2-14-6122/43 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14. november 2014, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-14-6122

Tsiviilasi

H.V. hagi G.H. ja D.H. vastu vara tagasivõitmiseks

täitemenetluses

Tsiviilasja hind

7258 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: H.V. (ik XXXX; elukoht XXXX)

hageja lepingulised esindajad: Martin Pedosk (e-post

menetlus@klconsult.ee)

kostjad:

-

G.H. (ik XXXX; elukoht XXXX)

-

D.H. (ik XXXX; XXXX)

kostjate lepinguline esindaja: Marina Kelpman (e-post

info@tarmopilv.ee)

Menetlus

kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H.V. hagi G.H. ja D.H. vastu vara tagasivõitmiseks täitemenetluses.

2. Tunnistada kehtetuks G.H. ja D.H. vahel 22. juulil 2011 sõlmitud korteriomandi ja

kinnistu müügileping ning asjaõigusleping.

3. Kohustada

D.H.

andma

nõusolek

kinnistusraamatus

enda

omanikukande

kustutamiseks XXXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXX) ja XXXX asuva

kinnistu (registriosa nr XXXX) suhtes.

4. Kohustada D.H. ja G.H. andma nõusolek G.H. kandmiseks kinnistusraamatusse

XXXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXX) ja XXXX asuva kinnistu

(registriosa nr XXXX) omanikuna.

5. Jätta jõusse tsiviilasjas nr 2-14-6122 Tartu Ringkonnakohtu 28. märtsi 2014

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (D.H. kuuluva XXXX asuva

korteriomandi (registriosa nr XXXX) arestimine ja käsutuskeeldu nähtavaks tegev

keelumärge kinnistusraamatus).

6. Jätta hageja menetluskuludest ½ G.H. ja ½ D.H. kanda. Jätta kostjate

menetluskulud nende endi kanda.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

2/6

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. 7. veebruaril 2014 esitas H.V. (hageja) Tartu Maakohtule hagi G.H. (kostja 1) ja D.H.

(kostja 2) vastu. Hagiavalduses ja 27. märtsi 2014 seisukohas palub hageja järgmist:

tunnistada kehtetuks kostjate vahel 22. juulil 2011 sõlmitud korteriomandi ja kinnistu

müügileping ning asjaõigusleping; asendada kinnistusraamatu omanikukannete muutmiseks

kostjate tahteavaldused kohtuotsusega; jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostjal 1 ja hagejal tütar M.M.V.. Tartu Maakohus kinnitas 11.

aprilli 2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-65669 kompromissi, mille kohaselt tasub kostja 1

elatist M.M.V. 191 eurot kuus alates 20. detsembrist 2010 hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks

hageja kontole. Seega on hagejal olemas täitedokument ja tema nõue on muutunud

sissenõutavaks.

Kostja 1 ei täitnud Tartu Maakohtu määrusest tulenevat elatise maksmise kohustust. 2011. a

maist kuni juulini maksis kostja 1 kokku 30 eurot. Täitemenetlus kostja 1 suhtes algatati

2. juunil 2011. Sissenõude pööramisega kostja 1 varale ei ole kaasnenud nõude täielikku

rahuldamist. Kostja 1 elatisevõlg hageja ees perioodi 20. detsember 2010 kuni 31. jaanuar

2014 eest on kokku 7258 eurot. Kostja 1 suhtes on algatatud kriminaalmenetlus lapse

ülalpidamise kohustuse rikkumise tõttu.

Kostjad sõlmisid 22. juulil 2011 (s.o kolme aasta jooksul enne hagi esitamist) lepingu,

millega kostja 1 müüs kostjale 2 XXXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXX) 6000

euro eest ning XXXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXX) 3000 euro eest.

Tehing kahjustab oluliselt hageja kui sissenõudja huvisid, mis omakorda tingib lapse huvide

kahjustamise. Kostja 1 ei ole elatist kunagi nõuetekohaselt tasunud ning ilmselt ei hakka

seda tegema ka edaspidi. Kohtutäituri vastusest nähtub, et kostja 1 hoiab täitemenetlusest

kõrvale ning tal puudub igasugune vara, mille arvelt saaks kohtulahendit täita. Laps sai

hiljuti 4-aastaseks, hageja peab teda veel vähemalt 14 aastat ülal pidama. Riigikohus leidis

18. novembri 2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-113-09, et huvide kahjustamisega TMS §

188 tähenduses võib olla tegemist siis, kui kinnisasi müüdi alla turuhinna. Nii korteriomand

kui kinnistu müüdi alla turuhinna. Maa-ameti ülevaatest „Eesti kinnisvaraturg 2011. aastal“

selgub, et Annelinna korteri turuhind oli 2011. a ca 31 924 eurot (694 eurot/m² x 46m²) ja

Põlva maakonnas kinnistu keskmine hind 28 078 eurot. Samas ei ole kostja 1 kasutanud

kinnisasjade müügist saadud raha oma elatisevõla vähendamiseks. Tehingu tulemusena

vähenes kostja 1 vara oluliselt.

