3-14-52185/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnipeetav Aleksei Maksimov esitas 22. septembril 2014 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et pöördub kohtusse HKMS § 43 lg 2 alusel hagiga 124 200. Avalduse kohaselt palub A.
Legislator headnote
AI generated3-14-52185/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: septembril 2014 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et pöördub kohtusse HKMS § 43 lg 2 alusel hagiga 124 200. Avalduse kohaselt palub A.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-14-52185
Määruse kuupäev
19. november 2014
Kohtunik
Tamara Hristoforova
Kohtuasi
Aleksei Maksimovi kaebus
Resolutsioon
1. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi
saamiseks rahuldamata.
2. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus haldusasjas nr
3-14-52185.
3. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele
pärast käesoleva määruse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Määruse
peale
võib
esitada
määruskaebuse
Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul
arvates määruse kättesaamisest
Asjaolud ja menetluse käik
1. Kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas 22. septembril 2014 Tartu Halduskohtule avalduse, milles
märgib, et pöördub kohtusse HKMS § 43 lg 2 alusel hagiga 124 200. Avalduse kohaselt palub A.
Maksimov vabastust riigilõivu tasumisest. Avaldusele on lisatud Tartu Vangla kaudu
Justiitsministeeriumile adresseeritud 3. veebruari 2014 vene keelne kahju hüvitamise nõue.
2. Kohus käsitas A. Maksimovi avaldusena pealkirjastatud pöördumist kaebusena. Tartu
Halduskohtu 27. oktoobri 2014 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale võimalus
kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
3. novembril 2014 saabus halduskohtusse A. Maksimovi pöördumine, milles kaebaja märgib, et ta
sai kätte 27. oktoobri 2014 määruse. Kaebaja viitab sellele, et talle ei ole siiani võimaldatud kaitsjat,
rikutud on võrdsuse põhimõtet ja et ta ootab kaitsjat.
Kohtu seisukoht
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse
määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole
kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja
läbivaatamist.
Tartu Halduskohus andis 27. oktoobri 2014 määrusega kaebajale võimaluse puuduste
kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise
teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2014 määruse kätte 29. oktoobril 2014.
Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 30. oktoobril 2014 ja kümme päeva
möödus 8. novembril 2014. HKMS § 67 lg-st 4 tulenevalt loetakse tähtpäev saabunuks
puhkepäevale järgneval tööpäeval. Seega oli viimane päev kaebuses esinevate puuduste
kõrvaldamiseks 10. november 2014.
Kohus selgitas kaebajale 27. oktoobri 2014 määruses, et kaebajal tuleb kaebuses märkida kaebuse
nõue vastavalt HKMS §-le 37. Kuna kaebuses puudus igasugune viide vaidlustatavale haldusorgani
tegevusele, siis seetõttu tuli kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 6 ja 7 välja tuua ka vaidlusaluse
haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja selle andnud või teinud haldusorgan ning
kaebuse faktiline põhjendus ehk miks kaebaja leiab, et mingi haldusorgani toiming või haldusakt on
õigusvastane. Ühtlasi tuli kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 nimetada tõendid, mis
kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga
tõendada soovitakse. Kohus selgitas kaebajale lisaks ka kahju hüvitamise nõudes kaebuse esitamise
korda.
Kaebaja ei ole kohtu poolt antud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud ega esitanud ka taotlust
puuduste tähtaja pikendamiseks. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude
ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus ei saa kaebaja asemel
asuda kaebuse nõuet ja alust sisustama kaebusele lisatud dokumentide pinnalt. Kohus selgitas
kaebuse käiguta jätmise määruses, et kaebajal tuleb esitada nõuetele vastav kaebus, vastasel juhul
tagastab kohus kaebuse, kuna esitatud kujul ei ole see menetletav. Kaebajal oli võimalus kaebust
täpsustada. Kuna kaebaja ei ole esitanud kohtule nõuetele vastavat kaebust, siis ei vasta kaebus
jätkuvalt HKMS § 38 lg-le 1.
4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt
HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse
tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
5. Seonduvalt kaebaja poolt esitatud riigilõivust vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna
kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.
6. Kaebaja märgib kohtus 3. novembril 2014 registreeritud pöördumises, et ootab kaitsjat. Kohus
tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus
mõistab kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks
halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi,
kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega,
erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on
võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus
kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal
oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda
initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku
kohtupraktika, kuid see ei tähenda seda, et kaebaja ei peaks kaebuse menetlemiseks vajalike
asjaolude väljaselgitamisele kaasa aitama. Kohus leiab, et kaebaja oli võimeline iseseisvalt vastama
halduskohtu 27. oktoobri 2014 määrusele, milles kaebajal paluti kõrvaldada kaebuses esinevad
puudused. Kaebaja ei vajanud selleks juriidilist abi, sest kaebuse aluseks olevatest asjaoludest on
teadlik vaid kaebaja ise. Kaebuse nõude esitamine ning selle aluseks olevate asjaolude kirjeldamine,
kaebuse põhjendamine, tõendite esitamine ja asja läbivaatamise vormi täpsustamine on võimalik ka
juriidilisi teadmisi omamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS
§ 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tamara Hristoforova
kohtunik