Legislator Case Law & Legislation
3-14-52098/18 AI generated

3-14-52098/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-52098/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. Maksimov esitas 07.02.2014 ja 10.02.2014 Tartu Vanglale 56 venekeelset kahju Tartu Vangla jättis 18.02.2014. a otsusega nr 1-13/157-2 (tl 10) A. Maksimovi 07.02.2014

Legislator headnote

AI generated

3-14-52098/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas 07.02.2014 ja 10.02.2014 Tartu Vanglale 56 venekeelset kahju Tartu Vangla jättis 18.02.2014. a otsusega nr 1-13/157-2 (tl 10) A. Maksimovi 07.02.2014

Keywords

AI generated
language barriers linguistic discrimination language skills linguistic policy right to one's own word linguistic origin analysis
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-52098

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju

hüvitamise nõudes summas 10 eurot seonduvalt

vanglas juukselõikusmasina keeluga

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määrus

resolutsiooni p 1 osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 07.02.2014 ja 10.02.2014 Tartu Vanglale 56 venekeelset kahju

hüvitamise taotlust.

2. Tartu Vangla jättis 18.02.2014. a otsusega nr 1-13/157-2 (tl 10) A. Maksimovi 07.02.2014

ja 10.02.2014 esitatud 56 venekeelset kahju hüvitamise taotlust menetlusse võtmata ning

tagastas need A. Maksimovile. Tartu Vangla märkis, et kaebaja on võimeline eesti keeles

kaitsma oma õigusi ning suhtlema vanglaametnikega (vangla sisekorraeeskiri § 491 lg 5).

3. A. Maksimov esitas 15.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2), milles märkis, et ta sai

Tartu Vangla vastuse nr 1-13/175-2 ja ta ei ole nõus vastusega. Kaebaja selgitas, et ta pöördub

kohtusse hagiga 10 eurot. Lisaks palus A. Maksimov vabastada ta riigilõivu tasumisest

kaebuse esitamisel, kuna tal ei ole vahendeid.

4. Tartu Halduskohus 30.09.2014. a määrusega (tl 29-30) tagastas A. Maksimovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et

kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kahju

hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt ja sellest tulenevalt on kaebajal kahju hüvitamise

nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla

vastusest nähtuvalt on vangla keeldunud kaebaja 07.02.2014 ja 10.02.2014 esitatud 56

venekeelse kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmisest ning need on tagastatud põhjusel,

et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta (VSkE § 491

lg 5). Halduskohus selgitas, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see, et

kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Kahju hüvitamise taotluse

tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine

toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav

eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki

asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast (Tartu Ringkonnakohtu

01.10.2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-2392). Halduskohus leidis, et käesoleval juhul on

Tartu Vangla A. Maksimovi kahju hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt.

5. A. Maksimov esitas 12.10.2014 määruskaebuse (tl 37-38), milles märkis, et ta sai

30.09.2014. a määruse ning ta ei ole nõus kohtuniku arvamusega. Kaebaja selgitas, et

seejuures on absurdne väide, et kaebaja valdab eesti keelt hindele „hea“, kuna tal on ainult

algkategooria „A“, mis ei saa olla näitajaks eesti keele oskamise kohta. Lisaks märkis A.

Maksimov, et siiani ei ole kaitsjat ning ta ootab kaitsjat.

6. Tartu Halduskohus 29.10.2014. a määrusega (tl 45-46) jättis A. Maksimovi taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks rahuldamata; vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a määrusele; võttis menetlusse

A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a määrusele; jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 ja

p 6 alusel rahuldamata. Halduskohus märkis, et mõistab käesolevas asjas esitatud riigi

õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Halduskohus selgitas, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ja leidis, et eelnevate

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse

kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma õigusi.

Halduskohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus

kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Halduskohus selgitas, et samuti välistab kaebajale

riigi õigusabi andmise RÕS § 7 lg 1 p 6, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda

taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat

avalikku huvi. Halduskohus märkis, et kaebuse sisust nähtuvalt võib teha järelduse, et kaebaja

taotleb hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest. Seega ei ole riigi õigusabi andmine

lubatav, kuna asjas ei esine tungivat avalikku huvi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. A. Maksimov esitas 04.11.2014 määruskaebuse, milles märkis, et ta sai 29.10.2014. a

määruse. Kaebaja selgitas, et siiani ei ole kaitsjat ning ta ootab kaitsjat.

8. Tartu Halduskohus

12.11.2014. a määrusega

võttis menetlusse A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale; jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a

määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 1).

10. HKMS § 2 lg 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende

esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu

29.10.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p 1 osas. Kuigi 04.11.2014 esitatud

määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määruse tühistamise taotlust

sõnaselgelt esitatud, nähtub selles märgitust, et kaebaja soovib vaidlustada 29.10.2014.

a määrust, kuna määruskaebusele on lisatud käesolevas asjas tehtud halduskohtu

29.10.2014. a määrus ning määruskaebuse põhjendused seonduvad vaid kaitsja

andmata jätmisega. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul

määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu

29.10.2014. a määruse resolutsiooni p 1 osas.

11. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi

saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 6 alusel riigi õigusabi

andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4.

12. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja

õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

13. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 04.11.2014. a

määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määruse resolutsiooni p 1

osas muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi