3-14-51107/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMääruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule 09.06.2014 kaebuse (tl 2), mille kohaselt halduskohtusse hagiga 520 eurot. Kaebuse kohaselt on rikutud õigusi ja põhiseadust.
Legislator headnote
AI generated3-14-51107/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebuse kohaselt on rikutud õigusi ja põhiseadust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Tiina Pappel, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
18.11.2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-51107
Haldusasi
Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksei Maksimovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule 09.06.2014 kaebuse (tl 2), mille kohaselt
sai ta Tartu Vanglalt 04.06.2014 vastused nr 1-13/786-2 ja 1-13/788-2 ning pöördub
halduskohtusse hagiga 520 eurot. Kaebuse kohaselt on rikutud õigusi ja põhiseadust.
2. Tartu Halduskohus 17.06.2014. a määrusega (tl 7-8) jättis kaebuse käiguta ning andis
määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse
kättesaamisest. Halduskohus märkis, et kaebus tuleb viia kooskõlla halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 nõuetega ning selgitas, et riigilõivuseaduse § 57¹ lg 2 kohaselt
tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti
summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro.
Halduskohus palus määruskaebuse esitajal selgitada, kas riigilõiv on tasutud ja esitada
riigilõivu tasumist tõendav dokument kaebuse juurde lisamiseks või andmed riigilõivu
tasumise kohta, et halduskohus saaks riigilõivu laekumist kontrollida. Halduskohus selgitas,
et määruskaebuse esitajal on õigus esitada taotlus riigilõivust vabastamiseks, kui tal puuduvad
selle tasumiseks vahendid.
3. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule 01.07.2014 puuduste kõrvaldamise
avalduse (tl 14), milles märkis, et on arusaamatu, kust võtta vahendid riigilõivu tasumiseks
ilma sissetulekuta ning kuidas kaitsta oma õigusi ilma kaitsjata.
4. Tartu Halduskohus 22.07.2014. a määrusega (tl 18-18p) tagastas määruskaebuse esitaja
kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitajal oli
võimalus kaebust täpsustada, kuid kuna ta seda ei teinud, ei vastanud kaebus jätkuvalt
HKMS § 38 lg 1, eelkõige p 5-9 toodud nõuetele, ning ei olnud seetõttu menetletav.
Halduskohus lisas, et määruskaebuse esitaja ei ole tasunud riigilõivu ega taotlenud
menetlusabi riigilõivust vabastamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Määruskaebuse esitaja esitas 29.07.2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse (tl 23),
milles väidab, et halduskohtu 22.07.2014. a määrus oli formaalne ning absurdne on nõuda
riigilõivu tasumist isikult, kellel pole tööd. Lisaks märkis määruskaebuse esitaja, et tal pole
kaitsjat.
6. Tartu Halduskohus 10.09.2014. a määrusega vabastas määruskaebuse esitaja riigilõivu
tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel, võttis menetlusse määruskaebuse Tartu
Halduskohtu 22.07.2014. a määruse peale ning jättis selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste
asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise
kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende
lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses esitanud
sõnaselget taotlust Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a määruse tühistamiseks, kuid kuna
määruskaebuse tekstist on väljaloetav määruskaebuse esitaja rahulolematus kaebuse
tagastamisega, tuleb seda tõlgendada määruse tühistamise taotlusena.
9. Tartu Halduskohus tagastas 22.07.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse
HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega
selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt
määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
Halduskohus selgitas 17.06.2014. a määruses määruskaebuse esitajale, millised puudused
takistavad kaebuse menetlusse võtmist ning andis talle puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
Sealhulgas selgitas halduskohus määruskaebuse esitajale, et riigilõivu tasumisest
vabastamiseks tuleb esitada menetlusabi taotlus. 01.07.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise
avalduses nimetab määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise nõuet arusaamatuks, aga ei taotle
menetlusabi, nagu halduskohus soovitas. Lisaks ei esitanud määruskaebuse esitaja kaebuse
täpsustusi, mida halduskohus nõudis. Seega on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud
HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks määruskaebuses
esitatud väide kaitsja puudumise kohta, kuna määruskaebuse esitaja ei esitanud enne Tartu
Halduskohtu 22.07.2014. a määruse tegemist riigi õigusabi taotlust.
10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 22.07.2014. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits