

kahju hüvitamise nõue. Hageja palub kostjalt tema kasuks välja mõista võlgnevus 2751,85

eurot.

Kostja vastuväited ja vastuhagi asjaolud

7. Sõiduki Cadillac juhi tsiviilvastustus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud XXXAS-s, mille

kohta oli sõlmitud tavaleping (poliis XXX) perioodiga 05.10.2012-04.04.2013.

8. Kostja hagi ei tunnista. Vastuväite kohaselt puudub kostjal kohustus hüvitada sõidukile

Peugeot 22.02.2013 liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju, kuna liiklusõnnetuse

toimumise põhjustas ja sõidukile Peugeot kahju tekitas 100% Peugeoti valdaja XXXise.

Kostja on seisukohal, et VÕS § 139 lg 1 alusel on õigustatud Peugeoti juhile

väljamaksmisele kuuluva hüvitise vähendamine 100% ulatuses põhjusel, et XXXeiras „anna

teed“ liiklusmärki.

9. Liiklusõnnetus toimus ristimikul hetkel kui XXXsooritas parempööret Jõe tänavalt

(kõrvaltee) Kesk tänavale (peatee). XXXoli antud olukorras kohustus veenduda, et peatee on

piisavas ulatuses manöövri sooritamiseks vaba ning tema väljasõit peateele ei takista kuidagi

peateel liikujaid (sealhulgas selles, et kaks sõidukit saavad korraga teele mahtuda ja neile

piisab ruumi üksteiselt ohutult mööduda). XXXei arvestanud antud liiklussituatsioonis

asjaoluga, et jää sisse sõidetud rattajälgede tõttu on sõidukite liikumine mööda Kesk tänavat

oluliselt raskendatud, mistõttu oli raskendatud kahe sõiduki korraga teele mahtumine ja

üksteisest ohutult möödumine. Sõiduk Peugeot sõitis ootamatult peateele välja, pannes

peateel liikunud sõiduki Cadillac juhi olukorda, kus viimane oli sunnitud peateel liiklejana

alustama liiklusõnnetuse vältimiseks ekstreemsete juhtimisvõtete kasutamist. Seega on

sõiduki Peugeot juhi käitumine põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega ning sõidukile

Peugeot kahju tekitamisega.

10. Kostja on seisukohal, et sõiduki Cadillac juhi tegevuses liiklusnõuete rikkumist, mis oleksid

toimunud liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses, ei esine. Vaidluskomisjoni otsus ei ole

jõustunud, mistõttu ei saa see pooltele ega kohtule käesolevas vaidluses siduv olla.

11. Kostja esitas vastuhagi, milles palub välja mõista võlgnevus 6107,26 eurot. Kostja on

sõidukile Cadillac 22.02.2013.a liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitanud tasudes

selle remondi eest 6107,26 eurot XXXAS-le. Kostja on seisukohal, et toimunud

liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab sõiduki Peugeot juht XXX, kes rikkus antud

liiklussituatsioonis Liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 33 lg 2 p 8 ja § 57 lg 1 nõudeid.

Hageja vastuväited vastuhagile

12. Hageja ei tunnista vastuhagi. Liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli Peugeot juht,

XXXmanöövri lõpetanud ja paiknes Kesk tänaval pärisuunalises sõidureas. Kuna Peugeot

kiirus oli vahetult peale manöövri lõpetamist väike ja Peugeoti juht nägi, et keset teed tuleb

vänderdades vastu Cadillac, otsustas XXXoma sõiduki peatada. Avarii hetkel Peugeot seisis

Kesk tänaval.

Kohtuotsuse põhjendused

13. Mootorsõidukite kokkupõrke tagajärjel kahju tekitamisel on tegemist lepinguvälise kahju

põhjustamisega VÕS § 1043 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine

õigusvastane, kui teoga kahjustati teise isiku asja. Tegu on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7

alusel ka siis, kui isik põhjustas kahju liiklusreeglite rikkumise tõttu. Vastutuse eeldusena

peab isik olema VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitamises ka süüdi, kusjuures süüd eeldatakse.

Süü hindamisel arvestatakse VÕS § 1050 lg 2 järgi lisaks isikult liikluses oodatava

objektiivse hoolsuse järgimisele ka teda iseloomustavaid subjektiivseid näitajaid (vanus,

kogemused jms).

14. LKindlS § 7 lg 1 ja § 44 lg-te 1 ja 2 järgi on kindlustusandjal kohustus hüvitada kannatanule

kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 26 lg 4 sätestab, et liikluskahju hüvitatakse

käesoleva seaduse ja lepingu alusel vastavalt kindlustatu vastutuse ulatusele ning sõltumata

kannatanu osalemisest liiklusõnnetuses. Liikluskindlustusandjalt nõutavat kahjuhüvitist saab

VÕS § 139 alusel vähendada, kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või

ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. LKindlS § 44 lg 2 teine lause näeb ette, et

kui isik vastutab osaliselt liikluskahju tekitamise eest, hüvitatakse talle tekitatud liikluskahju

proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega.

15. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

• 22.02.2013 toimus Kose-Uuemõisa alevikus, Kesk ja Jõe tänavate ristmikul liiklusõnnetus,

mille käigus põrkasid kokku XXX juhitud sõiduk Peugeot 1007, reg märgiga XXX(edaspidi

Peugeot) ja XXXjuhitud sõiduk Cadillac SRX, reg märgiga XXX (edaspidi Cadillac);

• Sõiduki Cadillac juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks oli liiklusõnnetuse hetkel sõlmitud

kostjaga liikluskindlustuse tavaleping, poliis nr XXX;

• Sõiduki Peugeot juhi tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt;

• Liiklusõnnetuse sündmuskohal koostati „Teade liiklusõnnetusest“, mille järgi on end

vastutavaks tunnistanud sõiduki Cadillac juht XXX;

• Kostja keeldus 13.03.2013 otsusega nr 23-4/539 sõidukile Peugeot tekitatud kahju

hüvitamisest, kuna kahju tekitas sõiduki Peugeot omaniku rikkudes LS § 33 lg 2 p 8 ja § 57

lg 1 nõudeid ning LS § 2 p-st 1 tulenevat „anna teed“ nõuet.

16. Poolte vahel on vaidlus liiklusõnnetuse osapoolte vahel liiklusõnnetuse põhjustamise eest

vastutuse jagunemise üle.

17. Hageja on seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustas Cadillaci juht, kes rikkus LS § 50 lg 3 p 1

nõudeid ja kostja, et liiklusõnnetuse põhjustas Peugeot juht rikkudes LS § 33 lg 2 p 8 ja § 57

lg 1 nõudeid ning LS § 2 p-st 1 tulenevat „anna teed“ nõuet.

18. LS § 2 p 1 kohaselt tähendab „anna teed“ (mitte takistada) nõue seda, et liikleja ei jätkaks

ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult

muutma liikumissuunda - või kiirust. LS § 33 lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne

paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see

on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. LS § 57 lg 1 sätestab, et

kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda

peateed või eesõigusega teed, sõltumata oma sõidusuunast.

19. LS § 50 lg 3 p 1 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks,

kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma

sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi,

liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse

nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

20. LS § 54 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb vastusõitvast sõidukist mööduda paremalt. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal sõiduteel hoiduda

võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale.

21. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt vormistasid sõidukite juhid

22.02.2013 sündmuskohal teate liiklusõnnetusest (lk 126), mille kohaselt tunnistas end

liiklusõnnetuse eest vastutavaks sõiduki Cadillac juht XXX. Liiklusõnnetuse teate punktis

12.15 on märgitud, et Cadillaci juht sõitis vastassuuna vööndisse. Sama saab järeldada

sõidukite juhtide märgitud liiklusõnnetuse toimumiskoha skeemilt (teate punkt 13).

22. Cadillaci juht kinnitas 25.03.2013 seletuskirjas ja skeemil (lk 131) ning kindlustuse

vaidluskomisjoni istungil (protokoll, lk 138-142), et sõitis mööda Kesk tänavat jää rööbastes,

kui märkas, et tema poole liigub Jõe tänavalt välja pööranud Peugeot. Ta püüdis hoida

paremale, et rööbastest välja sõita, kuid umbes 10 cm kõrguse jää ääre tõttu hakkas auto

vibama, kaotas juhitavuse ning ta kaldus vastassuuna vööndisse põrgates kokku Peugeot-ga.

Cadillaci juht kinnitas, et Peugeot oli oma manöövri paremale lõpetanud ja liikus otse mööda

Kesk tänavat, kuid peale kokkupõrget paiskus Peugeot ristmiku poole tagasi. Samuti kinnitas

ta, et nägi Peugeot-d umbes 100 m enne ristmikku, kuid ta ei hakanud kohe pidurdama. Auto

hakkas vibama pidurdamisel, kiskus vasakule ning lohises pidurid peal vastu Peugeot esiotsa.

Cadillaci juht kinnitas ka, et Peugeot ei kaldunud vastassuunda. Cadillaci juhi selgitused

liiklusõnnetuse asjaolude kohta 22.02.2013 e-kirjas kostjale (lk 45) ei erine eelpool

kirjeldatud tõendites antud selgitustest, kuid muutunud on tema hinnang liiklusõnnetuse

põhjustaja kohta.

23. Kindlustuse

vaidluskomisjoni

istungi

protokollist

nähtuvalt

andis

Peugeot

juht

liiklusõnnetuse asjaolude kohta sarnaseid ütlusi. Ta selgitas, et oli Jõe tänavalt manöövri

paremale Kesk tänavale sooritanud ja liikus oma sõidureas otse, kui nägi vastassuunas 60-70

meetri kaugusel liikuvat Cadillaci, mis hakkas teel vingerdama, kaldus vastassuuna

vööndisse ning põrkas kokku tema sõidukiga Peugeot. Peale kokkupõrget paiskus Peugeot

ristmiku poole tagasi umbes 2-3 auto pikkust ning jäi seisma Kesk tänavaga risti. Peugeot

juhi e-kirjast kostjale (tl 46) nähtuvalt oli ta Kesk tänava ja Jõe tänava ristmikul pöörde

paremale lõpetanud ning sai sõita ca 20 m, kui märkas lähenevat Cadillaci, mis hakkas

vingerdama ühest teeservast teise ja kaldus lõpuks vastassuunavööndisse põrgates kokku

tema sõidukiga. Peugeot juht suutis oma auto seisma jätta, kuid kokkupõrget ei saanud

vältida.

24. Sõidukite vigastusi kajastavatelt fotodelt (lk 50-56, 61-64) nähtub, et vigastusi on saanud

sõidukite esiosad, mis on kooskõlas juhtide seletustega selle kohta, et Peugeot juht oli

parempöörde lõpetanud ja asus oma sõidurajal.

25. Sündmuskohal tehtud fotodelt (lk 64, 66) nähtub, et sõiduki Peugeot plastmasskillud ning

jahutusvedeliku laigud on sõiduki Peugeot pärisuunavööndis ja sõiduki Cadillac

vastassuunavööndis. Kuna sõidukite juhtide seletuste kohaselt paiskus Peugeot pärast

kokkupõrget ristmikule tagasi ja jäi seisma risti Kesk tänavaga, siis võisidki sõiduki

plastmasskillud ning lekkinud jahutusvedeliku laigud olla nii kokkupõrke kohas kui ka

ristmikul, kuhu Peugeot pärast liiklusõnnetust seisma jäi. Tõendamata on kostja väide, et

Kesk tänaval oli võimalik liikuda üksnes mööda rööpaid ja kaks sõidukit korraga ei

mahtunud kõrvuti liikuma. Esitatud fotodelt (lk 57, 58, 60, 65) saab järeldada, et hoolimata

lumevallidest ja sisse sõidetud rööbastest, oli tee piisavalt lai kahe sõiduki üksteisest ohutult

möödumiseks. Selgelt nähtub see fotolt lk 65, millel on puksiirsõiduk teega peaaegu risti,

jättes seejuures sõidukite rehvide jälgedest nähtuvalt Peugeot sõiduraja täies ulatuses vabaks.

Samuti nähtub fotolt lk 132, et sõiduteel oli võimalik liigelda mõlema suuna sõiduradadel.

Kumbki liiklusõnnetuses osalenud juht ei ole ka väitnud, et sõidutee oleks olnud

liiklusõnnetuse toimumise kohal lume või jää tõttu ühesuunaline või et Cadillaci sõidusuunal

oli sõiduki ees takistus, millest ta oleks pidanud mööduma vastassuunavööndi kaudu.

Järelikult võimaldasid teeolud Cadillaci juhil järgida LS § 54 lg 1 ja lg 2 nõudeid. Kuna

Cadillaci juht väitis, et ta nägi Peugeot-d ca 100 m kauguselt ning ta ei hakanud kohe

pidurdama, siis ei sundinud Peugeot juhi manööver Cadillaci juhti järsult muutma oma

liikumissuunda ega-kiirust, st „anna teed“ nõuet.

26. Tõenditest kogumis saab järeldada, et Peugeot juht oli liiklusõnnetuse toimumise ajaks

manöövri lõpetanud, liikus pärisuunas parempoolsel sõidurajal ja jõudis ka kokkupõrke

hetkeks oma sõiduki seisma pidurdada, mistõttu ta ei ole rikkunud LS § 2 p 1, § 33 lg 2 p 8

ega § 57 lg 1 nõudeid st puudub põhjuslik seos juhi käitumise ja liiklusõnnetuse tekkimise

vahel ja juhi süü. Järelikult puudus kostjal õigus kahjuhüvitist VÕS § 139 ning LKindlS § 44

lg 2 järgi vähendada.

27. Kuna sõidukite juhtide seletuste ja sündmuskohal tehtud fotode ja skeemidega on tõendatud,

et liiklusõnnetuse põhjustas Cadillaci kaldumine külglibisemise tagajärjel vastassuuna

vööndisse - Peugeot sõidurajale, siis on kohus seisukohal, et sõiduki Cadillac juht rikkus LS

§ 50 lg 3 p 1 nõudeid sellega, et ei valinud teeoludele ja ilmastikutingimustele vastavat

sõidukiirust. Et antud sõidutee oli kahesuunaline, siis pidi sõiduki Cadillac juht arvestama, et

ta ei takistaks vastassuunas liikuvatel sõidukitel temast ohutult möödumist. Teeoludele

vastava kiiruse ja õigete juhtimisvõtete korral oleks Cadillaci juht saanud oma sõiduki

juhtida pärisuunavööndis võimalikult paremale ja mööduda ohutult vastassuunas liikunud

Peugeot-st. Seega esineb põhjuslik seos juhi käitumise ja liiklusõnnetuse tekkimise vahel ja

juhi süü.

28. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja 11.10.2013 analüüs ja tõendid sõiduki

Cadillac pidurdusteekonna kohta ei ole asjakohased, sest antud juhul oli sõiduki pidurdamine

Cadillaci juhi valitud sõiduvõte, mida ei põhjustanud Peugeot liikumine ja paiknemine teel.

29. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele

kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 g 3 kohaselt hõlmab otsene varaline

kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud

väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamsega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks ja

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

30. LKindlS § 34 lg 1 ja 2 tuleneb, et asi loetakse hävinuks, kui selle taastamisremont pole

tehniliselt või majanduslikult põhjendatud. Asja hävimisest tulenev kahju koosneb asja

harilikust väärtusest (tõenäolisest müügihinnast) vahetult enne kindlustusjuhtumit, asja

liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise ning asja jäänuste utiliseerimise põhjendatud kuludest.

31. Hageja esitatud XXX OÜ remondikalkulatsiooniga (lk 19) ja XXXOÜ 25.03.2013 sõiduki

hindamise aktiga (lk 16-18) on tõendatud, et sõiduki Peugeot turuväärtus 22.02.2013 oli

3650,00 eurot (käibemaksuga) ja remont 3613,00 eurot (käibemaksuga). Järelikult ei olnud

sõiduki Peugeot taastamisremont majanduslikult põhjendatud, kuna see vastas sõiduki

väärtusele. Maksekorraldusega nr 18 (lk 15) on tõendatud, et hageja hüvitas sõiduki

omanikule turuväärtuse 3357,15 eurot, mida vähendati omavastutuse, 200,00 euro võrra

(poliis lk 13). Sõiduki vrakk realiseeriti XXXOÜ-le summas 738,57 eurot. Sõiduki

pukseerimise kulu avarii toimumiskohalt oli 83,44 eurot (lk 20) ning sõiduki turuväärtuse

hindamise kulu oli XXXOÜ arve nr 137133 järgi 49,83 eurot (lk 29). Vaidlust ei ole, et

liiklusõnnetusega tekitatud kahju kokku oli 2751,85 eurot.

32. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähendust tsiviilasjas nr 2-13-28368 tehtud avaldus ja

kohtumäärus, milles XXXvõttis tagasi kostja vastu esitatud hagi liiklusõnnetuse tagajärjel

tekkinud kahju hüvitamiseks, kuna hageja oli talle kahju, va omavastutuse osa hüvitanud.

33. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatud kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise

nõue. Kostja vastusest liikluskahju hüvitamise nõudele nähtub, et ta ei nõustunud kindlustuse

vaidluskomisjoni lahendiga ning hagejale kahju hüvitamisega (lk 21).

34. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 3

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

ja kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

35. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele.

Hagi rahuldamine välistab kostja vastuhagi rahuldamise, kuna vastuhagi põhineb asjaolul, et

liiklusõnnetuse põhjustas sõiduki Peugeot juht. Järelikult tuleb vastuhagi jätta täies ulatuses

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

36. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja jättis rahuldamata vastuhagi, siis tuleb

menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

37. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

38. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud

seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja

hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid

tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente

esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline

menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses

esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude

hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/