3-14-51393/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51393

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 06.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3), milles

märkis, et ta sai Tartu Vangla 02.07.2014. a vastused nr 1-13/824-2 ja 1-13/826-2.

Määruskaebuse esitaja selgitas, et ta ei ole nõus vastusega ning esitab hagi 5000 eurot selle

eest, et ta viibib vanglas ebaseaduslikult, kuna puudub 25.04.2003 jõustunud kohtuotsus nr 2-

1-103.

2. Tartu Halduskohus 10.09.2014. a määrusega (tl 7-7p) tagastas määruskaebuse esitaja

kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel.

Halduskohus märkis, et HKMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine

lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel

ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja on

esitanud käesolevas asjas nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema ebaseadusliku

viibimisega Tartu Vanglas. Halduskohus viitas, et kohtute infosüsteemist nähtub, et

määruskaebuse esitaja on ka haldusasjas nr 3-14-50531 esitanud Tartu Halduskohtule

hüvitamiskaebuse, milles kirjeldas, et tema suhtes kohtuasjas nr 2-1-103/03 tehtud kohtuotsus

ei saanud jõustuda, kuna puudub 25.04.2003 toimunud kohtuistungil viibinud kohtuniku,

Mihhail Komtšatnikovi allkiri, ning väitis mittevaralise kahju tekkimist seoses ebaseadusliku

viibimisega kinnipidamisasutuses. Halduskohtu hinnangul on käesolevas asjas

hüvitamiskaebus eelviidatud osas esitatud sama nõudega ja samal alusel nagu haldusasjas

nr 314-50531. Halduskohus selgitas, et haldusasjas nr 3-14-50531 on halduskohus tagastanud

määruskaebuse esitaja kaebuse. Määruskaebuse esitaja on tagastamise määruse vaidlustanud

ja määruskaebuse menetlemine on pooleli. Halduskohus märkis, et seega puudub kohtuasjas

nr 314-50531 jõustunud lõpplahend ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Määruskaebuse esitaja esitas 24.09.2014 määruskaebuse (tl 13), milles märkis, et siiani ei

ole antud kaitsjat. Määruskaebuse esitaja lisas, et ei ole selge kohtunike positsioon ning

arvamus on tema jaoks arusaamatu. Määruskaebuse esitaja palus vabastada ta riigilõivu

tasumisest, kuna tal ei ole sissetulekut.

4. Tartu Halduskohus 10.10.2014. a määrusega (tl 18-18p) jättis käiguta määruskaebuse

esitaja määruskaebuse ja andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest

arvates. Halduskohus märkis, et määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb

määruskaebuse esitajal märkida ringkonnakohtule esitatav taotlus (HKMS § 205 lg 1 p 3) ja

määruskaebuse põhjendus (HKMS § 205 lg 1 p 4). Halduskohus selgitas, et määruskaebuse

esitaja ei ole oma määruskaebuses märkinud ringkonnakohtule esitatavat taotlust ning ilma

taotluseta ei ole halduskohtul võimalik määruskaebust menetleda. Halduskohus lisas, et

määruskaebuse esitaja ei ole sisuliselt määruskaebust põhjendanud, märkides vaid, et

kohtuniku arvamus on arusaamatu ning tal ei ole endiselt kaitsjat. Määruskaebuse esitaja ei

ole selgitanud, mille poolest on tema kaebuse tagastamine õigusvastane.

5. Määruskaebuse esitaja esitas 26.10.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 23), milles

märkis, et ta sai 10.10.2014. a määruse. Määruskaebuse esitaja lisas, et siiani ei ole talle antud

kaitsjat ja ta ootab kaitsjat.

6. Tartu Halduskohus 11.11.2014. a määrusega (tl 29-29p) vabastas määruskaebuse esitaja

riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määrusele; jättis rahuldamata

määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määrusele ning

edastas määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a

määruse üle, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse.

8. Esmalt lahendab ringkonnakohus 24.09.2014 esitatud määruskaebuse (I). Seejärel

võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse esitaja esitatud riigi õigusabi taotluse

osas (II).

I

9. 10.09.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. HKMS § 43 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab

halduskohus kontrollima, kas kaebaja on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama

nõudega samal alusel ning kas varasem kaebus on juba menetluses. Kui määruskaebuse

esitaja on esitanud juba kaebuse sama nõudega samal alusel, siis ei ole kaebuse

esitamine lubatud ning kaebus tuleb määrusega tagastada juhinduvalt HKMS § 121 lg 1

p 3.

10. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on HKMS § 121 lg 1 p 3

kohaldamisel õigesti veendunud, et määruskaebuse esitaja on esitanud kaebuse sama

nõudega samal alusel ning varasem kaebus on menetluses.

11. Õige on halduskohtu seisukoht, et käesolevas asjas esitatud hüvitamiskaebus, millega

määruskaebuse esitaja taotleb kahju hüvitamist seoses tema ebaseadusliku viibimisega Tartu

Vanglas, on esitatud sama nõudega samal alusel nagu haldusasjas nr 3-1450531. Kohtute

infosüsteemist nähtub, et määruskaebuse esitaja on ka haldusasjas nr 3-14-50531 esitanud

hüvitamiskaebuse, milles taotleb kahju hüvitamist seoses tema ebaseadusliku viibimisega Tartu

Vanglas, kuna puudub 25.04.2003 jõustunud kohtuotsus nr 2-1-103.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 24.09.2014 esitatud

määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määruse muutmata.

13. 16.10.2014 pöördumises märkis määruskaebuse esitaja, et talle ei ole siiani antud

kaitsjat ja ta ootab kaitsjat. Ringkonnakohus tõlgendab seda määruskaebuse esitaja

soovina saada riigi õigusabi määruskaebuse läbivaatamisel. Ringkonnakohus ei nõustu

Tartu Halduskohtu seisukohaga 11.11.2014. a määruses, et 25.09.2014. a

määruskaebuses ja 26.10.2014. a pöördumises toodud viited kaitsja vajadusele on

pigem määruskaebuse põhjendused ning mitte eraldiseisev taotlus riigi õigusabi

määramiseks. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus

toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi

taotletakse. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse osas

seisukoha alljärgnevalt (II).

II

14. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebuse esitaja 16.10.2014. a pöördumises

märgitut tõlgendada taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi

andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele

vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on

kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks

ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg 1 on toodud riigi õigusabi andmisest

keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida

määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt

riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste

võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel

suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna määruskaebuse esitaja

määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta

määruskaebuse lahendamist, siis on määruskaebuse esitaja võimeline oma õigusi

määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits