2-14-52542/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2014, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-14-52542

Tsiviilasi

MKM Infra OÜ hagi Hans Ujuk vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

469 eurot 10 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja MKM Infra OÜ, registrikood 12303881; asukoht

Tehnika 5, Paikuse alev, Paikuse vald, 86602 Pärnumaa;

hageja

lepinguline

esindaja

Mari

Rask,

e-post

info@toooigusabi.ee;

kostja Hans Ujuk, isikukood 35311292718; elukoht XXXX;

kostja

lepinguline

esindaja

Martin

Pedosk,

e-post

menetlus@klconsult.ee.

Kohtuistungi toimumise aeg

23. september 2014

RESOLUTSIOON

Jätta MKM Infra OÜ hagi Hans Ujuk vastu kahjuhüvitise 469.10 eurot väljamõistmiseks

rahuldamata.

Jätta poolte menetluskulud MKM Infra OÜ kanda.

Välja mõista osaühingult MKM Infra Hans Ujuki kasuks menetluskulude katteks 989

(üheksasada kaheksakümmend üheksa) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. H. Ujuk (töötaja, kostja) esitas 27.05.2014 kohtule taotluse vaadata tema ja MKM Infra OÜ

(tööandja, hageja) vaheline töövaidlus läbi hagimenetluse korras. Seeläbi vaidlustas kostja

Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (TVK) 24.04.2014 otsuse nr 4-1/685,701 osas,

milles hageja avaldus rahuldati. MKM Infra OÜ esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles

palus Hans Ujukilt enda kasuks välja mõista kahjuhüvitise 496.10 eurot (laevapilet

vahetusautojuhile ja sõidukile 178 eurot, laevapilet töötajale ja sõiduautole Eestisse naasmiseks

178 eurot, kütusekulu 140.10 eurot). Hans Ujuk esitas samuti töövaidluskomisjonile avalduse,

milles palus MKM Infra OÜ-lt enda kasuks välja mõista töötasu ja päevaraha summas

504.81 eurot (neto). TVK liitis menetlused ja tegi 24.04.2014 otsuse, millega rahuldas tööandja

avalduse täielikult ja töötaja avalduse osaliselt ning mõistis MKM Infra OÜ-lt Hans Ujuki

kasuks välja märtsi- ja aprillikuu 2014. a töötasu summas 30 eurot (bruto); 16.03. ja 03.04.2014.

välistöölähetuse päevaraha kokku summas 44.74 eurot; mõistis Hans Ujukilt MKM Infra OÜ

kasuks välja varalise kahju kogusummas 496.10 eurot; jättis rahuldamata Hans Ujuki töötasu

ja päevaraha nõude 399.83 euro osas.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 496.10 eurot TLS § 74 lg 1 alusel ja jätta

kõik menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt töötas Hans Ujuk MKM Infra OÜ-s alates 16.03.2014 autojuhina

tähtajatu töölepingu alusel. Tööleping on lõpetatud TLS § 79 alusel 03.04.2014. Tööandja saatis

töötaja välislähetusse Rootsi. Töötaja helistas tööandjale, et veoki akud ei tööta, mispeale

tööandja andis korralduse pöörduda Rootsis lähimasse Scania esindusse. Töötaja korraldust ei

täitnud. 28.03.2014 helistas alkoholijoobes töötaja töötelefoniga nii Eesti kui ka Rootsi Scania

esindusse ning sõimas neid tühjade akude pärast. Tööandja oli sunnitud Rootsi saatma teise

autojuhi, millega kaasnesid tööandjale kulud 496.10 eurot.

TLS § 74 lg 1 kohaselt, kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise

tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kostja jättis teadlikult ja tahtlikult täitmata

hageja seadusliku korralduse ega läinud Rootsis Scania esindusse akude probleemi lahendama,

vaid asus selle asemel alkoholi tarvitama ja tegema hageja kliendisuhteid kahjustavaid

telefonikõnesid hageja äripartneritele. Kostja eiras oma käitumisega üldtunnustatud

käitumisnorme ning rikkus töölepingu p-des 2.6 ja 2.7. kokku lepitud kohustusi, kahjustades

sellega hageja mainet.

Kostja poolt kohustuste tahtlik rikkumine põhjustas hagejale kahju tekkimise. Kostja

väljavahetamine Rootsis teise autojuhi vastu oli erandlik ja tingitud kostja poolt toimepandud

kohustuste rikkumisest. Selleks, et vältida kostja poolt äripartneri jätkuvat solvamist, hageja

maine kahjustamist ja Scaniaga kliendisuhete katkemist, oli hageja sunnitud kostja Rootsist ära

tooma. Kostja süülise ja tahtliku kohustuste rikkumise tulemusena kandis hageja kulusid

autojuhtide vahetamiseks ostetud laevapiletite ja autokütuse näol summas 496.10 eurot, mida

ta ei oleks pidanud tegema, kui kostja ei oleks kohustusi rikkunud ja täitnud hageja seaduslikke

korraldusi.

Kahju arvestus ei sisalda käibemaksu. Laevapiletite arvetelt nr 45440884 ja 45423406 nähtub

üheselt, et ühe pileti maksumus on 178 eurot ilma käibemaksuta. Auto kütus, mis on seotud

autojuhtide vahetusega, on ostetud osaliselt Eestist ja osaliselt Rootsist. Rootsis ostetud kütuselt

hageja käibemaksu tagasi ei saa. Eestist ostetud kütuse maksumus ei sisalda käibemaksu.

Arvestuslik kütusekulu maksumus on 140.10 eurot. Kokku hagejale tekitatud kahju suurus on

496.10 eurot.

3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või vähendada kahjuhüvitise summat käibemaksu võrra.

Kostja on seisukohal, et TLS § 15 lg 2 p 9 ja töölepingu p 2.7. rikkumisega tekitatud kahjuks ei

saa olla sõidukulud. Lisaks ei ole tuvastanud, et just H. Ujukist tulenevalt on MKM Infra OÜ

tekkinud kahju ja et töötaja oleks selle kahju põhjustamises süüdi ja kui töötaja on süüdi, siis

milline on sellisel juhul töötaja süü vorm. H. Ujuk oli sunnitud mitu tundi külmetama, kui

veoauto ei käivitunud mittetöökorras käivitusakude tõttu. Kõva häälega rääkimine võis jätta

H. Ujukist AS Scania Eesti töötajale petliku mulje ja tegemist oli kahetsusväärse

kommunikatsioonihäirega. Töötaja on helistanud Scania esindusse ja palunud vabandust.

Üksnes kõvema häälega hooletust sõnakasutusest ei tulene järeldus, et H. Ujuk käitus tahtlikult.

H. Ujukile süüks pandav tööandja varaline kahju kogusummas 496.10 eurot oleks MKM Infra

OÜ kandnud ka siis, kui ei oleks toimunud 28.03.2014 intsidenti. 16.03.2013-03.04.2014

Rootsi sõiduks kasutatud veoauto Scania ei olnud tehniliselt heas seisukorras ja käivitusakud

oleks tulnud igal juhul välja vahetada. Seega ei ole MKM Infra OÜ H. Ujukist tulenevalt kahju

kandnud. Kuna veoautol Scania kasutati erinevaid akusid, siis ei järginud tööandja veoauto

tehnilise korrashoiu tagamisel käibes vajalikku hoolsust, mida temalt kui professionaalselt

transpordiettevõttelt võinuks oodata.

Käibemaks ei saa olla H. Ujuki kahjuks, mistõttu TVK-l tulnuks vähenda MKM Infra OÜ

nõutud summat käibemaksu võrra. MKM Infra OÜ on käibemaksukohustuslane ja antud

kulutus on ettevõtluskulu ning tööandja saab sellelt käibemaksu tasaarvestada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus, kuulanud ära hageja, kostja, nende esindajad ja tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud

kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohus ei kontrolli töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab TVK-le esitatud avalduse

hagimenetluses algusest peale (Riigikohtu 29. märtsi 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-11, p

13 teine lõik). Kohus lahendab vaidluse tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise

seaduse (ITVS) § 25 lg-st 1 üksnes osas, milles TVK otsus on vaidlustatud. Seega ei lahenda

kohus töövaidlust osas, millega TVK mõistis MKM Infra OÜ-lt Hans Ujuki kasuks välja

märtsi- ja aprillikuu 2014. a töötasu summas 30 eurot (bruto); 16.03. ja 03.04.2014.

välistöölähetuse päevaraha kokku summas 44.74 eurot ja jättis rahuldamata Hans Ujuki töötasu

ja päevaraha nõude 399.83 euro osas. Vaidlustamata osas on TVK otsus jõustunud.

Töölepingu seaduse (TLS) § 72 kohaselt Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat

kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes

juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva

seaduse §-s 16 sätestatust.

TLS § 16 lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise

korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades

tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi,

mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või

teadma pidi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 kohaselt tahtlus on õigusvastase tagajärge

soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

TLS § 15 lg 2 p 9 kohaselt Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab

töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või

põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu.

Poolte vahel 16.03.2014 sõlmitud töölepingu nr 11 p 2.6. kohaselt Töötaja peab täitma

Tööandja ülesandeid hoolega ning ausalt ja kohustub hoiduma tööülesannete täitmisel, samuti

töövälisel ajal tegevusest või tegevusetusest, mis võib ohustada Tööandja head nime,

ühiskondlikke sidemeid, kliendisuhteid või majanduslikke huve või tekitada Tööandjale, teistele

töötajatele või kolmandatele isikutele varalist või mittevaralist kahju. Töölepingu p 5.1.

kohaselt oli töötaja kohustatud alluma tööandja juhtimisele, seaduslikele korraldustele ning

kontrollile.

Hageja nõude lahendamisel juhindub kohus nii võlaõigusseaduse kahju hüvitamist

reguleerivatest sätetest kui ka töölepinguseaduse 4. peatükist, milles on sätestatud, et töötaja

vastutab tööandja ees töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral üksnes siis, kui töötaja

on rikkumises süüdi (TLS § 72). Seega peab hageja tõendama järgmisi asjaolusid:

-

kahju olemasolu ja suurus;

-

töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine;

-

põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel;

-

töötaja süü kahju tekitamisel.

Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud kahju olemasolu ja suuruse, kuid ei ole tõendanud

töölepingust tuleneva kohustuse rikkumist, põhjuslikku seost ega töötaja süüd.

Hageja on esitanud laevapiletite kinnitused/arved nr 45440884 ja 45423406 (TVK toimik 4-

1/685 tl 6-13), millest nähtub, et kahe pileti maksumus on 356 eurot ilma käibemaksuta. Hageja

on välja arvestanud keskmise kütusekulu, mis on 140 eurot (tl 39). Seega on hageja tõendanud

endal kahju esinemist ja kahju suurust summas 496.10 eurot.

Hageja väidab, et kostja on töölepingut rikkunud süüliselt tahtluse vormis, sest jättis teadlikult

ja tahtlikult täitmata tööandja korralduse pöörduda akude probleemi lahendamiseks lähimasse

Scania esindusse. Selle asemel hakkas kostja alkoholi tarbima ja hageja koostööpartneritele

helistama, õõnestades sellega hageja usaldusväärsust lepingupartnerite silmis ning kahjustades

hageja mainet. Kostja ei nõustu, et ta oleks töökohustusi rikkunud või et tal oleks esinenud

tahtlus töökohustuste rikkumiseks.

Kohus ei nõustu hageja väitega, et H. Ujuk on rikkunud töökohustusi, kuna ei pöördunud

lähimasse Scania esindusse. H. Ujuk on selgitanud 23.09.2014 istungil, et „/.../ Tööandja teadis,

et akud olid kehvad. Pärnu Scania ei andnud luba akude vahetamiseks, sellepärast sõimasin.

/.../. P. ei öelnud mulle, et ma lähimasse esindusse läheksin. Helistasin Pärnusse, mulle ei

öeldud, et mine Scania esindusse. Ma ei saanud ise esindusse sõita, akud tööle ei läinud. Olin

sellises kohas, kus lähedal ei olnud esindust.“ (tl 45, 48). H. Ujuk selgitas kohtuistungil, et

arvatavasti ei soovinud tööandja vahetada akusid Rootsis, kuna Eestist uute akude ostmine on

odavam ja isegi odavam tuleb ka see, kui uued akud Eestist ise Rootsi saata, nagu antud juhul

tehtigi. Kostja väidet kinnitab hageja esindaja 07.10.2014 kirjas „/.../. Kuna hagejale oli

teadmata auto olukord ja Eestist akude ostmine on odavam, otsustati ka akud kaasa saata.“

Töölepingu järgi töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid.

Töötajale töö tegemiseks antud sõiduk peab olema tehniliselt heas seisukorras. H. Ujukile antud

veoautol Scania (XXXX) ei töötanud 28.03.2014 käivitusakud. Vastupidist ei ole kohtule

tõendatud. H. Ujuk teavitas tööandjat sellest, et veoauto ei käivitunud. Tunnistaja K. O. kinnitas

kohtuistungil probleemi akudega: „/.../ 30.03. sain teada probleemidest auto akudega. Kuidas

see lahenes, mina ei tea. Tean, et akud said ära vahetatud. Uute akude arved tulid

raamatupidamisse. /.../.“ (tl 48). Samuti kinnitas tunnistaja M. P. kohtuistungil probleemi

veoauto akudega: „/.../ Ujuk on mulle helistanud, et akud ei tööta. Täpset kuupäeva ma ei

mäleta, see võis olla 29. märts. /.../. Ta helistas Pärnu Scania esindusse, sellest kuulsin läbi

oma venna. Ta helistas ka mulle. Ta rääkis, et auto ei ole sõidukõlblik. Nõudis autoabi. /.../.

Sain aru, et olid mured akudega, et auto ei lähe käima. /.../. Tema tungival soovil võeti kaasa

akud ja vahetati ära. /.../. Pärnu Scaniast võeti uued akud ja viidi Rootsi koos uue juhiga. Akud

vahetati Rootsis ära. Uued akud viidi Rootsi sellepärast, et inimene püüdis terve

nädalavahetuse selgeks teha, et akud on katki ja ei tööta. /.../.“ (tl 50).

Kostja väide, et autojuht R. K. sõitis Rootsi, et muu hulgas ka tühjad akud töökorras olevate

akude vastu välja vahetada, on tõendatud R. K. poolt tunnistajana antud ütlustega. Hageja

esitatud tõendist – akutesti tulemused 17.04.2014 – nähtub, et akude näitajad olid alampiiril.

Aku H8B3050510516 akuhappe erikaal on 1,25 kg/dm3 ja aku H882032530088 akuhappe

erikaal on 1,20-1,21 kg/dm3, seega vajasid mõlemad akud vähemalt laadimist. Erikaaluga alla

1,20 soovitatakse akude vahetust, seega jäävad ühe aku näitajad väljavahetamise piirnäitudele

lähedale. Käivitusakude kasutusjuhendi p 7 kohaselt kui autol kasutatakse kahte akut korraga,

tuleb korraga välja vahetada mõlemad akud. Mõlemad akud vahetati autol välja. Tõendamist ei

ole leidnud hageja väide, et akud olid töökorras ja ei vajanud väljavahetamist.

Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte täitmisel (VÕS § 104 lg 5). H. Ujuki

tegevus ei olnud kantud soovist põhjustada MKM Infra OÜ äripartneris AS-is Scania Eesti

usaldamatust tööandja vastu. H. Ujuk oli sunnitud veoauto tehnilise seisukorra tõttu külmetama.

H. Ujuk haigestus külmetuse tagajärjel 04.04.2014 bronhiiti (perearsti tõend tl 52).

Hageja on esitanud kohtule MKM Infra OÜ 03.10.2014 tõendi, milles juhatuse liige M. P.

kinnitab, et: „[k]äesolevaga MKM Infra OÜ kinnitab, et Hans Ujuk´ile tööülesannete täitmiseks

antud auto reg nr XXXX on võetud MKM Infra OÜ poolt liisingusse 01.03.2014 (Lisatud

kapitalirendileping).“ Kohus leiab, et nimetatud tõendist võib järeldada, et kuna veoauto oli

tööandja autopargis uus (soetatud kasutatuna), siis puudus tööandjal tegelik ülevaade akude

olukorrast. MKM Infra OÜ ei järginud tööandjana veoauto tehnilise korrashoiu tagamisel

käibes vajalikku hoolsust, mida temalt kui professionaalselt transpordi (veoseveo) valdkonnas

tegutsevalt ettevõttelt võinuks oodata. Hageja on leidnud, et autojuht peab kontrollima näidikut,

mis näitab akude laetuse taset. Kohus nõustub kostjaga, et näidiku jälgimine mittetöökorras

akusid ei paranda.

VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on sellise asjaolu tagajärg.

Seega esineb põhjuslik seos tingimusel, et töötaja konkreetne käitumine (töökohustuste

rikkumine) põhjustas kahjuliku tagajärje. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-149-05 p-s 13 leidnud,

et põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal

juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma

kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non reegel). Kohus on

tuvastanud, et tööandja kahju tekkis veoki mittetöökorras olevate akude tõttu, seega puudub

põhjuslik seos töötaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Hageja kulutused seoses akude

toimetamisega Rootsi (praamipiletid ja auto kütusekulu) võisid olla vajalikud.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et H. Ujuk ei ole süüdi tööandjal tekkinud kulus.

Kohus möönab, et H. Ujuki poolt tehtud telefonikõned, mille salvestust kohus istungil kuulas,

olid tehtud tõenäoliselt alkoholijoobes inimese poolt, kes ei kontrollinud vestlustel Scania

esinduse töötajaga oma sõnakasutust ja hääletooni. Vaidluse all ei ole töösuhte lõpetamine

selliselt käitunud töötajaga. Kohus on seisukohal, et tööandjal varalise kahju tekkimist töötaja

selline käitumine siiski kaasa ei toonud.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis puudub vajadus võtta seisukoht kostja taotluse osas

vähendada nõude summat käibemaksu võrra.

5. Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses

näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1

kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hans Ujuki esindaja M. Pedosk on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja summas 1 557

eurot, millest 75 eurot moodustab tasutud riigilõiv ja 1 482 eurot on tasu õigusabi eest. Hageja

esindajale on menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotlus kätte toimetatud, kohtule ei

ole tähtajaks vastuväiteid laekunud.

Riigikohus on 26.06.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseadusega vastuolus

olevaks ning kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137

„Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“

(vt resolutsiooni p-d 4 ja 5). Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on üksnes esindaja

kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste

kulude hüvitamise eest. Kohtul tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata kulude

põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses, arvestades mh asja keerukust,

menetlusele kulunud aega, kohtule esitatud dokumente ja menetluses toimunud kohtuistungeid.

Kohus on seisukohal, et menetluses tasutud riigilõiv 75 eurot tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista.

Kostja esindaja esitatud taotluses ei ole märgitud õigusabi osutaja tunnitasu määra. Lisatud arve

kohaselt on see 95 eurot (lisandub käibemaks) tunni eest, kokku 13 tundi summas 1 482 eurot.

Kohtupraktika kohaselt on tunnitasu mõistlikus suuruses.

Taotlusele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt oli kostjale osutatud õigusabi teenuse maht 13 tundi

24 minutit. Nimetatud ajakulus ei ole kajastu kaugeltki kõik spetsifikatsioonis märgitud

toimingud. Selle tõttu on kohtul (ja ka vastaspoolel) äärmiselt raske hinnata, milliseid

toiminguid on silmas peetud 13-tunnise ajakulu sees. Spetsifikatsiooni kohaselt kulutas esindaja

hagimenetluse korras asja läbivaatamiseks taotluse koostamiseks 10 tundi ja 50 minutit. Mõiste

„taotlus“ tähendab kohtule konkreetse sisuga taotluse esitamist, anud juhul: vaadata töövaidlus

vaidlustatud osas läbi kohtumenetluses. Selleks ei ole vaja taotluse kümnest leheküljest kolmel

vaidlustada ning ümber lükata TVK otsuses toodud järeldusi ja seisukohti. 02.09.2014 tutvus

esindaja kohtutoimikuga 2 tundi. Selleks kuupäevaks oli tsiviilasja 2-14-52542 toimikus

nummerdatud 32 lehte, millest 10 olid esindaja enda koostatud taotlus ja 7 lehte - taotlusele

lisatud TVK otsus. Kohtuistung 23.09.2014 kestis 2 tundi 30 minutit.

Ka hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja esindaja

kulutas seoses kohtuasjaga 7 tundi 50 minutit.

Kohus loeb põhjendatuks ja mõistlikuks kostja esindaja poolt osutatud õigusabi 8 tunni

ulatuses. Kohtusse taotluse esitamiseks loeb kohus põhjendatud ajakulu 4 tundi. Kohtuistungi

ettevalmistamise mõistlik aeg on 0,5 tundi. Kohtuistung kestis 2,5 tundi. Pärast kohtuistungit

kirjalikus menetluses seisukoha esitamise ajakulu on kohtu arvates põhjendatud 1 tunni

ulatuses. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluse esitamise ajakulu ei ole

vastaspoolelt nõutav menetluskulu, tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusest

tsiviilasjas 3-2-1-77-14 p 12: menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle

kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma

menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua

õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise

esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.

Eeltoodu alusel mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja tasu õigusabi eest (95x8x1,2) 912

eurot koos käibemaksuga ning riigilõivu 75 eurot, kokku menetluskulu 989 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik