3-11-2727/151 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Oliver Kask ja Viive Ligi

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2727

Haldusasi

EP kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt

10.11.2011 välja antud ehitusloa nr 52643 tühistamiseks

ja faktilise asjaolu kindlaks tegemiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – EP, volitatud esindajad v.adv Ramil Pärdi,

v.adv Taivo Ruus

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Helvi Kork

Kolmas isik – Eesti Kunstiakadeemia, volitatud esindaja

Anne-Riin Kütt

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.09.2013 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

EP-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

11.11.2014

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada EP-i apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 27.09.2013 otsus haldusasjas nr 3-11-2727 muutmata

osas, millega EP-i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10.11.2011 ehitusloa nr

52643 tühistamiseks jäeti rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Täiendada Tallinna Halduskohtu 27.09.2013 otsuse haldusasjas nr 3-11-2727 resolut-

siooni järgnevaga: „Rahuldada EP-i kaebuse alternatiivne nõue. Tuvastada faktiline as-

jaolu, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10.11.2011 ehitusluba nr 52643 ei kehti.“

4. Mõista Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt EP-i kasuks välja apellatsioonimenetluse

kulu 7,50 eurot (seitse eurot ja viiskümmend senti). Muus osas jätta menetlusosaliste apel-

latsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 22.12.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-11-2727

2(13)

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas-

tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi-

kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu kehtestas A. Laikmaa tn, Gonsiori tn, Kivisilla tn ja Rävala pst

vahelise kvartali detailplaneeringu 20.09.2001 otsusega nr 275. See hõlmab ka Tartu mnt 1 kin-

nistut ja selle lähiala, sh Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 kinnistut, mille omanik on EP, ning Gonsiori

tn 8/Kivisilla tn 2 kinnistut. Nimetatud detailplaneeringu kohaselt oli määratud Tartu mnt 1

krundile ehitusõigus 6-9 maapealse korrusega ühiskondliku hoone ehitamiseks.

11.07.2006 esitas Eesti Kunstiakadeemia (edaspidi EKA) Tallinna Linnavalitsusele taotluse

Tartu mnt 1 ja 5 kinnistute ehitusõiguse muutmiseks ja selle ulatuse suurendamiseks, et ehitada

kuni 16-korruseline ülikooli õppehoone ja ärihoone.

2. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 16.06.2011 otsusega nr 114 Tallinna Kesklinna linnaosas

1,11 ha suuruse maa-ala kohta Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi DP).

DP-ga määrati muuhulgas ehitusõigus moodustatavale sotsiaalmaa sihtotstarbega krundile 16

maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ülikooli õppehoone rajamiseks ning moodustatud kruntide

kasutamise tingimused.

3. EP esitas 14.07.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 16.06.2011

otsuse nr 114 tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-1741). Tallinna Halduskohus jättis 25.05.2012

otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas sellele otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna

Ringkonnakohus jättis oma 12.12.2012 otsusega Tallinna Halduskohtu 25.05.2012 kohtuotsus

haldusasjas nr 3-11-1741 muutmata ja EP-i apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas

Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis oma 27.03.2013 määrusega

EP-i kassatsioonkaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menet-

lusse võtmata ja Tallinna Halduskohtu otsus jõustus.

4. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 10.11.2011 ehitusloa nr 52643

(edaspidi ehitusluba) sulundseina rajamiseks ja sulundseina paigaldamisele ettejäävate tehno-

võrkude ringitõstmiseks (I kd, tl 97 ja selle pöördel). Ehitusloaga on hõlmatud kinnistud Tartu

mnt 1 (katastritunnus 78401:103:0050), Tartu mnt 5 (katastritunnus 78401:103:0020), Tartu

mnt T10 (katastritunnus 78401:104:0015), A. Laikmaa tn (katastritunnus 78401:102:0330),

Gonsiori tn T3 (katastritunnus 78401:103:0013) ja Gonsiori tn 6 (katastritunnus

78401:103:0023).

5. EP esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 10.11.2011 ehitusloa nr 52643 tühistami-

seks.

3-11-2727

3(13)

DP vaidlustamise ajal ehitusloa väljastamine välistab EP-i kaebeõiguse efektiivse realiseeri-

mise võimaluse. Kuni ei ole selge, kas DP jääb kehtestatud kujul ja mahus kehtima, on lubamatu

selle elluviimisele suunatud mistahes ehitustegevus. Seega ei olnud ehitusloa väljastamine õi-

guspärane ja ehitusluba tuleb tühistada.

Ehitusloa alusel teostatavate süvendamistööde tegelikud mõjud on teadmata. Süvendustööde

tagajärjel võib Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 kinnistul asuv kortermaja oluliselt vajuda ning tuua

kaasa äärmiselt suure riski elamus viibivate inimeste turvalisusele. Süvendamine toob kaasa

veealanduse intensiivse mõjutsooni 15-20 meetri ulatuses. Geoloogilise uuringu järgi on kõige

suurema vajumisega ala 15-20 meetrit süvendist. Süvendustööd on planeeritud 8 m kaugusele

Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 kinnistul asuvast korterelamust. See tähendab, et kinnistul Tartu mnt

7/Kivisilla tn 4 asuv hoone võib vajuda kuni 10 cm.

Kaebaja on Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 korterelamu üürileandja. Kui nimetatud hoone kahjustub

ning selle tagajärjel tekib mõnele üürnikule kahju, võib üürnik pöörduda nõuetega kaebaja

vastu, kuna üürnik ei vastuta puuduse eest (võlaõigusseadus (VÕS) § 278). Samuti võib üürnik

lepingu üles öelda (VÕS § 279, § 314 või § 317). Kaebaja huviks on, et üürnikud ei ütleks

üürilepinguid üles põhjusel, mis ei sõltu kaebajast.

Ehitusloa märkustes on selgitatud, et sellega on antud õigus kaevata kuni 3 meetri sügavune

süvend. Samas on märkuste osas oleva teise lause kohaselt suurema süvendi kaevamiseks va-

jalik sulundseina toestus, mis lahendatakse eraldi projektiga. Kaebaja jaoks on selgusetu, kui

suures mahus (sügavuses) süvendustöid tegelikult tegema kavatsetakse hakata ning kuidas on

tagatud kinnistul Tartu mnt 7/Kivisilla 4 asuvas korterelamus viibivate isikute ohutus.

6. 13.01.2012 menetlusdokumendis märgib kaebaja, et ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis

ei ole arvestatud DP käigus koostatud GIB AS Geotehnika Inseneribüroo geotehnika aruandes

2301 sisalduvate soovitustega, mh soovitusega kahjustuste vältimiseks kasutada vaiade või su-

lundseinade paigaldamisel vibratsioonivaba tehnoloogiat. See uuring on hüdroloogilise uuringu

nr 2330 koostamiseks kasutatud alusmaterjal. Kui kasutatakse vibratsiooniga tehnoloogiat su-

lundseina paigaldamiseks, siis toob see ilmselt kaasa ulatuslikke kahjustusi naaberkinnistute

elamutele. Kahjustused on naabermajades tekkinud juba ehitustööde ettevalmistamise käigus

enne sulundseinte paigaldamist. Seepärast on väga tõenäoline, et sulundseina paigaldamiseks

kasutatav varieeruva sagedusega vibreeriv tehnoloogia ei ole ümbruskonnas elavate inimeste

elule ja tervisele ohutu. DP koostamiseks antud ja seetõttu DP osaks olevate geotehniliste soo-

vituste eiramine ehitusloa saanud projektis tähendab, et ehitusprojekt ei ole kooskõlas kehtes-

tatud DP-ga. Sellega on rikutud ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1 p 1.

7. Kohtuistungil märkis kaebaja, et arheoloogiliste kaevamiste tarvis tehtud sulundseina pro-

jekt on tehtud arvestusega, et sinna saab sulundseina edaspidiste ehitustööde käigus rajada EKA

hoone tervikuna. EKA hoone näol on tegemist objektiga, mis nõuab EhS §-st 21 lähtudes eks-

pertiisi tegemist projektile. Järelikult oleks tulnud teha ekspertiis ka sulundseina projektile,

mida tehtud ei ole. Esimeses vaidlustatud ehitusloaga teostatava sulundseina kavandatav pikkus

on 17 m, mis ei ole piisav, et ulatuda vähemalt 3 m savipinnasesse ja takistada edasisel süven-

damisel veevoolu ehitussüvendisse. TIPI aruande kokkuvõtte punktis 4 nähtub, et vee välja-

pumpamine põhjustab kõrvalhoonete ja rajatiste vajumeid. Ehitusloas on esitatud valeinfo,

kuna ühest küljest räägitakse arheoloogilistest kaevamisest ja selle tarvis tehtavast sulundsei-

nast, tegelikult tehakse sulundsein aga laiemal eesmärgil ehk EKA õppehoone vundamendi tar-

vis. Arheoloogiliste väljakaevamiste teostamise tagamiseks on sulundsein liiga suur, aga EKA

õppehoone täieliku vundamendi jaoks liiga väike. Nii on tekitatud olukord, kus erinevate ehi-

tuslubade kontrollimisel tegelikku vajalikus mahus kontorolli ei teostatagi. Seda näitab asjaolu,

3-11-2727

4(13)

et EKA õppehoone projekti menetlemisel on teostatud ekspertiisis öeldud, et sulundseina pai-

galdamist me ei kontrolli, kuna see on juba olemas. See tähendab, et tegelikult mingit kontrolli

ei ole toimunud.

8. TLPA palus jätta kaebus rahuldamata.

Ehitusloa väljastamine on õiguspärane. Selle õigusvastasust ei too kaasa asjaolu, et haldusasjas

nr 3-11-1741 ei ole kohtulahend jõustunud. Ka ei tulene õigusaktidest keeldu ehitusluba väljas-

tada.

Ehitusloaga antud süvendamise piirid ei ole ebaselged. Ehitusloa aluseks oleva EKA uue õppe-

hoone arheoloogiliste kaevetööde süvendi projekti seletuskirjast nähtub, et käesolevaga on pro-

jekteeritud Tartu mnt 1 ehitatava EKA uue õppehoone 3927 m2 pindalaga 3 m sügavune süvend

arheoloogiliste kaevetööde läbiviimiseks. Samuti on ehitusloale selgelt kantud märkus, et su-

lundseina ehitusluba annab õiguse kuni 3 m sügavuse süvendi kaevamiseks. Tehnovõrkude

koondplaanile on kantud märkus, et ehitusluba annab õiguse kuni 3 m sügavuse süvendi kaeva-

miseks. Täpsustamaks veelgi ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis ette nähtud tööde mahtu

on tehnovõrkude koondplaanile selgelt kirjutatud, et suurema süvendi kaevamiseks vajalik su-

lundseina toestus, mis lahendatakse eraldi projektiga. Vastav täpsustus on lisatud ka ehitusloale.

Eeltoodud kinnitab ka ehitussüvendi lõige, millelt nähtub, et sulundseina toestuseta lubatav kae-

besügavus on 3 meetrit. Projektdokumentatsioonis on väljendatud igati, et ehitusloa alusel on

lubatud kaevata 3 meetri sügavune süvend.

Ehitusloa realiseerimine ei põhjusta kinnistu Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 ehitise vajumist. Lisaks

on ehitusprojektis ette nähtud meetmed vältimaks kahjusid naaberhoonetele. Uue DP menetlu-

ses teostati muu hulgas geotehnika aruanne „Hüdrogeoloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu koostamiseks“, AS G.I.B. töö nr 2330 (edaspidi geotehnika aruanne).

Geotehnika aruandele vastavalt tuleb süvendi rajamisel loobuda aktiivsest veealandusest.

Aruandes on toodud loetelu meetmetest, mida tuleks rakendada aktiivse veealanduse vältimi-

seks. Hoone ehitamiseks rajatav süvend tuleb ümbritseda vettpidava sulund- või vaiseinaga, mis

on süvistatud vähemalt 3 meetrit savipinnasesse. Sein peatab vee juurdevoolu süvendisse selle

külgedelt. Kuna vee juurdevool süvendi põhjast on väike, võimaldab vettpidav sein loobuda

aktiivsest veealandusest. Vastuabinõuna pinnasevee taseme alanemisele süvendi seinte taga, tu-

leb vesi pumbata spetsiaalsetesse kaevudesse. Kõik ümbritsevad hooned tuleb võtta geotehni-

lise kontrolli alla juba enne ehitamise algust. Hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisund

tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid. Reeperite deformatsioone

tuleb mõõta kaks kuni neli korda kuus.

Ehitusloa alusel rajatav sulundsein on ette nähtud meede vältimaks veealandust ning kahju tek-

kimist naaberhoonetele (vt Geotehniline aruanne ning ehitusprojekti seletuskiri). Samuti on ehi-

tusloale tehtud märge, et ehitustööde läbiviimisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid

asjaõigusi. Asjakohatu on kaebaja viide asjaõigusseaduse (AÕS) § 146 lg-le 1, mille kohaselt

ei või maatükki süvendada selliselt, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul

viisil kahjustataks seal asuvaid ehitisi. Sama sätte lõikest 2 tulenevalt on süvendamine lubatud,

kui süvendaja paigaldab muu toe või võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud. Seda,

et AÕS § 146 lg 2 alusel on süvendamine lubatud, kui paigaldatud on vajalik tugi, on märkinud

ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-89-11. Selliseks meetmeks on sulundsein. Naabri huvide

ja õigustega on arvestatud.

Kaebaja ei ole ära näidanud, milles seisneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebuse

täpsustuses viidatud VÕS sätted ei ole asjakohased, kuna VÕS vastavad sätted annavad aluse

lepingu ülesütlemiseks olukordades, mille saabumist ei ole käesoleval juhul ette näha. Ehitusloa

alusel rajatav sulundsein on meede, et vältida kahju tekkimist naaberhoonetele (vt Tallinna

3-11-2727

5(13)

Ringkonnakohtu 16.02.2012 määrus nr 3-11-2727). Asja materjalidest nähtub, et sulundseina

ohutuks rajamiseks on ette nähtud vastavad meetmed (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-

11-1741, p 19).

9. EKA palus jätta kaebus rahuldamata.

Ehitusloa väljastamine on õiguspärane ning sellega ei ole rikutud kaebaja ega ühegi teise isiku

õigusi. Kehtiva DP vaidlustamine ei muuda ehitusloa väljastamist õigusvastaseks. Ehitusloa

tühistamine võib tekitada ohtliku olukorra naabermajadele ning Gonsiori ja Laikmaa tänava

alustele kommunikatsioonidele. Kaebajale kuuluval kinnistul Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 asuvat

hoonet ning Gonsiori ja Laikmaa tänavate alla paigaldatud kommunikatsioone võib suurema

tõenäosusega kahjustada EKA krundil oleva süvendi toestamata jätmine ehk ehitusloaga ette-

nähtud tööde tegemata jätmine. Ehitusloa kehtimine ei tekita kaebajale kahju ega kahjusta kae-

baja huve eraldiseisvalt, sest ehitusluba võimaldab teha teatud töid ja üksnes nendele töödele

kehtivate nõuete ja ohutusreeglite rikkumine võiks olla kaebajale kahjulik. EKA kavatseb jär-

gida kõiki ehitusloaga ettenähtud sulundseina rajamise töödele kehtivaid nõudeid, ohutusreeg-

leid ja tingimusi ning on valmis hüvitama kahjud juhul, kui need peaksid ehitustööde tagajärjel

tekkima.

Arheoloogiatööd võivad põhjustada talvel ja kevadel kahju pinnase liikumise näol, mida ei saa

ilma sulundseina rajamata ära hoida. Ehitusloaga ettenähtud sulundseina rajamine on hädavaja-

lik selle ohu ärahoidmiseks. Sulundsein rajatakse ka toestamaks Gonsiori ja Laikmaa tänavate

kõnniteede alla rajatud trasse ja kommunikatsioone. Oluline on, et trassid ei kukuks sisse ja ei

põhjustaks elektri- või muude teenustega varustamises katkestusi kesklinnas. Kõnniteede toes-

tus on tarvilik, et inimesed ei kukuks kõnnitee katte vajumisel ehitussüvendisse ja viga ei saaks.

Süvendi tugevdamine toestavate sulundseina elementidega on vajalik ka teiste isikute (jalakäi-

jad, bussi ootavad inimesed jne) ohutuse tagamiseks.

DP-s kirjeldatud meetmed on reaalselt rakendust leidnud, mistõttu on põhjendamata ja alusetud

kaebaja väited talle kuuluva hoone vajumisest ning kahju tekkimise riskist. EKA on valmis

teostama mõõtmisi igal tööpäeval ja on seda kaebajale ka lubanud. EKA on võtnud tarvitusele

abinõud ohutu ehitustehnoloogia rakendamiseks (sulundseina projekteerimine) ja on valmis

täitma nõudeid ja juhiseid. Kavandatud ja ette valmistatud on lepingud, mille alusel paigalda-

takse vajalikud vajumist mõõtvad reeperid mõõtmaks ettenähtud perioodilisusega kas ja kui

palju mingi objekt vajub ning võetakse tarvitusele mõõtmistulemustele vastavad meetmed (teh-

noloogia ja tööd). Lisaks tehakse enne ehituse alustamist majadele ekspertiis. Juhul kui tekivad

kahjustused, hüvitatakse/parandatakse need EKA ja/või ehitaja poolt.

Varasemalt olid sulundseina projektis toodud ka diagonaalsed mikrovaiad, mis parandavad

Tartu mnt 7 ja Gonsiori 8 hoonete stabiilsust, kuid kuna naaberhoonete omanikud ja KÜ Gon-

siori 8 esindaja nõudsid tungivalt, et nii detailplaneeringus kui projektis jäädaks nende kinnis-

tute piiridest väljapoole.

Vastavalt süvendi projekti seletuskirjale on projekteeritud Tartu mnt 1 ehitatava EKA uue õp-

pehoone 3927 m2 pindalaga 3 meetri sügavune süvend arheoloogiliste kaevetööde läbiviimi-

seks. Selleks, et vältida arheoloogiliste kaevetöödega tekkiva kuni 3 meetri sügavuse ehitussü-

vendi nõlvade varisemist ja lihkumist, mis kahjustaks läheduses paiknevaid tänavaid ja naaber-

hooneid, on tulevase ehitussüvendi nõlvade toestuseks projekteeritud terasest sulundseinaele-

mentidest tugisein. Tugisein on põhiosas ette nähtud paigaldada 15 m pikkustest elementidest

ning Gonsiori tn 8 ja Tartu mnt 7 hoonete juures paigaldatakse tugisein 17 meetri pikkustest

sama tüüpi elementidest. Sulundsein on projekteeritud arvestusega, et EKA hoone kahe maa-

aluse korruse rajamiseks on sellesama sulundseinaga ehitussüvend võimalik kaevata kuni 8 m

sügavuseks. Selleks vajalik sulundseina toestus lahendatakse eraldi projektiga.

3-11-2727

6(13)

Põhiprojekti seletuskirja jaotus 6 viitab DP mahus teostatud hüdrogeoloogiliste uuringute põh-

jal esitatud nõuetele. EKA on naabritele projekti korduvalt tutvustanud. Kohtumiste käigus kin-

nitas projekti koostaja, mitmete sarnaste projektide autor ning TTÜ õppejõud JP, et arheoloo-

giliste kaevetööde kindlustamiseks sulundseina paigaldamise puhul pole naaberhoonetele sel-

list ohtu, mis põhjustaks hoonete kahjustusi. Projekti koostaja on selgitanud, et suurema riski-

teguriga oleks sulundseina eemaldamine, kuna seina eemaldamisel tekkiv tühimik võib põhjus-

tada maapinnakihtide nihkumist ja seeläbi kahjustada kõrvalhoonete konstruktsioone. Just sel

põhjusel on projekt koostatud selliselt, et sulundsein rajatakse kohe piisava pikkusega ka hoone

maa-aluste korruste rajamiseks ning Gonsiori 8 ja Tartu mnt 7 poolses küljes sulundseina ei

eemaldata ka peale maa-aluste hooneosade valmimist.

10.11.2011 TLPA poolt väljastatud ehitusluba lubab süvendamise vaid arheoloogiliste kaeve-

tööde mahus loodusliku liivapinnaseni ning välistab edasise süvendamise hooneosade rajami-

seks, mida tõendab ehitusloa väljaandmise aluseks olev projekt - K-Projekt AS, töö nr 11124

„Sulundsein ja selle paigaldamisele ettejäävate tehnovõrkude ringitõstmine. Põhiprojekt, sele-

tuskiri ja joonised”; Tallinn 2011 (I kd, tl 107-125).

10. Kohtuistungil jäi EKA oma varasemate seisukohtade juurde lisades, et lähtudes antud hal-

dusasja piiridest puudus vajadus teha sulundseina projektile ekspertiis. Istungile kutsutud tun-

nistaja on kompetentne ja tema ütlused ning arvutused on tõsiseltvõetavad.

11. Tallinna Halduskohtu 27.09.2013 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Ehitusloa väljastamine ajal, mil kohtus oli vaidlustatud DP, oli õiguspärane. DP kehtivust ei

olnud kohtuasja nr 3-11- 1741 raames esialgse õiguskaitse korras peatatud, mistõttu väljastati

ehitusluba kehtiva DP alusel. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, millest tulenevalt

ta leiab, et ehitusloa väljastamine kohtuvaidluse ajal oleks olnud õigusvastane. Samuti ei tule-

nenud DP-st keeldu ehitusloa väljastamiseks arheoloogiliste väljakaevamiste teostamiseks (vt

DP seletuskirja punkti 4.7).

Ehitusloaga määratud süvendamise piirid ei ole ebaselged. Vaidlusalune ehitusluba annab õi-

guse kuni 3 m sügavuse süvendi kaevamiseks. See on kinnitust leidnud lisaks ehitusloas endas

selgelt märgitule nii kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja ütlustega, kui ka vastustaja ja kol-

manda isiku selgitustega. Samuti kinnitab seda sulundseina ja tehnovõrkude ringitõstmise ehi-

tusprojekti seletuskiri (I kd, tl 121), kus on märgitud, et „Käesolevaga on projekteeritud Tartu

mnt 1 ehitatava Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone 3927 m2 pindalaga 3 m sügavune süvend

arheoloogiliste kaevetööde läbiviimiseks.“ Lisaks märgib vastustaja õigesti, et projektdoku-

mentatsioonist nähtuvad üheselt kaevesügavuse piirid (vt ka ehitussüvendi lõige; I kd, tl 170).

Kaebaja viidatud AÕS § 144 on asjakohatu, kuivõrd tegemist ei ole keelatud rajatisega, sest

sellele on väljastatud ehitusluba. Sulundseina ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks paigaldatud.

Sellest tulenevalt ei ole see saanud ka avaldada keelatud mõjutusi kaebaja kinnisasjale. Ehitus-

loa alusel püstitatava ehitise (sulundseina) näol on tegemist ehitisega, mis püstitatakse eelkõige

naaberkinnistute omanikele kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seega on naabri õiguste ja huvi-

dega arvestatud ning rikutud ei ole AÕS § 146 ega Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-64-02 punktis

16 avaldatud põhimõtet, et ehitusloa andmisel tuleb naabri huve ja õigusi arvestada. Sulund-

seina rajamine on vajalik olemasoleva olukorra säilitamiseks ehitusplatsi ümber.

Kohus nõustub EKA selgitustega, milliseid meetmeid on kavas ehituse käigus naaberkinnistute

hoonete kaitsmiseks kasutusele võtta ja kohtul puudub alus nende meetmete efektiivsuses ka-

helda. Ka ei ole kaebaja suutnud põhjendada, miks viidatud meetmed ei ole efektiivsed ja ehitus-

süvendi süvendamine tooks kasutusele võetavatele meetmetele vaatamata kaasa kahjulikud ta-

gajärjed kaebajale kuuluvale korterelamule. Kohtul puudub põhjus kahelda TLPA ja EKA vas-

3-11-2727

7(13)

tustes toodud ja ekspertide hinnangul põhinevas seisukohas, et ehitusprojektis kirjeldatud Lar-

sen-tüüpi tehnoloogia on tööde organiseerimise korral vastavalt tehnoloogilistele nõuetele

ohutu kõrval olevatele hoonetele ning seega ka kaebaja varale, elule ja tervisele. Kaebaja ei ole

kohtule usutavalt näidanud ja tõendanud, miks ta on seisukohal, et vastavatest soovitustest ei

kavatseta kinni pidada. Ka kohtus tunnistusi andnud JP, kes on ehitusprojekti autor ning kes

teostab vastaval objektil ehitusjärelevalvet, kinnitas, et kõiki vajalikke meetmeid rakendatakse

ning tehakse proovirammimised, mille järel võidakse otsustada ka mõne alternatiivse tehnoloo-

gia kasuks. Seda otsustatakse vastavate mõõtmiste tulemusel. Kohtul puudub alus kahelda tun-

nistaja ütluste õigsuses.

Vastustaja ja kolmanda isiku poolt kohtule esitatud dokumentaalsetes tõendites toodud ning

kohtu poolt üle kuulatud tunnistaja väljendatud vastavaid seisukohti ei lükka ümber kaebaja

poolt kohtule esitatud RPN Projekt OÜ 2013. a aprillis koostatud ekspertarvamus „Mõjud hoo-

nele vibrorammitavast sulundseinast Korterelamu Tartu mnt 7, Tallinn“ (III kd, tl 46-54), milles

ei soovitata sulundseina ehitamiseks kasutada projekteeritud vibrorammi tehnoloogiat ning lei-

takse, et see seaks ohtu hoone püsimise. Arvamuses puuduvad kohtu hinnangul veenvad argu-

mendid ja arvutused, mis lükkaksid ümber vastustaja ja kolmanda isiku poolt kohtule esitatud

dokumentides märgitu. Seejuures tuleb arvestada ka tunnistaja poolt selgitatuga, et alles peale

proovirammimise teostamist ning vastavate mõõdistuste tegemist on võimalik arvutada välja

täpsed mõjud naaberhoonetele ja – rajatistele sh kaebajale kuuluvale korterelamule, mille järel

võetakse vastu lõplik otsus, millist tehnoloogiat kasutatakse. Kuigi ka geotehnika aruandes on

tehtud soovitus kasutada riskide vältimiseks vibratsioonivaba tehnoloogiat, ei välista see soovi-

tus vibrorammimise kasutamist juhul, kui võetakse kasutusele riske vajalikul määral vähenda-

vad meetmed. Kohtu hinnangul on need vajalikul määral ette nähtud.

Ehitusluba on kooskõlas detailplaneeringuga, sh selle aluseks olevate uuringutega. Detailpla-

neeringu ülesanne ei ole ehitustehnoloogia kindlaks määramine (vt planeerimisseaduse § 9).

Geotehnika aruandes toodu näol on tegemist soovitusega, mille põhiliseks eesmärgiks on ta-

gada ehitamise ohutus, mitte määrata lõplikult kasutatav tehnoloogia ja insenerilahendused.

Konkreetse tehnoloogia valiku üle otsustab projekteerija kasutades detailplaneeringus ja selle

alusel tehtud uuringutes olevaid andmeid. Vaidlusaluse ehitusloa väljastamisel ei ole rikutud

EhS § 19 lg 1 p 1 ja 24 lg 1 p 1. Ka ei ole põhjendatud kaebaja kohtuistungil avaldatud seisukoht,

et me ei saa rääkida ohutust ja kontrollitud ehitamisest, kui projekteerijal on õigus suvaõiguse

alusel otsustada, millist tehnoloogiat kasutada. Projekteerija, omades vastavat haridust ning võt-

tes arvesse lähteandmed, omab pädevust koostada ehitusprojekt. Kaebaja ei ole ehitusprojekti

koostaja pädevust kahtluse alla seadnud. Ka kohtul puudub alus kahelda projekteerija pädevu-

ses ja asjaolus, et ta on teinud oma tööd lähtudes professionaalsetest standarditest ja ehitusnõue-

test.

Käesolevas asjas vaidluse all oleva ehitusloa ehitusprojektile EhS § 21 lg-s 2 sätestatud eksper-

tiisi teha ei tulnud. Ehitusluba ei anna luba ehitada objekti, mis oleks suurte rahvahulkade ko-

gunemise kohaks, samuti ei ole kaebaja ära tõendanud, et tegemist oleks projektiga, mille taga-

järjel võiks tekkida suurõnnetuse oht või tegemist oleks muul moel kõrgendatud riskiga seotud

ehitise ehitusprojektiga. Sulundseinte pikkuse küsimuses ekspertiisi korraldamise hetk on otse-

selt seotud otstarbekuse küsimusega, mis kohus kaalutlusotsuste kontrollimisel ei hinda. Kohus

ei tuvastanud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Isiku subjektiivseid õigusi ei riku pelgalt

võimalus, et tema ja kolmandate isikute lepingulised suhted võivad lõppeda, muutuda või, et

kolmandatel isikutel tekib nõudeõigus kaebaja vastu.

Sulundseinte pikkuse küsimus on otseselt seotud otstarbekuse küsimusega, millest tulenevalt

kohus ei pea hindama, kas sulundseinte pikkus on käesoleva ehtisuloa realiseerimise ulatusest

välja jääva ehitiserealiseerimiseks vajalik ja otstarbekas. Projekti seletuskirjas on selgelt välja

toodud, miks sellise pikkusega sulundseinu on vaja (vt tl 121, I kd). Mis puutub kaebaja poolt

3-11-2727

8(13)

esitatud eksitamise väitesse, mille tagajärjel väidetavalt tegelikkuses mingit kontrolli ei teostata,

siis see on kohtu arvates paljasõnaline ja tõendamata. Asjas kogutud materjalidest ja vaidlusa-

lusest ehitusloast nähtub üheselt, millised meetmed tuleb kasutusele võtta ohutuse tagamiseks

(enne ehitamise algust tuleb võtta kõik ümbritsevad hooned geotehnilise kontrolli alla). Samuti

on selgesõnaliselt keelatud kahjustada/rikkuda ehitustööde läbiviimisel teistele isikutele kuulu-

vaid asjaõigusi. Kohtul puudub igasugune põhjus kahelda selles, et kolmas isik vastavaid ko-

hustusi ei täida.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12. EP palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.09.2013 otsus ja teha

uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Halduskohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata EhS ja AÕS ning oluliselt rikkunud menetlus-

norme. Kohus oleks pidanud kaebuse rahuldama ja ehitusloa tühistama, kuna selle andmisele

eelnevalt ei nõudnud TLPA EhS § 21 sätestatud ehitusprojekti ekspertiisi tegemist. Seetõttu on

selgusetu, kas väljastatud ehitusloa alusel ei hakata rajama naaberkinnisasjale AÕS § 144 lg-s

1 sätestatud nõuetele mittevastavat, keelatud mõjutusi tekitavat rajatist.

Ehitusloa aluseks olevale sulundseina projektile oleks pidanud tegema ekspertiisi, kuna sulund-

seina ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti alusel saab ilma täiendavate ehituslubade taotlemi-

seta rajada enam, kui 3 m süvendi. Halduskohus on jätnud välja selgitamata olulised asjaolud

ning ebaõigesti jätnud EhS § 21 kohaldamata. Olukorras, kus ehitussüvendi 8 m sügavuseks

kaevamise ainsaks eeltingimuseks on sulundseina toetusprojekti koostamine, mis aga ei eelda

eraldiseisva ehitusloa väljastamist TLPA poolt, rikub ehitusloa ebaselgus EP-i subjektiivset õi-

gust veenduda selles, et tema kinnisasja naabruses olevat kinnisasja süvendatakse õiguspäraselt.

Sulundseina rajamiseks kasutatav tehnoloogia (rammimine) on ilmselt kahjulik kaebaja kinnis-

tul asuvale hoonele. Selle tehnoloogia mõjud on tegelikult ebaselged ning seega ei oleks tohti-

nud ehitusluba sellise projekti alusel ilma ekspertiisi tegemata välja anda. Ehitussüvendi raja-

mine on õigusvastane seoses kasutatava ehitustehnoloogia ohtlikkuse ja püstitatud eesmärgile

mittevastavate ja/või ohtlike sulundseina detailide kasutamisega. Selleks, et selles veenduda,

oleks olnud vajalik projekti ekspertiisi tegemine. Olukorras, kus tunnistaja J. Pallo möönab

ehitussüvendi rajamisega kaasnevaid ohtusid naabruses asuvatele ehitistele, mille ennetamine

ja ärahoidmine on üheks projekti koostamise eesmärgiks, tuleneb ehitusloa õigusvastasus selle

aluseks oleva projekti nõuetele mittevastavusest (vt EhS § 3 lg 1 ning majandus- ja kommuni-

katsiooniministri 17.09.2010 määrus nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 lg 4). Ehitusluba on

õigusvastane, kuivõrd projekt on ebaproportsionaalne. See tähendab, et seoses ehitusega kaas-

nevad kaebaja varale suuremad mõjud, kui ehitusloas sätestatud eesmärgi saavutamiseks on

vaja. Tunnistaja selgituste kohaselt piisab 3 m sügavuse ehitussüvendi rajamiseks 12 m pikkus-

test sulundseina detailidest, mille paigaldamise aeg on võrreldes projektis ettenähtud sulund-

seina detailidega iga detaili kohta 5 minutit lühem.

Ehitussüvendi projekt on vastuolus uue DP aluseks oleva aruandega nr 2330. Sulundsein tuleb

rajada minimaalselt 3 m sügavusele savipinnasesse (vt aruanne nr 2330), mis asub 26 m süga-

vusel maapinnas. Sellest järeldub, et 8 m sügavuse süvendi rajamiseks peavad sulundseina ele-

mendid olema minimaalselt 29 m pikkused, kuid ehitusloa aluseks oleva projekti kohaselt on

sulundseina detailide pikkus kuni 17 m, s.o vähemalt 12 m lühem, kui peaksid olema. Seega on

sulundseina projektis ilmsed arvutuslikud vastuolud ning selle alusel välja antud ehitusluba on

õigusvastane.

3-11-2727

9(13)

Halduskohus ei ole selgitanud välja, kas ning mida on TLPA teinud selleks, et veenduda ehi-

tusloa aluseks oleva ehitusprojekti ohutuses ning EhS § 3 lg 1 nõuetele vastavuses. Sellega on

kohus oluliselt rikkunud HKMS § 2 lg-t 4.

Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud AÕS § 144 lg 1. Viidatud sätte mõttest tuleb aru saada

nii, et kinnisasja omanikul on õigus nõuda mistahes rajatise, mida kavatsetakse naaberkinnisas-

jale püstitada ning mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinni-

sasjale, püstitamise keelamist. Asjaolu, kas sellele on väljastatud ehitusluba või mitte, ei oma

tähtsust. Arusaamatu ja ebaõige on kohtu käsitlus AÕS § 146 asjakohasusest.

Halduskohus rikkus oluliselt menetlusnormi, kui ei võtnud kaebaja 01.08.2014 esitatud tõendit

asja juurde ja jättis rahuldamata kaebaja taotluse haldusasjade liitmiseks. Kohus on jätnud sisu-

liselt põhjendamata, miks ta keeldub kaebaja esitatud tõendit asja juurde võtmast.

10.11.2011 väljastatud ehitusluba on kehtivuse kaotanud, kuivõrd apellatsioonkaebuse esita-

mise hetkeks ei ole Tartu mnt 1 kinnistul ehitustöid alustatud (EhS § 25 lg 2).

10.11.2014 kohtuistungil muutis EP apellatsioonkaebust ning lisas alternatiivse nõudena vaid-

lustatud ehitusloa kehtetuse tuvastamise nõude.

13. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

27.09.2013 otsus muutmata.

EP-i esitatud põhjendused ei ole aluseks nõuda EhS § 21 lg 2 alusel ehitusprojektile ekspertiisi

tegemist. Asjaolu, kui sügav süvend rajatakse või kas projekt vastab uuringule või mitte, ei

muuda iseenesest ehitist suurte rahvahulkade kogunemisega, suurõnnetuse ohuga või muidu

kõrgendatud riskiga ehitiseks. Ka ei ole sulundsein suurte rahvahulkade kogunemisega ehitis,

selle olemasolu ei kujuta ka suurõnnetuse ohtu või muidu kõrgendatud riski. Lisaks on

17.01.2012 kohtule esitatud Ehituskonsultant TM OÜ koostatud eksperthinnang. Selle koosta-

misel läbivaadatud dokumentide hulgas on ka OÜ JP IB EKA uue õppehoone ehitussüvendi

projekt. Nimetatud eksperthinnangu kohaselt saab Tartu mnt 7 hoone kindlasti lisavajumi, kuid

see ei too elamus viibivate inimeste turvalisusele, elule ega tervisele kaasa mitte mingisuguseid

riske.

Asjakohatu on EP-i väide, et ekspertiis on kohustuslik, kuna kasutatav tehnoloogia on ilmselt

kahjulik kaebaja kinnistul asuvale hoonele. EhS § 21 lg-st 2 nähtub, et ekspertiisi nõue kehtib

kui ehitis (tulemus) liigitub loetletud juhtude alla, mitte selle ehitamine kui protsess.

Väär on EP-i seisukoht nagu võiks ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt rajada kuni 8

m sügavuse süvendi. Kohus on projektdokumentatsioonile viidates õigesti jõudnud järeldusele,

et on tõendatud, et ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt käsitleb lõplikult üksnes kuni 3 m süga-

vuse ehitussüvendi tegemist. Samuti on ehitusloale selgelt kantud vastav märkus. Ka tehnovõr-

kude koondplaanile on kantud märkus, et ehitusluba annab õiguse kuni 3 m sügavuse süvendi

kaevamiseks ning lisatud, et suurema süvendi kaevamiseks vajalik sulundseina toestus lahen-

datakse eraldi projektiga. Vastav täpsustus on lisatud ka ehitusloale.

EP ei ole täpsustanud, millistele nõuetele ehitusprojekt ei vasta, viidates üksnes EhS § 3 lg-le 1

ning Määruse nr 67 § 10 lg-le 4. Kui EP pidas viidatud määruse § 10 lg-s 4 nimetatud tehno-

loogia all silmas ehitamise tehnoloogiat, siis kaebaja eksib. Viidatud sättes ei ole tehnoloogia

all silma peetud ehitamise tehnoloogiat, vaid ehitises kasutamisele tulevat tehnoloogiat ja sead-

meid (vt Määruse nr 67 § 9).

Kohatud on EP-i viited ehitusloa aluseks oleva projekti koostaja ning kohtuistungil tunnistajana

osalenud JP väljenditele kontekstist väljarebituna. JP väljendas kohtuistungil, et ehitusprojekt

3-11-2727

10(13)

vastab nõuetele ning on koostatud kõiki vajalikke asjaolusid arvesse võttes. Kohus on õigesti

asunud seisukohale, et projekteerija pädevuses ei ole põhjust kahelda.

Sulundseinte pikkuse küsimus on seotud otstarbekusega, mida kohus ei pea hindama. AS Geo-

tehnika Inseneribüroo GIB geotehnika aruande nr 2301 kohaselt (vt viidatud aruande lk. 5) asub

möllsavi kiht maapinnast 13,0...13,8 meetri sügavusel. Sulundseina elemendid pikkusega kuni

17 meetrit ulatuvadki savipinnasesse.

Kohus on õigesti märkinud, et antud juhul ei ole tegemist keelatud rajatise ega seadeldisega,

kuna sellele on väljastatud ehitusluba. Asjaolu, et kaebaja on viidanud AÕS § 144 lg-le 1, ei

tähenda, et otsuse tegemisel tuleks jätta teised asjakohased sätted arvestamata.

Tallinna Halduskohtu 27.08.2013 kohtumäärus, millega kohus jättis kaebaja 01.08.2013 taotlu-

sed ning täiendavad seisukohad tähelepanuta ning kaebaja esitatud tõendi asja juurde võtmata,

ei ole kaevatav.

14. EKA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.09.2013 otsus

muutmata. Apellatsioonkaebus on põhjendamata, sisaldab meelevaldseid tõlgendusi, alusetuid

väiteid ja ebaõigeid järeldusi. EKA jääb varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. EP väited

sulundseina elementide pikkusest on tõendamata. Asjakohatud on argumendid seoses sulund-

seina elementide paigaldamisel kasutatava võimaliku tehnoloogiaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Esialgses kaebuses esitas EP ehitusloa tühistamisnõude, mille halduskohus jättis rahulda-

mata. Apellatsioonimenetluses väidab EP mh, et ehitusluba on oma kehtivuse kaotanud, kuivõrd

selle alusel ei ole ehitustegevust alustatud (EhS § 25 lg 2). Kohtuistungil esitas kaebaja alterna-

tiivse nõude ning taotles kohtult ehitusloa kehtetuse tuvastamist HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel. EP

selgitas, et tema huviks on, et vaidlustatud ehitusloa alusel mingit ehitust ei toimuks. Esmalt

võtab kohus seisukoha kaebuse muutmise lubatavuse osas (I), seejärel põhinõude, s.o vaidlus-

tatud ehitusloa tühistamisnõudes (II), mille järel käsitleb alternatiivnõuet (III). Viimaks lahen-

dab kohus apellatsioonkaebuse ja jagab menetluskulud (III).

I

16. HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt võib kaebusega nõuda mh muu avalik-õiguslikus suhtes täht-

sust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). HKMS § 5 lg 1 p 6 kohaselt

on kohtul kaebuse rahuldamisel otsuse resolutsioonis õigus teha mh kindlaks avalik-õiguslikus

suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu. Riigikohus on märkinud, et tuvastamiskaebusega

(HKMS § 37 lg 2 p 6) saab taotleda avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu

kindlakstegemist ning HKMS § 5 lg 1 p-s 6 kasutatud sõnastust „faktiline asjaolu“ ei tohi mõista

kui keeldu tuvastada õiguslikke asjaolusid, vaid kui volitust teha kindlaks kõiki olulisi asjaolu-

sid, sh õigusi, kohustusi ja õigussuhteid (Riigikohtu erikogu 20.01.2014 määrus nr 3-3-4-2-13,

p 15). Seega on alternatiivnõude esitamine võimalik.

17. HKMS § 37 lg 3 kohaselt võib kaebuses soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet

(liitkaebus). Sama sätte teise lause kohaselt võivad liitkaebuse nõuded olla ka alternatiivsed.

Kohus kontrollib liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi (HKMS § 37 lg 3 ls 3). Kaebaja

võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetlu-

ses taotluse esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse

eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav

(HKMS § 49 lg 1). Kaebuse muutmine on ka alternatiivnõude lisamine (Riigikohtu lahend nr

3-3-1-62-10). Pärast HKMS § 49 lg 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega, sh apellatsiooni- või

3-11-2727

11(13)

kassatsioonimenetluses, võib kaebuse nõuet või alust muuta HKMS § 49 lg-s 1 sätestatud tin-

gimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme

kohus peab HKMS kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu

poolt (HKMS § 49 lg 2). Ringkonnakohus tuvastab halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid

ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui asjaolule või tõendile ei saanud varem

viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele

teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitu-

mist ei ole alust pidada pahauskseks (HKMS § 198 lg 2 p 3).

18. TLPA ja EKA on nõustunud alternatiivnõude esitamisega ega soovinud täiendavat aega

oma seisukohtade esitamiseks seoses alternatiivnõudega. Puudub vaidlus, et ehitusloa kehtetuse

küsimus EhS § 25 lg 2 alusel sai tõusetuda alles apellatsioonimenetluses, kuivõrd halduskohtu

otsuse tegemise ajaks ei olnud veel möödunud kaks aastat vaidlustatud ehitusloa andmisest.

Kaebaja huviks on teha kindlaks, et vaidlustatud ehitusloa alusel ehitust kunagi ei toimuks, mis-

tõttu on alternatiivnõude esitamine lubatav, sest aitab kaebusega taotletava eesmärgi saavuta-

misele kaasa.

II

19. EP on põhinõudena taotlenud kohtult vaidlustatud ehitusloa tühistamist. Samas on menet-

luses leidnud kinnitust, et vaidlustatud ehitusluba on oma kehtivuse kaotanud EhS § 25 lg 2

alusel (vt p 21). Riigikohus on märkinud, et haldusakti tühistamine on võimalik ka pärast hal-

dusakti kehtivuse lõppemist, kui haldusakti mõju on säilinud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-41-

11, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul sellist mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele ei esine.

Ka kaebaja ei ole sellist mõju välja toonud. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus selles osas rahul-

damata ja halduskohtu otsus muutmata.

20. Isegi juhul, kui selline mõju esineks ning kohus hindaks vaidlustatud haldusakti õiguspä-

rasust, ei päädiks see kaebajale positiivse lahendiga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga,

et tühistamisnõue rahuldamisele ei kuulu, ega pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi

korrata (HKMS § 201 lg 4). Halduskohus ei ole materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega me-

netlusnorme rikkunud. Halduskohus on õigesti järeldanud, et ehitusprojektile ei tulnud teostada

ekspertiisi, kuivõrd ehitusluba ei anna õigust ehitada objekti, mis oleks suurte rahvahulkade

kogunemise kohaks ning kaebaja ei ole ära näidanud, et tegemist oleks projektiga, mille taga-

järjel võiks tekkida suurõnnetuse oht, või tegemist oleks muul moel kõrgendatud riskiga seotud

ehitise ehitusprojektiga. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et tegemist ei ole kee-

latud rajatisega AÕS § 144 lg 1 tähenduses, kuivõrd rajatisele (sulundsein) on väljastatud ehi-

tusluba.

21. Ebaõige on kaebaja väide, et ehitussüvendi projekt on vastuolus DP aluseks oleva aruan-

dega nr 2330. Nähtuvalt viidatud aruandest asuvad savipinnased 4-6 kihtides, millest 4. kiht on

möllsavi paksusega 7,8 kuni 9,6 meetrit ning kihi pealispinna abs. kõrgus on -8,5 kuni -9,1

meetrit (I kd, tl 127). Samamoodi on möllsavi kiht kirjeldatud ka aruandes nr 2301, mille koha-

selt on kiht 8 möllsavi ning esineb kogu ala ulatuses 13,0 kuni 13,8 meetri sügavusel maapin-

nast, absoluutkõrgusel -9,1 kuni -8,5 meetrit; kiht on paksusega 7,8 kuni 9,6 meetrit (II kd, tl

7). Seega on TLPA õigesti märkinud, et möllsavi kiht asub maapinnast 13,0-13,8 meetri süga-

vusel. Ühtlasi nähtub see ehitussüvendi lõikelt (I kd, tl 170). Järelikult ei ole ehitusprojekt vas-

tuolus DP aluseks oleva aruandega nr 2330.

22. Ehitusloas on selgelt määratletud süvendi rajamise piirid, sh kui sügava süvendi võib ra-

jada, mistõttu ei ole tegemist ebaselge haldusaktiga. Halduskohus on õigesti märkinud, et puu-

dub põhjus kahelda TLPA ja EKA vastustes toodud ning ekspertide hinnangul põhinevas sei-

sukohas, et ehitusprojektis kirjeldatud Larsen-tüüpi tehnoloogia on tööde organiseerimise korral

3-11-2727

12(13)

vastavalt tehnoloogilistele nõuetele ohutu kõrval asuvatele hoonetele. Halduskohus on piisavalt

põhjendanud, miks ta jättis haldusasjade liitmise taotluse rahuldamata ja EP-i poolt 01.08.2014

esitatud tõendi asja juurde võtmata. Ka ei ole EP taotlenud 01.08.2014 halduskohtule esitatud

tõendi asja juurde võtmist ringkonnakohtult.

III

23. EP taotleb alternatiivnõudena tuvastada vaidlustatud ehitusloa kehtetus EhS § 25 lg 2 alu-

sel.

24. EhS § 25 lg 2 kohaselt kaotab ehitusluba kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta

jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Käesoleval juhul on ehitusluba väljastatud

10.11.2011. Seega on kohtuotsuse tegemise hetkeks möödunud enam kui kaks aastat ehitusloa

väljastamisest. EKA on märkinud oma 17.01.2012 vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele, et

käesoleva hetke seisuga ei ole ehitusloa alusel krundil ehitustegevust alustatud (II kd, tl 57

pöördel). Seda on EKA kinnitanud ka kohtuistungil. Samuti on TLPA märkinud kohtuistungil,

et vaidlustatud ehitusloa alusel ei ole ehitustegevust alustatud. Olukorras, kus ehitamist ei ole

reaalselt alustatud 10.11.2011 väljastatud ehitusloast kahe aasta möödumisel, on ehitusluba

kaotanud oma kehtivuse. Seega rahuldab kohus EP-i alternatiivse nõude ning loeb tuvastatuks,

et TLPA 10.11.2011 ehitusluba nr 52643 on EhS § 25 lg 2 alusel kohtuotsuse tegemise seisuga

kehtetu.

IV

25. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus EP-i apellatsioonkaebuse osaliselt ning loeb tuvas-

tatuks, et TLPA 10.11.2011 ehitusluba nr 52643 on EhS § 25 lg 2 alusel kohtuotsuse tegemise

seisuga kehtetu.

26. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. EP on

29.08.2013 esitanud Tallinna Halduskohtule taotluse mõista TLPA-lt EP-i kasuks välja menet-

luskulu summas 6607,87 eurot, millest lepingulise esindaja kulud on 6528 eurot ning tasutud

riigilõiv 79,87 eurot (III kd, tl 126-150). EP esitas 03.09.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse

mõista TLPA-lt EP kasuks välja kohtuistungiga seotud menetluskulud summas 1236 eurot, mis

moodustub lepingulise esindaja kuludest (III kd, tl 165-166).

27. EP on taotlenud ringkonnakohtult mõista TLPA-lt EP-i kasuks välja menetluskulu summas

1251 eurot. Menetluskulu koosneb apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 15 eurot ning õi-

gusabikuludest 1236 eurot. Kohtuistungil osalemisega seotud menetluskulude väljamõistmise

taotlust EP esitanud ei ole. TLPA ja EKA ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esita-

nud. Arvestades, et ringkonnakohus jättis põhinõude (ehitusloa tühistamine) rahuldamata ning

alternatiivnõue esitati alles kohtuistungil, siis on EP-i taotletud apellatsioonimenetluse kulud

(õigusabikulud) seotud rahuldamata jäetud nõudega. Sellest tulenevalt jäävad EP-i õigusabiku-

lud tema enda kanda. Samuti jäävad kaebaja kanda esimeses astmes kantud menetluskulud, sest

ringkonnakohus ei muutnud halduskohtu otsust (HKMS § 109 lg 4). Kuivõrd apellatsioonkae-

bus rahuldati osaliselt, siis mõistab kohus pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 7.50

eurot TLPA-lt EP-i kasuks välja. TLPA ja EKA võimalikud menetluskulud jäävad HKMS §

109 lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

3-11-2727

13(13)