Legislator Case Law & Legislation
3-14-52185/6 AI generated

3-14-52185/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-52185/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas 22. septembril 2014 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et pöördub kohtusse HKMS § 43 lg 2 alusel hagiga 124 200. Avalduse kohaselt palub A.

Legislator headnote

AI generated

3-14-52185/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: septembril 2014 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et pöördub kohtusse HKMS § 43 lg 2 alusel hagiga 124 200. Avalduse kohaselt palub A.

Keywords

AI generated
authorization to sue right of access to documents allegations of abuse right to legal counsel requests for information standing against building permit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-52185

Määruse kuupäev

19. november 2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Aleksei Maksimovi kaebus

Resolutsioon

1. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi

saamiseks rahuldamata.

2. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus haldusasjas nr

3-14-52185.

3. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele

pärast käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas 22. septembril 2014 Tartu Halduskohtule avalduse, milles

märgib, et pöördub kohtusse HKMS § 43 lg 2 alusel hagiga 124 200. Avalduse kohaselt palub A.

Maksimov vabastust riigilõivu tasumisest. Avaldusele on lisatud Tartu Vangla kaudu

Justiitsministeeriumile adresseeritud 3. veebruari 2014 vene keelne kahju hüvitamise nõue.

2. Kohus käsitas A. Maksimovi avaldusena pealkirjastatud pöördumist kaebusena. Tartu

Halduskohtu 27. oktoobri 2014 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale võimalus

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

3. novembril 2014 saabus halduskohtusse A. Maksimovi pöördumine, milles kaebaja märgib, et ta

sai kätte 27. oktoobri 2014 määruse. Kaebaja viitab sellele, et talle ei ole siiani võimaldatud kaitsjat,

rikutud on võrdsuse põhimõtet ja et ta ootab kaitsjat.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja

läbivaatamist.

Tartu Halduskohus andis 27. oktoobri 2014 määrusega kaebajale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise

teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2014 määruse kätte 29. oktoobril 2014.

Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 30. oktoobril 2014 ja kümme päeva

möödus 8. novembril 2014. HKMS § 67 lg-st 4 tulenevalt loetakse tähtpäev saabunuks

puhkepäevale järgneval tööpäeval. Seega oli viimane päev kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks 10. november 2014.

Kohus selgitas kaebajale 27. oktoobri 2014 määruses, et kaebajal tuleb kaebuses märkida kaebuse

nõue vastavalt HKMS §-le 37. Kuna kaebuses puudus igasugune viide vaidlustatavale haldusorgani

tegevusele, siis seetõttu tuli kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 6 ja 7 välja tuua ka vaidlusaluse

haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja selle andnud või teinud haldusorgan ning

kaebuse faktiline põhjendus ehk miks kaebaja leiab, et mingi haldusorgani toiming või haldusakt on

õigusvastane. Ühtlasi tuli kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 nimetada tõendid, mis

kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga

tõendada soovitakse. Kohus selgitas kaebajale lisaks ka kahju hüvitamise nõudes kaebuse esitamise

korda.

Kaebaja ei ole kohtu poolt antud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud ega esitanud ka taotlust

puuduste tähtaja pikendamiseks. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude

ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus ei saa kaebaja asemel

asuda kaebuse nõuet ja alust sisustama kaebusele lisatud dokumentide pinnalt. Kohus selgitas

kaebuse käiguta jätmise määruses, et kaebajal tuleb esitada nõuetele vastav kaebus, vastasel juhul

tagastab kohus kaebuse, kuna esitatud kujul ei ole see menetletav. Kaebajal oli võimalus kaebust

täpsustada. Kuna kaebaja ei ole esitanud kohtule nõuetele vastavat kaebust, siis ei vasta kaebus

jätkuvalt HKMS § 38 lg-le 1.

4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

5. Seonduvalt kaebaja poolt esitatud riigilõivust vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna

kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

6. Kaebaja märgib kohtus 3. novembril 2014 registreeritud pöördumises, et ootab kaitsjat. Kohus

tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus

mõistab kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi,

kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega,

erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on

võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus

kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal

oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda

initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku

kohtupraktika, kuid see ei tähenda seda, et kaebaja ei peaks kaebuse menetlemiseks vajalike

asjaolude väljaselgitamisele kaasa aitama. Kohus leiab, et kaebaja oli võimeline iseseisvalt vastama

halduskohtu 27. oktoobri 2014 määrusele, milles kaebajal paluti kõrvaldada kaebuses esinevad

puudused. Kaebaja ei vajanud selleks juriidilist abi, sest kaebuse aluseks olevatest asjaoludest on

teadlik vaid kaebaja ise. Kaebuse nõude esitamine ning selle aluseks olevate asjaolude kirjeldamine,

kaebuse põhjendamine, tõendite esitamine ja asja läbivaatamise vormi täpsustamine on võimalik ka

juriidilisi teadmisi omamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS

§ 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova

kohtunik