Kostja 2 on kostja 1 tolleaegne elukaaslane ja praegune abikaasa, seega kostja 1 lähikondne

(täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 lg 3, pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 1 p 1).

TMS § 188 lg-st 2 tulenevalt tuleb kostja 2 teadmist hageja huvide kahjustamisest eeldada.

Seega on tegemist tagasivõidetava tehinguga, täidetud on nii TMS §-s 188 kui ka § 187 lg-

tes 1 ja 2 sätestatud eeldused (tlk 1-9).

2. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta selle rahuldamata.

3/6

4. märtsi 2014 vastuses leidis kostja 1, et tal puudub hageja ees elatisevõlg. Kriminaalasja

nr 10260103261 menetluse käigus tuvastati, et hageja omastas kostja 1 kontodelt 8787 eurot

85 senti ning 191 eurot 73 senti. Kriminaalmenetluses väitis hageja, et võttis raha

kokkuleppel elatise katteks. Lõuna Ringkonnaprokuratuur lõpetas 18. detsembri 2012

määrusega kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kostja 1 viitab perekonnaseaduse

(PKS) § 100 lg-le 3. Kui hageja võttis raha kostja 1 kontolt elatise katteks, on sellega kostja

1 elatise maksmise kohustus täidetud, mis välistab vara tagasivõitmise (tlk 57-58). Kostja 2

kordas oma 24. märtsi 2014 vastuses kostja 1 vastuväiteid (tlk 61-62).

Kostjate 16. juuni 2014 vastuse kohaselt ei ole TMS § 188 antud juhul kohaldatav. Kostjate

abielu registreeriti 3. augustil 2012, peaaegu aasta pärast tehingu vormistamist. Hageja ei

ole tõendanud, et kostjad olid lähikondsed, elasid ühise perena ja olid elukaaslased juba

tehingu sõlmimise ajal. Samuti ei kahjusta tehing hageja huve. Hageja ei ole tõendanud, et

kinnisasjad müüdi alla turuhinna. Statistiline keskmine hind ei kajasta tehinguobjekti

tegelikku hinda (tlk 101-102).

24. oktoobri 2014 seisukohas leidsid kostjad, et kriminaalmenetlus lõpetati hageja kasuks,

sest tõendid olid vastuolulised ja puudus võimalus täiendavate tõendite kogumiseks. Hageja

kontole jäi kostja 1 raha 13 006 eurot 2 senti (8787,85 + 4217,17). Kostja 1 ei kaevanud

määrust edasi, sest arvas, et hageja kasutab raha elatise katteks ja tema on oma kohustuse

etteulatuvalt täitnud. Hageja ei ole tõendanud ka kostja 1 tahtlust kahjustada hageja huve.

Täitemenetluse alustamise ajal oli kostja 1 võlg 1146 eurot. Ei ole mõistlik eeldada, et ta

sellise summa pärast müüb kinnisvara. Lisaks oli sel hetkel käimas kriminaalmenetlus,

millega kostja 1 lootis saada hagejalt oma raha tagasi või et hageja kasutab raha elatise

katteks (tlk 151-153).

3. 27. märtsi ja 10. septembri 2014 seisukohtades leidis hageja, et vastuväide võla

puudumise kohta ei ole vara tagasivõitmise menetluses asjakohane. Vastuväite oleks võinud

esitada tsiviilasjas nr 2-10-65669, kuid seal nõustus kostja kompromissiga elatise maksmise

kohta. Ka täitemenetluses pole kostja 1 vastuväiteid esitanud. Poolte vahel ei ole kokkulepet

elatise maksmiseks ühekordse maksena ning hageja ei ole seda ka väitnud. Laps sündis

XXXX, väidetava ülekande ajal 4. juunil 2009 ei olnud hageja oma rasedusest teadlik.

Ülekanded puudutavad hageja ja kostja 1 varalisi suhteid tulenevalt ühiselt soetatud korteri

müügist. Kostja 1 on esitanud hagi elatise vähendamiseks, tsiviilasi nr 2-14-55321 (tlk 75-

78, 117-121).

4. 13. veebruari 2014 määrusega rahuldas maakohus hagi tagamise taotluse osaliselt ja

kandis kinnistusraamatu registriosadesse nr XXXX ja XXXX eelmärke hageja kasuks

tsiviilasjas nr 2-14-6122 esitatud nõude (vara tagasivõitmine täitemenetluses) rahuldamise

tagamiseks (tlk 38-39). Tartu Ringkonnakohus tühistas 28. märtsi 2014 määrusega

maakohtu määruse ning määras, et hagi tagamiseks tuleb arestida kostjale 2 kuuluv XXXX

asuv korteriomand (registriosa nr XXXX) ja kanda kinnistusraamatusse käsutuskeeldu

nähtavaks tegev keelumärge (tlk 66-68).

KOHTU SEISUKOHT

5. Hageja palub tunnistada TMS § 187 ja § 188 alusel kehtetuks kostjate vahel 22. juulil

2011 sõlmitud müügilepingu ning asjaõiguslepingu ja asendada kinnistusraamatu

omanikukannete muutmiseks kostjate tahteavaldused kohtuotsusega. Kostjad paluvad jätta

hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

6. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

- Tartu Maakohtu menetluses oli H.V. hagi G.H. vastu lapse ülalpidamiseks elatise

väljamõistmiseks, tsiviilasi nr 2-10-65669. Kohus kinnitas 11. aprilli 2011 määrusega

kompromissi, mille kohaselt tasub kostja 1 elatist oma lapsele M.M.V. 191 eurot kuus alates

20. detsembrist 2010 hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks H.V. kontole (tlk 15-16);

4/6

- kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses on täiteasjad nr 186/2011/1031 ja nr

186/2014/146, kus sissenõudjaks on hageja, võlgnikuks kostja 1 ning täitedokumendiks

Tartu Maakohtu 11. aprilli 2011 määrus tsiviilasjas nr 2-10-65669 (tlk 97). 2. juunil 2011

algatati menetlus elatisevõla 1146 eurot sissenõudmiseks (täiteasi nr 186/2011/1031) ja

12. veebruaril 2014 elatisevõla 6303 eurot sissenõudmiseks (täiteasi nr 186/2014/146);

- kostjad sõlmisid 22. juulil 2011 lepingu, millega kostja 1 müüs kostjale 2 XXXX asuva

korteriomandi (registriosa nr XXXX) 6000 euro eest ning XXXX asuva kinnistu (registriosa

nr XXXX) 3000 euro eest (korteriomandi ja kinnistu müügileping ning asjaõigusleping;

notar Ere Kürsa ametitoimingute raamatu registri nr 1261; tlk 19-28);

- kostja 2 on kantud vaidlusaluste kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse (tlk 27, 28).

7. TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole

vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks

tehingu, mis kahjustab sissenõudja huvisid (edaspidi tagasivõitmine). TMS § 187 lg 2

kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on

muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud

tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude

rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik

on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi

esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest

teadma tehingu tegemise ajal.

8. Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 61 lg 1 järgi võis lapse kasuks elatise

väljamõistmise hagi esitada vanem enda nimel. Alates 1. juulist 2010 kehtivas

perekonnaseaduses sellist eriregulatsiooni enam ei ole ja ülalpidamist on PKS § 97 p 1 järgi

õigustatud saama alaealine laps. Sellest tulenevalt saab alates 1. juulist 2010 alaealise lapse

elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik

vanem. Täitedokumendiks oleva Tartu Maakohtu 11. aprilli 2011 määruse tsiviilasjas nr

2-10-65669 kohaselt oli elatiseasjas hagejaks H.V. ning sellest tulenevalt on ta ka

sissenõudja täitemenetluses. Seega on ta antud hagis õigeks hagejaks.

9. Hagejal on olemas TMS § 2 lg 1 p 1 kohane täitedokument – Tartu Maakohtu

11. aprilli 2011 määrus tsiviilasjas nr 2-10-65669, mis kuulus viivitamatule täitmisele ja on

ka jõustunud.

10. Arvestades Tartu Maakohtu 11. aprilli 2011 määruses toodut, oli hagiavalduse

esitamise seisuga muutunud sissenõutavaks hageja elatisenõue perioodi 20. detsember 2010

kuni 31. jaanuar 2014 eest.

11. Kohtutäitur Reet Rosenthali 5. veebruari 2014 e-kirjast ja 3. juuni 2014 õiendist

nähtuvalt ei ole sissenõude pööramisega võlgniku varale kaasnenud hageja nõude

rahuldamist (tlk 17, 97). Kostja 1 elatisevõlg hageja ees perioodi 20. detsember 2010 kuni

31. mai 2011 on 1146 ees (täiteasi nr 186/2011/1031) ja 1. juuni 2011 kuni 28. veebruar

2014 eest 6303 eurot (täiteasi nr 186/2014/146), kokku 7258 eurot (tlk 97). Kostjad ei ole

vaidlustanud seda, et täitemenetluse käigus ei ole nõuet täidetud. Arvestades täitemenetluse

käigus kostja 1 kohta kogutud andmeid, nõustub kohus hagejaga, et on piisav alus arvata, et

nõuet ei õnnestu ilmselt täita ka tulevikus. Seda kinnitab mh asjaolu, et kostja 1 on esitanud

hagi elatise vähendamiseks, tsiviilasi nr 2-14-55321.

Iseenesest õige on hageja seisukoht, et vastuväited seoses raha tasumisega enne elatiseasja

lahendit tulnuks kostjal 1 esitada tsiviilasjas nr 2-10-65669. TMS § 221 lg 2 järgi on nõude

rahuldamise, ajatamise või tasaarvestuse vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes

siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Samas on

Riigikohus 28. aprilli 2010 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 p-is 18 leidnud, et

põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku

5/6

arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik

vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust.

Seda arvestades peab kohus siiski võimalikuks ja vajalikuks hinnata ka kostjate väiteid

seoses rahaülekannetega enne elatiseasjas lahendi jõustumist. Kohus leiab, et kostjad ei ole

tõendanud, et kostja 1 on täitnud Tartu Maakohtu määrusest tuleneva elatise maksmise

kohustuse täitemenetluse väliselt või et nõue on muul alusel lõppenud. PKS § 100 lg 3 I

lause näeb ette, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel

kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku

kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kostjate väitel täitis kostja 1 kohustuse ühekordse maksena

4. juunil 2009 ja 22. mail 2010. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 18. detsembri 2012

määrusest kriminaalasjas nr 10260103261 nähtuvalt kahtlustati hagejat mh selles, et ta

kandis kostja 1 kontolt enda kontole 8787 eurot 85 senti 4. juunil 2009 ja 191 eurot 73 senti

22. mail 2010 ning omastas raha. Menetlus alustati 2. juulil 2010 ja lõpetati

kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu 18. detsembril 2012 (tlk 59). Hageja esitas

hagiavalduse lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks 2010. a lõpus. Kostja 1 ei

esitanud tsiviilasjas nr 2-10-65669 vastuväidet, et on elatise tasunud, ning nõustus

kompromissiga, mille kohaselt maksab elatist. Kostjad ei ole tõendanud, et hagejal ja kostjal

1 oli ülekannete tegemise ajal kokkulepe elatise ettemaksu kohta või et hageja oleks

kriminaalasja menetluse käigus väitnud, et võttis raha kokkuleppel elatise katteks. Samuti ei

ole kostjad tõendanud, et hageja ja kostja 1 leppisid kriminaalmenetluse käigus kokku

selles, et raha arvestatakse elatise ettemaksuna. Mh ei ole kostjad oma väidete kinnituseks

viidanud ühelegi konkreetsele dokumendile kriminaalasja toimikus, mille kohus kostjate

taotlusel välja nõudis. Laps sündis XXXX, s.o ca 8 kuud pärast põhilise ülekande tegemist.

Seega on usutav hageja väide, et ülekande tegemise ajal ei saanud kokkulepet elatise

maksmise kohta sõlmida, sest lapse sündimine ei olnud veel teada.

12. Tehing tehti 22. juulil 2011, hageja esitas hagi 7. veebruaril 2014. Seega on tehing

tehtud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist.

13. Kohus nõustub hagejaga, et tehing kahjustab hageja huve ja tehing on tehtud

teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks.

Riigikohus leidis 18. novembri 2009 otsuse tsiviilasja nr 3-2-1-113-09 p-is 9, et

võlausaldaja huvide kahjustamisega võiks olla tegemist siis, kui kinnisasi müüdi alla

turuhinna. Kohtu arvates tõendab hageja esitatud Maa-ameti ülevaade „Eesti kinnisvaraturg

2011. aastal“ (http://www.maaamet.ee/data/Eesti_kinnisvaraturg_2011_aastal.pdf), et nii

korteriomand kui kinnistu müüdi väga suure tõenäosusega alla turuhinna (tlk 29-30).

Ülevaate põhjal saab asuda seisukohale, et 46 m2 suuruse Annelinna korteri keskmine

turuhind oli 2011. a 31 924 eurot (694 eurot/m² x 46 m²) ja hoonestatud kinnistu keskmine

müügihind Põlvamaal 28 078 eurot (müüdud kinnistute keskmine pindala 1,0162 ha).

Kostja 1 müüs korteriomandi 6000 euro ja 3,3 ha suuruse kinnistu 3000 euro eest.

Iseenesest asjaolu, et kostja 1 ei kasutanud kinnistute müügist saadud raha oma elatisevõla

vähendamiseks, ei ole TMS § 188 lg 1 kohaldamise jaoks tähtis, st selline tegevusetus ei

muuda müügilepingut kostja 1 võlausaldajate huve kahjustavaks (vt ka Riigikohtu

18. novembri 2009 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-113-09, p 9).

Kinnisasja müük alla turuhinna ei saa olla ainukeseks asjaoluks, millega sisustada

sissenõudja huvide kahjustamist TMS §-de 187 ja 188 kohaldamisel. Tehinguga

kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete

rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude

rahuldamiseni (vt Riigikohtu 15. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-10, p 12).

Kohus leiab, et isegi kui hageja ei ole üheselt tõendanud müüki alla turuhinna, kahjustab

tehing hageja huvisid seetõttu, et tehingu tagajärjel muutus hageja nõuete rahuldamine

võimatuks. Kostjad sõlmisid lepingu lühikese aja jooksul pärast täitemenetluse alustamist,

lepingu p-i 3 kohaselt tasus kostja 2 müügihinna kostja 1 kontole juba enne lepingu

6/6

sõlmimist (tlk 22). Kohtutäituri teatisest ja õiendist nähtuvalt ei ole täitemenetluse käigus

kostjalt 1 võla katteks raha laekunud, sh ei ole andnud tulemusi pangakontode arestimine.

Seega ei saanud kostja 1 kostjalt 2 sellist vastusooritust, millele oleks saanud sissenõuet

pöörata. Kostjal 1 ei ole olnud kogu täitemenetluse jooksul sotsiaalmaksuga maksustatavaid

väljamakseid, ametlikku töökohta ega laekumisi pangakontodele. Kostja 1 ainsaks varaks

on sõiduk BMW 5201 (ehitusaasta 1991), millel puudub kehtiv liikluskindlustus ja mille

suhtes ei ole õnnestunud arestimistoiminguid läbi viia (tlk 17, 97). Kuigi täitemenetluse

alustamisel oli kostja 1 võlg 1146 eurot, suurenes nõue igakuiselt ja see oli teada ka

kostjale 1. Eeltoodust lähtudes on alust arvata, et kinnistud olid kostja 1 ainuke väärtuslik

vara ja ta müüs need teadlikult eesmärgiga vältida elatise tasumist.

14. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga

kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui

tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.

TMS § 188 lg 3 ja PankrS § 117 lg 1 p 1 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondne

võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist.

Seega on kostja 2 kostja 1 lähikondne vaatamata sellele, et nad abiellusid alles pärast

vaidlusaluse tehingu tegemist, 3. augustil 2012. Seetõttu esineb TMS § 188 lg-s 2 sätestatud

alus eeldada, et kostja 2 teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse hageja huve.

Kuigi hageja sellele otseselt ei tugine, nähtub hagi aluseks olevatest asjaoludest, et tehing

tehti täitemenetluse ajal, seega vähem kui kuus kuud enne täitemenetluse alustamist ja

esineb veel teinegi TMS § 188 lg-s 2 märgitud alus eeldada teadmist või teadma pidamist.

Kostjad ei ole tõendanud, et kostja 2 ei teadnud ega pidanudki teadma tehingu tegemise ajal

teise võlausaldaja huvide kahjustamisest.

15. Eeltoodut arvestades tuleb TMS § 187 ja § 188 alusel tunnistada kehtetuks kostjate

vahel 22. juulil 2011 sõlmitud korteriomandi ja kinnistu müügileping ning asjaõigusleping

(notar Ere Kürsa ametitoimingute raamatu registri nr 1261)

16. TMS § 195 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras

kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva

kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi asendab tahteavaldust juhul, kui isik on kohustatud

tegema kindla sisuga tahtevalduse, jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend,

millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg-te

1, 8 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel tuleb kostjat 2 kohustada andma nõusolek kinnistusraamatus

enda omanikukande kustutamiseks ning kostjaid 1 ja 2 kohustada andma nõusolek kostja 1

kandmiseks kinnistusraamatusse vaidlusaluste kinnistute omanikuna.

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi

tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

18. TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskuludest jätta ½ kummagi

kostja kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks

jätta menetluskulusid kostjate kanda solidaarselt, tegemist ei ole solidaarvõlgnikega.

19. Menetlusosaline

võib

nõuda

Tartu

Maakohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Kohtunik