3-12-2691/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

18. november 2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-2691

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla toimingute

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17. juuni 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Romeo Kalda apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Romeo Kalda

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Halduskohtu 17. juuni 2013. a otsus ja lõpetada haldusasjas menetlus

Romeo Kalda kohustamiskaebuse osas seoses kaebaja loobumisega kaebusest ja jätta

tuvastamiskaebus läbi vaatamata seoses kaebeõiguse puudumisega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 08.08.2012 käskkirjaga nr 6.-2/1205-T määrati kinnipeetav Romeo Kalda tööle

finants-ja majandusosakonda E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates

10.08.2012 kuni 09.11.2012.

2. R. Kalda esitas Viru Vanglale vaide paludes teha vanglale ettekirjutus tagada kaebajale

koristajana töötamiseks vajalik väljaõpe. Viru Vangla jättis 21.11.2012. a vaideotsusega

nr 6.-12/383-1 vaide rahuldamata.

3. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglale kohustava ettepaneku

tegemiseks tagada kaebajale väljaõpe koristajana töötamisel ja vangla toimingute, kaebajale

enne koristustöödele asumist väljaõppe ja esmajuhendamise tagamisest keeldumine ning

kaebaja 01.10.2012 taotlustele meditsiinilise abi saamiseks mittereageerimine, õigusvastasuse

tuvastamiseks.

Kaebuse kohaselt soovib kaebaja enne koristajana tööle asumist saada väljaõpet, kuna ta ei

ole kunagi kambri koristamisel kasutanud moppi, harja ega muid koristusvahendeid ja ei oska

neid kasutada. Kaebaja avaldas kirjalikult soovi saada väljaõpet talle tutvustatud tööle

määramise käskkirjal ning teavitas sellest suuliselt inspektor-kontaktisik T. Tiivast.

21.09.2012 kell 21.00, kui kaebajale anti korraldus asuda tööle, palus kaebaja väljaõpet, kuid

valvurid A. Teetlok ja J. Tšesnokov vastasid, et koristagu nii, kuidas oskab. Järgmine

korraldus asuda tööle anti kaebajale 30.09.2012 kell 20.50, millal kaebaja palus jälle

väljaõpet. Selle peale ütles valvur V. Kergand, et tema aidata ei saa. Kaebaja asus harjaga

põrandat pesema. 01.10.2012 ärgates avastas kaebaja peopesast suure vesivilli ning esitas

taotluse enda meditsiiniosakonda väljakutsumiseks, et fikseerida töötrauma. Kaebaja teavitas

sellest ka inspektor-kontaktisik T. Tiivast ja selgitas veelkord, et soovib väljaõpet mopiga

pesemisel. Meditsiiniosakonda kaebajat välja ei kutsutud. Järgmise töötrauma sai kaebaja

07.10.2012 koristamise käigus, kui tõmbas vastu teravat äärt sõrme verele. Kaebajale

väljaõppe tagamata jätmisega on Viru Vangla rikkunud erinevaid põhiseaduses (PS),

vangistusseaduses (VangS), töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS), sotsiaalministri

14.12.2000. a määruses nr 80, Viru Vangla 02.02.2012. a käskkirjas nr 1-1/21 ja Viru Vangla

12.09.2012. a E-7 koristaja tööjuhendis sätestatud norme.

4. Tartu Halduskohus jättis 17. juuni 2013. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu otsuse kohaselt tutvus R. Kalda 14.03.2012 Viru Vangla direktori 02.02.2012. a

käskkirjaga nr 1-1/21 kinnitatud „Koristaja ohutusjuhendiga“. E7 osakonna koristaja

tööjuhendiga tutvus R. Kalda 09.11.2012. Viru Vangla finants- ja majandusosakonna

spetsialisti V. Rõzovi 02.07.2010. a õiendi ning valvur V. Kergandi ja inspektor-kontaktisik

M. Bendi 11.03.2011. a ettekannete põhjal ei ole alust väita, et kaebaja ei saanud enne tööle

asumist väljaõpet. Kaebajale on varasemalt korduvalt selgitatud, kuidas koristustöid teha ja

tutvustatud koristaja töö ohutusjuhendeid. Samuti on kaebajal olnud võimalus esitada

küsimusi finants- ja majandusosakonna spetsialistile. Eeltoodu on loetud tõendatuks ka

kohtuasjades nr 3-12-778 ja 3-12-404.

Üldteada on, et koristustöö tegemine ei eelda erioskusi, -teadmisi ega -väljaõpet ning tegemist

on lihtsama tööga, millega saab hakkama iga teo- ja töövõimeline isik. Kui koristamise

eesmärgiks on puhas põrand, millest ilmselgelt sai ka kaebaja ise aru, on raske genereerida

põrandaharjale ja mopile uusi kasutusviise ning samal põhjusel ei ole ühegi põrandaharja ega

mopiga kaasas ka kasutusjuhendit.

R. Kalda ei ole pidanud koristajatööd niivõrd tervistkahjustavaks, et see õigustaks tööst

keeldumist. Koristustöö puhul puudub vajadus igakordseks eelnevaks väljaõppeks ja

juhendamiseks, piisab sellest, kui seda on varasemalt tehtud.

Tuginedes haldusasja materjalidele ja asjaolule, et ka kaebaja ise ei ole hiljem märkinud

meditsiiniabi vajadust, vaid üksnes rõhutanud vajadust villi kui trauma fikseerimise järele,

tuleb asuda seisukohale, et kaebaja ei ole taotlenud meditsiinilist abi ja tal puudus ka vajadus

meditsiinilise abi järele.

Villide tekkimisel ja sõrmevigastuse puhul ei ole tegemist töötraumaga, mille puhul tuleb

pöörduda arsti vastuvõtule. Selliseid lihtsamaid vigastusi võib saada ka tavaelus ja pärast

erinevate koristaja koolituste läbimist. Vastustaja tegi kindlaks, et kaebaja ei taotlenud ega

vajanud meditsiiniabi. Samuti tuginedes trauma fikseerimise korrale vanglas ning asjaolule, et

vastustaja ei pidanud vajalikuks kaebaja meditsiiniosakonda kutsumist, ei ole jäetud kaebaja

01.10.2012 taotlusele reageerimata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu

otsus tühistada ning saata asi halduskohtule uuesti läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus

sisaldab R. Kalda taotlust esitatud kaebusest osaliselt loobumiseks. Taotluse kohaselt läbis

kaebaja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koristusteenuse koolituse 30.04.2013 ning loobub

seoses muutunud olukorraga nõudest teha vanglale kohustav ettepanek tagada kaebajale

väljaõpe koristajana töötamisel.

Apellatsioonkaebuse nõueteks jäid tunnistada õigusvastaseks järgmised Viru Vangla

toimingud: kaebajale keelduti enne koristustöödele asumist väljaõppe ja esmajuhendamise

tagamisest ning kaebaja 01.10.2012 taotlusele meditsiinilise abi saamiseks ei reageeritud.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta halduskohtu otsuse põhjendav osa

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-s 1, § 158 lg-s 1-3, § 156 lg-s 1 ja § 165

lg 1 p-s 4-6 sätestatud nõuetele. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja esitatud väited,

põhjendused, seisukohad ja neid toetavad tõendid. Halduskohus eiras uurimisprintsiipi,

kohtupidamine ei olnud aus ja õiglane. Halduskohus rikkus kaebaja õigusi – Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-t 1 ja art-t 13; PS §-e 13-

15 ning HKMS § 2 lg-id 1, 2, 4, 5, 6.

Halduskohus jättis põhjendamatult kaebaja esitatud taotluse, tunnistajate kohtuistungil

ülekuulamiseks, rahuldamata.

Kaebajal on õigus ja vanglal kohustus tagada väljaõpe kaebajale ja seda veel olukorras, kus

kaebaja palus korduvalt, et talle väljaõpe tagataks. Halduskohus ei arvestanud kaebaja tööle

määramise käskkirjale tehtud märget väljaõppe soovi kohta ning asus ebaõigesti seisukohale,

et M. Bendi ettekandest saab järeldada, et kaebajale on korduvalt enne tööle asumist tagatud

väljaõpe.

Halduskohus jättis tähelepanuta, et kui kaebajale oleks väljaõpe tagatud, oleks selle kohta

koostatud väljaõppe ja juhendamise registreerimise kaart nagu teistele kaebaja osakonnas

viibivatele kinnipeetavatele, kes on koristajaks määratud. Halduskohus jättis hindamata ja

arvestamata tõendi, mis on D. Maisurjantsile koostatud töötaja töötervishoiu- ja

tööohutusalase juhendamise registreerimise kaart ja millest nähtub, et pärast tööle

vormistamist tagab vangla kinnipeetavale nii juhendamise kui väljaõppe.

Halduskohus jättis tähelepanuta, et kaebaja ei märganud 30.09.2012 peopesas traumat, kuna

lõpetas töötamise enne öörahu algust, misjärel pesi end ja läks magama. 30.09.2012 tööl

olnud valvurid ei saanudki teada, et kaebajal on peopesas vill, kuna kaebaja ise avastas selle

järgmisel hommikul. Ebaõige on seega halduskohtu järeldus, et kaebaja ei ole taotlenud

meditsiinilist abi ja tal puudus ka vajadus meditsiiniabi järele.

6. Vastustaja palub jätta R. Kalda apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Vastustajal ei ole vastuväiteid R. Kalda poolt kaebusest osaliselt loobumisele.

Kaebaja on korduvalt, ka erinevates kohtutele esitatud kaebustes, nõudnud väljaõpet

koristajatöö tegemiseks. Tartu Halduskohus on kohtuotsustes nr 3-12-778 ja nr 3-12-404

lugenud tõendatuks, et kaebajale on tutvustatud ja selgitatud koristaja ohutusjuhendeid ning

kaebajal on olnud võimalus esitada küsimusi finants – ja majandusosakonna spetsialistile

koristaja tööspetsiifika kohta.

Ebatõenäoline on, et kaebaja sai peopessa villid 30.09.2012 ajavahemikul kella 20.45-st kuni

21.25-ni koristamise käigus, kuna kaebajale on koristamiseks väljastatud kindad; kaebaja

kasutas enda väidete kohaselt koristamiseks harja, mida ta ilmselt oskas käsitleda; arvestades

kaebaja isikut, kui ta saanuks peopessa töötamise käigus villid, oleks ta teavitanud vanglat

sellest kohe samal päeval. Kui kaebaja väidab, et avastas villid alles järgmisel päeval, saab

järeldada, et koristamisjärgselt tal käsi ei valutanud.

Kaebaja väited, et ta ei ole kunagi kasutanud kambri koristamiseks harja vm

koristusvahendeid, on ilmselgelt kaebaja vanust arvestades ebatõenäoline ja tegemist on

otsitud põhjendustega. Kaebajale on vanglaametnik näidanud, kuidas kasutada moppi.

Kaebaja soov ei olnud saada arstiabi, vaid ta soovis fikseerida 30.09.2012 töötamise käigus

saadud töötrauma. Kuna kaebaja ei palunud koheselt vigastuse fikseerimist, oli 01.10.2012

juba keeruline fikseerida väidetavalt 30.09.2012 tekkinud vigastust. Kaebaja 01.10.2012

taotlusega on tõendatud, et ta ei küsinud meditsiinilist abi ning R. Kalda ei vajanud arstiabi.

07.10.2012 kui kaebaja töötamise käigus sõrme vigastas, andis valvur talle plaastri. Kui

kaebaja vajanuks meditsiinilist abi, teavitanuks valvur sellest meditsiiniosakonda ning arstiabi

oleks kaebajale ka tagatud.

Tähtsust ei oma asjaolu, kas kaebajaga on koristaja töö tegemiseks viidud läbi koolitus või

mitte, sest igal töötajal võib tulla ette väiksemaid vigastusi ja seda ei ole võimalik täielikult

välistada. Kaebajale on tutvustatud hulgaliselt koristaja ohutusjuhendeid, mistõttu pidi ta

olema teadlik koristustööga kaasnevatest ohtudest. Olmeruumide koristamine ei eelda

spetsiifilisi teadmisi või oskusi. Tavapäraselt on tegemist tolmu pühkimise või pindade

(seinte, põrandate, uste) pesemisega. Kaebaja rakendamine majandustööle koristajana ei eelda

põhjalikku instruktaaži või väljaõpet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja on apellatsioonkaebuses esitanud taotluse kaebusest osaliselt loobumiseks, kuna ta

on praeguseks momendiks läbinud koristusteenuse alase koolituse ning seega ei ole

vastustajat enam vajalik kohustada sellist väljaõpet tagama. HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel

lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise.

Ringkonnakohus leiab, et R. Kalda kaebusest loobumine on seaduslik ja kuulub

vastuvõtmisele ning menetlus kuulub kohustamiskaebuse osas lõpetamisele.

8. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles R. Kalda Viru Vangla toimingute, mis seisnesid

kaebajale enne koristustöödele asumist väljaõppe ja esmajuhendamise tagamisest keeldumise

ning kaebaja 01.12.2012 taotlusele meditsiinilise abi saamiseks mittereageerimise

õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt on tuvastamisnõude läbivaatamise põhjendatud

huviks esitada hiljem kahjunõue Viru Vanglale (tl 1). Vastuses kaebaja kaebusele on vastustaja

leidnud, et kaebaja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata või siis sisulisel menetlemisel

rahuldamata (tl 41-42). Seejuures on tuvastamisnõude osas vastustaja viidanud HKMS § 45

lg-le 2.

HKMS § 45 lg 2 sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega

oleks halduskohus pidanud andma oma hinnangu sellele, kas kaebaja poolt hilisemalt esitatav

hüvitamiskaebus oleks perspektiivikas või mitte. Kuigi halduskohus pole seda hinnanud,

tuleneb halduskohtu lahendist, et ta on hüvitamiskaebust pidanud perspektiivikaks, kuna ta on

tuvastamiskaebuse sisuliselt lahendanud.

Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses kirjeldanud,

millist kahju ta kavatseb tulevikus nõuda, leiab ringkonnakohus, et tegemist saab olla vaid

mittevaralise kahju nõudega, kuna vastustaja väidetavalt õigusvastase tegevusega ei saanud

kaebajale tekkida mingit varalist kahju.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise

kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse

võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime

teotamise korral.

Käesoleval juhul oleks võimalik rääkida ainult tervise kahjustamisest, kuna kaebaja väidete

kohaselt sai ta 30.09.2012 koristamisel peopessa villi ja 07.10.2012 vigastas ta oma sõrme.

Samas nähtub asja materjalidest, et kaebaja ei ole ise oma tervist oluliselt kahjustatuks

pidanud, kuna villi puhul on ta soovinud üksnes selle fikseerimisest ning kriimustuse puhul on

talle antud plaaster ja ta ei ole soovinud meditsiinilist abi. Seega ei ole võimalik rääkida

kaebaja tervise kahjustamisest, mis õigustaks mittevaralise kahju väljamõistmist RVastS § 9 lg

1 alusel. Samuti puuduvad ringkonnakohtu arvates ka muud RVastS § 9 lg-s 1 toodud alused,

mille alusel oleks kaebajal õigus mittevaralist kahju nõuda.

Seega leiab ringkonnakohus kokkuvõttes, et kaebajal puudus õigus tuvastamisnõude

esitamiseks, kuna hilisem kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu.

9. HKMS § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud

asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Ringkonnakohus leiab, et praegusel momendil on tuvastamiskaebuse esitamisel tegemist just

sellise olukorraga.

10. HKMS § 200 p 5 alusel on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus

tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata

või lõpetada asja menetlus. Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus määrusega Tartu

Halduskohtu 17.06.2014. a otsuse ja lõpetab menetluse R. Kalda kohustamiskaebuse osas

seoses kaebaja loobumisega kaebusest ja jätab kaebaja tuvastamiskaebuse läbi vaatamata

seoses kaebeõiguse ilmselge puudumisega.

11. Kuna kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest nii haldus- kui ringkonnakohtus, siis

menetluskulud asjas puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi