3-11-1160/70 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-11-1160

Haldusasi

Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks seoses 14.12.2009

jalutuskäigul külmetamisega ning soojade riiete

mittevõimaldamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.10.2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nikolai Lilitškini apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 10.10.2012. a otsus ja lõpetada haldusasjas menetlus.

3. Jätta menetluskulud kaebaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 09.05.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl I-2−4, tõlge tl I-6−7) Tartu

Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt põhjustas vangla kaebajale kahju

järgmiselt:

1) Ajavahemikul 22.09.2009–16.12.2009 ei lubatud kaebajale õigusvastaselt kambrisse

kaebaja enda poolt ostetud raadiot, millega tekitati kaebajale varaline kahju 1500 eurot.

2) Kaebajat diskrimineeriti keeleliselt, kuna vangla kaupluses olevate kaupade nimekiri oli

eestikeelne ning inspektor-kontaktisik ei aidanud kaebajat tõlkimisel ja kaupade tellimise

blanketi täitmisel, mistõttu jäi kaebaja ilma võimalusest osta vangla kauplusest sooje riideid.

Kaebaja nõudis sellega tekitatud mittevaralise kahju eest 5000 eurot hüvitist.

3) Kaebaja tervisele tekitati 10 000 euro suurune kahju sellega, et 14.12.2009 jalutuskäigul

pidi ta olema külma ilmaga väljas õhukestes riietes. Kaebaja sõnul tekkisid talle külmumise

tagajärjel mitmed vaevused ning ta pidi kannatama füüsilist valu.

Samuti palus kaebaja alates 28.12.2018 (pärast kinnipidamisasutusest vabanemist) vanglalt

igakuuliselt välja mõista 500 eurot, kuna temast on Tartu Vangla süül saanud invaliid.

2.

25.05.2011. a määrusega (tl I-16−22) tagastas halduskohus kaebaja kaebuse kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu nõudes maksta alates 28.12.2018 talle

igakuuliselt 500 eurot seoses tema väidetava invaliidistumisega Tartu Vanglas. Nimetatud

nõude tagastamist kaebaja ei vaidlustanud.

3.

07.06.2012. a määrusega (tl I-57−63) tagastas Tartu Halduskohus kaebaja kaebuse

keelelise diskrimineerimisega (vangla poe kaupade nimekirja tõlkeabi mittevõimaldamine)

seonduva kahju hüvitamise nõude 5000 euro osas halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel ning lõpetas HKMS § 124 lg 2 alusel kaebetähtaja rikkumise

tõttu menetluse isikliku raadio kambrisse mittelubamisega ajavahemikul 22.09.2009 kuni

16.12.2009 tekitatud kahju hüvitamise nõude osas summas 1500 eurot. Sama määrusega

võttis kohus menetlusse kaebaja kahju hüvitamise nõude summas 10000 eurot sooja pesu

mittevõimaldamisega tervisele kahju tekitamise eest. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu

07.06.2012. a määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 04.09.2012. a

määrusega (tl I-149−150) rahuldamata. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2012. a

määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, mille Riigikohtu halduskolleegium jättis

18.12.2012. a määrusega (tl I-182) menetlusse võtmata.

4. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses (tl I-76−77p) jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja hinnangul on kaebajal läbimata kohtueelne menetlus, kuna vangla 2009. aasta

toimingute osas ei ole kaebaja kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud.

Vastustajale ei ole kaebusest üheselt selge, millise süülise ja õigusvastase käitumise tagajärjel

on kaebajale kahju tekkinud. Kaebaja heidab ette, et vangla ei ole võimaldanud temale

kaupluse vahendusel soetada sooje asju, ei ole andnud temale sooje riideid, ei teavitanud

14.12.2009 enne jalutuskäiku ilma külmenemisest ning temperatuurist, ei katkestanud

jalutuskäiku vaatamata sellekohasele soovile ja ei võimaldanud pärast jalutuskäiku arstiabi.

Vastustajale on arusaamatu, kas kaebaja peab kõiki neid toiminguid õigusvastasteks ja temale

kahju tekkimise põhjusteks. Kuna vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt ega süüliselt

käitunud ning kaebaja ei ole kahju tekkimist tõendanud, puudub vastustaja hinnangul alus

kaebuse rahuldamiseks ning kahjuhüvitise väljamõistmiseks.

5. Tartu Halduskohtus 25.09.2012 toimunud kohtuistungil (protokoll tl I-156−157) märkis

kaebaja, et kõik algas 2009. aastast, kui kaebaja jalutas 14.12.2009 hommikul õues suvises

riietuses, kuna vanglatöötajad ei teavitanud teda, et õues on külm. Kaebaja oli suvises

riietuses (suvised spordipüksid ja tossud ning üleriidena kerge jope) väljas tund aega, mille

tagajärjel külmetas ja haigestus. Kaebaja koputas väidetavalt uksele, et siseneda ruumi, kuid

keegi ei reageerinud. Kaebaja nõuab vanglalt kahju hüvitamist, kuna vangla süül on kaebaja

külmetunud ning vangla ei ole kaebajale võimaldanud sooje talveriideid ja sooja pesu. Samuti

märkis kaebaja, et on 01.02.2011 vanglale kirjutanud, et vangla väljastaks kaebajale sooja

pesu, kuid vangla ei ole seda talle andnud.

Vangla esindaja kinnitas kohtuistungil, et isiklike riiete kontrollimisel on selgunud, et sooja

pesu, mis vastaks Tartu Vangla 01.11.2010. a käskkirjas nr 1-3/130 nimetatule ning mida

saaks kaebajale tema taotlusel väljastada, kaebajal isiklike asjade laos ei ole. Tartu Vangla

01.11.2010. a käskkirjaga nr 1-3/130 on kinnipeetavale VangS § 46 lg 2 alusel lubatud: soe

pesu – l komplekt tingimusel, et sooja pesu kantakse vangla riietuse all varjatult; jalanõud

4 paari; sokid mõistlikus koguses; aluspesu (mõistlikus koguses); kindad l paar ja 1 sall.

Kaebaja isiklike asjade ühtsest nimekirjast nähtub, et 02.09.2009 oli kaebajal vanglasse

saabudes must nahast jope Mapinol, mustad saapad ThermaLife, 3 paari dressipükse ja

villased sokid (tl I-79). Jalutuskäigule minnes riietas kaebaja end ise ja kaebuse kohaselt läks

tema omal vabal tahtel jalutama suvises spordidressis, tuulejakis ja suvetossudes. Seega asetas

kaebaja ise ennast olukorda, kus jalutuskäigul viibimise ajal võib tal hakata külm.

6. Tartu Halduskohus jättis 10.10.2012. a otsusega (tl I-161−164) kaebaja kaebuse

rahuldamata.

Kaebaja külmetamine 14.12.2009 hommikusel jalutuskäigul viibimisel ei ole tõendatud.

Kaebaja on esitanud vanglale märgukirja 16.12.2009, mille väidete kohaselt ei ole vangla

teavitanud kaebajat külmadest ilmastikuoludest 14.12.2009 ega osutanud kaebajale seoses

külmakahjustustega meditsiinilist abi. Vangla poolt asjaolude kontrollimise tulemusena ei ole

kinnitust leidnud kaebaja väited, et kaebajal puudus võimalus jalutuskäik lõpetada pärast seda,

kui ta tundis, et õues hakkas külm. Märgukirjale vastuseks esitatud vangla 05.01.2010. a

kirjast nr V1/12428-1 nähtuvalt on kaebaja viimane arsti külastus toimunud 27.11.2009, seega

tunduvalt enne vahejuhtumit ning pärast 14.12.2009. a vahejuhtumit ei ole kaebaja arsti poole

pöördunud. Seega on kaebaja väited, et ta on vangla süül külmetunud ning talle pole osutatud

pärast külmetamist arstiabi, on ilmselgelt liialdatud. Asjaolu, et vangla ei ole teavitanud

kaebajat enne jalutuskäigule minekut 14.12.2009 sellest, et õues on talv ning tuleb soojalt

riietuda, ei vasta tõele, kuna valvur R. Urbas on 23.12.2009. a seletuskirjas kinnitanud, et

teavitas 14.12.2009 jalutuskäike teostades kinnipeetavaid väljas valitsevast karmist

talveilmast ja teabe ilmastikuolude kohta andis ta ka kaebajale. Valvur R. Raitar on

28.12.2009. a seletuskirjas kinnitanud, et 14.12.2009 kell 9.15 ja 9.40 järelevalvet teostades ei

pöördunud keegi tema poole sooviga jalutuskäiku katkestada. Vanemvalvur L. Hainoja on

28.12.2009 antud selgituses kinnitanud, et 14.12.2009 ei kurtnud peale jalutuskäiku temale

keegi, sealhulgas ka kaebaja, et soovib seoses külmumisega meditsiinilist abi. Kaebaja ei ole

selgitanud ega tõendanud, kellele ta avaldas soovi jalutuskäik katkestada ning saada

meditsiinilist abi.

Paljasõnalised on kaebaja väited selle kohta, et ta soovis 02.12.2009, 20.11.2009, 20.10.2010

ja 10.12.2010 kaupluse vahendusel osta sooje riideid, kuid inspektor-kontaktisik ei võtnud

tema avaldusi vastu ja ei abistanud teda blankettide täitmisel. Ühtegi vaiet ega kaebust selle

peale, et inspektor-kontaktisik S. Naha (end. Leetma) oleks keeldunud kaebaja avaldust vastu

võtmast, kaebaja esitanud ei ole. Asjakohased ei ole 20.10.2010 ja 10.12.2010 võimalikult

esitatud avaldused, kuna need on ajaliselt hilisemad, kui kaebaja poolt märgitud jalutuskäigu

toimumise aeg, mille järgselt kannatas ta väidetavate terviserikete all. Samuti ei ole kaebaja

välja toonud, milliseid esemeid ta kaupluse vahendusel soetada soovis, mistõttu ei ole

võimalik kontrollida, kas soovitud esemed oleksid asetanud kaebaja paremasse olukorda ning

kas selliste esemete soetamine vangla kaupluse vahendusel oli üldse võimalik. Seega ei ole

halduskohtu hinnangul tuvastatav, et vangla oleks kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt ja

süüliselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7.

12.11.2013 saabus Tartu Ringkonnakohtusse kaebaja apellatsioonkaebus (tl I188−189p,

tõlge I-190–191) Tartu Halduskohtu 10.10.2012. a otsuse peale. Apellatsioonkaebuses palub

kaebaja tühistada halduskohtu otsuse täielikult ning teha uus otsus, millega rahuldada

järgmised kaebaja nõuded:

1) kohustada Tartu Vanglat väljastama vangla laost soe kampsun;

2) välja mõista Tartu Vanglalt omandiõiguse rikkumise eest (seoses raadio

mittevõimaldamisega) kahjuhüvitis 1500 eurot;

3) välja mõista Tartu Vanglalt tervise kahjustamise eest kahjuhüvitis 10 000 eurot;

4) välja mõista Tartu Vanglalt keelelise diskrimineerimise eest kahjuhüvitis 5000 eurot.

Tartu Ringkonnakohus võttis 24.01.2013. a määrusega (tl I-193−194p) apellatsioonkaebuse

menetlusse kahju hüvitamise nõudes seoses sooja pesu mittevõimaldamisega, ning tagastas

selle ülejäänud nõuete osas.

Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et tal on laos sooja pesu komplekti osana must

kampsun, mida vangla talle ei väljasta. Halduskohus ei ole hinnanud, mis esemega on

tegelikult kõnealuse kampsuni näol tegemist. Kaebaja selgitab, et teised kinnipeetavad

kannavad analoogilisi pikkade varrukatega kampsuneid vanglariietuse all, aga kaebajale tema

kampsunit ei väljastata. 14.12.2009 jalutuskäigule minnes pani kaebaja enda sõnul selga kogu

kambris leiduva riietuse, kuid kui ta oleks teadnud, et väljas on miinuskraadid, ei oleks ta

välja läinud. Alajahtumisest 14.12.2009 arenesid kaebajal reumaatilised haigused, mis on

kolme aasta jooksul progresseerunud ja sellele aitab kaasa sooja pesu komplekti puudumine.

Kaebaja sõnul on madal õhutemperatuur ja kõrge õhuniiskus vanglas põhjustanud tal

kroonilise nohu ja haimoriidi, millest tulenevat on tal kohin kõrvades ja peas ning peavalud.

Alajahtumisest tingituna on nõrgenenud tema immuunsüsteem ning ta külmetub pidevalt.

Samuti olevat kaebajal pidevad põletikud ning rikutud olevat tema immuunkompetentsed

rakud-makrofaagid. Kaebajal on tekkinud pidev sisemine pinge, mis kogub negatiivset

laengut, mis on tekitanud väsimuse, neuroosi, kroonilise loiduse, neerupealiste, mao ja

soolestiku rikked, kehatemperatuuri ja vererõhu kõikumise ning vaimujõu ja kehakaalu

languse.

8. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl II-11−12) apellatsioonkaebus

rahuldamata jätta.

Vastustaja on seisukohal, et kaebuse lahendamisel ei puutu asjasse kaebaja väited 2009. a

sündmuste kohta, kuna nendele asjaoludele tuginedes ei ole kaebaja Tartu Vanglale kahju

hüvitamise taotlust esitanud ning selles osas on tal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses soovis kaebaja kahju hüvitamist põhjusel,

et temalt võeti ära talveriided ja väljastati vormiriietus, mis ei sobi kandmiseks

temperatuuridel 17ºC ja -20ºC ning vangla on keeldunud talle sviitri (sooja pesu)

väljastamisest. Kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt algas seega kaebaja inimõiguste

rikkumine 01.02.2011.

Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et 2011. aastal kaebajale isiklike asjade laost sooja pesu

andmata jätmisel ning muu sooja riietuse andmata jätmisel ei ole vangla käitunud

õigusvastaselt. Direktori asetäitja vangistuse alal 01.11.2010. a käskkirjaga nr 1-3/130 oli

lubatud VangS § 46 lg 2 alusel kanda isiklikku sooja pesu (koguseliselt lubatud 1 komplekt).

Vaidlust ei ole selles, et sinised sooja pesu püksid on kaebajal kambris alates 16.12.2012.

Kaebaja riiete kontrollimisel on tuvastatud, et tal ei ole isiklike asjade hulgas sooja pesu

(ülemist osa), mida oleks võimalik talle 01.11.2010. a käskkirja nr 13/130 alusel väljastada.

Kaebaja isiklike asjade ühtse nimekirja (tl II-14−14p) kohaselt on tal isiklike asjade hulgas

alussärgina sinine spordisärk Stadium (võrk), kapuutsiga hall dressipluus Lewis, roheline

nööpidega dressipluus Damingo, hall fliis Appeal, hallikirju kampsun, musta kirju kampsun

Next, pikkade varrukatega valge trikoopluus Fila, pikkade varrukatega punase ruuduline pluus

Calamily, rohelise ruuduline pluus Style-by-Seppäla ning roheline pluus Walbusch. Ükski

nimetatud esemetest ei ole sooja pesu särk, mida oleks võimalik 01.11.2010. a käskkirja

nr 13/130 alusel väljastada. Seetõttu ei saanud vangla käituda õigusvastaselt, jättes

väljastamata laost eseme, mida kaebajal ei ole.

Kaebajal laos oleva kampsuni näol ei ole tegemist sooja pesu komplekti kuuluva esemega.

Tegemist on kudumiga. Isikliku riietuseseme kambrisse lubamine on vanglaametniku

diskretsiooniotsus ning kaebajale ei antud luba erinevate riietusesemete (jope, kapuutsiga

jakk, pikkade käistega T-särk, must kampsun) kandmiseks. Direktori asetäitja vangistuse alal

ei andnud 01.03.2011 luba kaebajale erandkorras isiklike riiete kandmiseks, kuna kaebajal on

kambris piisavalt riideid, tagamaks kambris viibimise ajal kui ka tunniajasel jalutuskäigul

värskes õhus piisav külmakaitse. Vastusest nähtuvalt on konsulteeritud ka

meditsiiniosakonnaga, kelle kinnitusel ei ole kaebajal ühtegi sellist haigust, mis tingiks

erandkorras loa andmise isiklike riiete kandmiseks. Keelduvat otsust ei ole kaebaja

õigusaktidega ettenähtud korras vaidlustanud. Seda, milles on seisnenud vangla keelduva

otsuse õigusvastasus, vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest, kaebusest halduskohtule

ega apellatsioonkaebusest ei nähtu.

Tõele ei vasta kaebaja väited, et halduskohus ei kuulanud teda ära ega andud võimalust

esitada tõendeid. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus kohtuistungil mitmel korral

küsinud, kas menetlusosalistel on taotlusi. Kaebaja ühtegi taotlust kohtule ei esitanud ja

kohtuistungi protokolli on kantud märkus, et menetlusosalistel taotlusi ei ole. Samuti on

kohtuistungi protokollist nähtuvalt kaebajal võimaldatud anda nii selgitusi kui on esitatud

küsimusi.

Vastustaja hinnangul on alusetud kaebaja etteheited halduskohtule, et kohus ei ole uurinud

kaebajale tekkinud tervisekahju tegelikku ulatust. Kahjuliku tagajärje tõendamise kohustus on

kaebajal endal. Kaebaja ei ole aga esitanud halduskohtule ühtegi taotlust tõendi kogumiseks

ega ka nimetanud tõendeid, mis võiksid tema väiteid kinnitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata,

halduskohtu otsus tühistada ning asja menetlus lõpetada.

10. Ringkonnakohtu menetluses on apellatsioonkaebus kaebaja nõudega hüvitada tema

tervisele tekitatud kahju seoses talle sooja pesu mittevõimaldamisega. Vastustaja on esitanud

nii halduskohtule kui ringkonnakohtule väiteid selle kohta, et kaebajal on selles nõudes

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Tulenevalt vastustaja väidetest esineb

ringkonnakohtu hinnangul antud juhul vajadus kontrollida, kas vastav nõue on olnud

halduskohtus menetlemiseks lubatav.

HKMS § 185 lg 1 kohaselt kohaldatakse

apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui

apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta

sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Apellatsioonimenetlust

reguleerivates sätetes ei ole kaebuse lubatavuse hindamise osas sätestatud teisiti ning see ei

ole vastuolus ka apellatsioonimenetluse olemusega. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse

lubatavuse hindamist alles apellatsioonimenetluses ei saa käesolevas asjas pidada

ebamõistlikuks. Vastustaja on kohe pärast halduskohtu poolt kaebuse menetlusse võtmist

07.06.2012. a määrusega (tl I-57−63) kaebusele esitatud vastuses (tl I76−77p) viidanud, et

tema hinnangul on kaebajal seoses talle sooja pesu mittevõimaldamisega tekitatud kahju

hüvitamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata. Seega oli kaebajal võimalus esitada kohtule

selles osas ka endapoolseid vastuväiteid. Kuigi halduskohus on jätnud vastustaja selle väite

osas seisukoha võtmata, saab halduskohtu tegevuse/tegevusetuse õiguspärasust hinnata alles

apellatsioonimenetluses pärast halduskohtu poolt lahendi tegemist. Ebamõistlikuks ei saa

pidada olukorda, kus ringkonnakohus kontrollib pärast halduskohtu poolt lahendi tegemist

apellatsioonimenetluses halduskohtu poolt sooritatud toimingute õiguspärasust. Eeltoodust

tulenevalt on ringkonnakohus õigustatud kontrollima halduskohtu poolt menetlusnormide

järgimist kaebajale soojade riiete mitteväljastamisega ning külmades ilmastikuoludes

külmetamisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtmisel ja

lahendamisel.

11. HKMS § 283 lg 1 kohaselt tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning

kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal

kehtinud seadusest lähtudes. Kaebus käesolevas asjas on halduskohtule esitatud 09.05.2011,

so halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni (HKMS v.r)

kehtivuse ajal. HKMS v.r § 11 lg 31 p 1 järgi tagastab halduskohus kaebuse või protesti

määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki

asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.

Kaebuse esitamise ajal kehtinud VangS § 11 lg 8 sätestas järgmist: „Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu

poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on

eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale

ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.“

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju

rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise,

kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise

korral. Seega oli kaebajal ka käesolevas asjas tema tervisele tekitatud kahju hüvitamise nõude

osas VangS § 11 lg 8 alusel kohustus läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ning kohtueelse

menetluse läbimata jätmise korral esineb HKMS v.r § 11 lg-s 31 p-s 1 nimetatud alus kaebuse

tagastamiseks.

12. Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et kohus saab kinnipeetava esitatud

kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud

kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega peavad kohtueelses menetluses esitatud taotlus

ning kohtule esitatud kaebuse taotlus olema esitatud samal alusel ja sama eseme suhtes, ning

halduskohtul tuleb kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud

kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust (RKHKm 11.11.2008,

nr 33168-08, p 9; RKHKo 17.06.2010, nr 3-3-1-41-10, p 12). Halduskohtule 09.05.2011

esitatud kaebuses kirjeldab kaebaja suures osas asjaolusid, mis seonduvad 14.12.2009

toimunud jalutuskäiguga. Kaebaja sõnul läks ta sel päeval jalutuskäigule õhukeste riietega

ning tal hakkas väljas väga külm. Ta külmetus ning selle tagajärjel tekkisid tal mitmed

vaevused. Kaebuses märkis kaebaja ka seda, et ta oli enne kõnealust sündmust 20.11.2009 ja

02.12.2009 ning pärast kõnealust sündmust 20.10.2010 ja 10.12.2010 soovinud osta vangla

kauplusest sooje riideid, kuid tema avaldusi ei võetud vastu. Kaebaja väidab, et kui tal oleks

olnud soojad riided olnud ostetud, siis poleks tal tulnud üle elada kehalisi kannatusi ja

piinasid külma pärast. Samuti nõudis kaebaja, kes oli perioodil 14.08.2009 kuni 30.01.2011

vahistatu staatuses, vanglalt sooje riideid VangS § 93 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt

annab vanglateenistus või arestimaja vahistatule tasuta riietuse, kui kandmiskõlblikud

isiklikud riided puuduvad või kui vahistatu ei soovi neid kanda. Eeltoodud väidetest saab

kohtu hinnangul järeldada, et kaebuses esitatud kaebaja tervisele tekitatud kahju hüvitamise

nõue seondub just 14.12.2009 toimunud jalutuskäigul külmetumisega ning kaebajale soojade

riiete mittevõimaldamisega kas kauplusest ostmise või vangla poolt VangS § 93 lg 1 alusel

tasuta väljastamise teel. Seda, et kaebaja oleks soovinud talle endale kuuluva kampsuni laost

väljastamist, kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses ei märgi. Halduskohtus toimunud

istungil (protokoll tl I-156−157) kinnitas kaebaja tema kahju hüvitamise nõude aluseks

olevaid asjaolusid kirjeldades, et tema õiguste rikkumine algas sellest, et 14.12.2009 pidi ta

väljas jalutama suvistes riietes. Alles kohtuistungil esitas kaebaja väite, et vangla ei ole

rahuldanud tema poolt 01.02.2011 esitatud taotlust talle sooja pesu, so tema isiklike asjade

seast pikkade varrukatega särgi andmiseks. Apellatsioonkaebuses tuginevad kaebaja väited

samuti eelkõige 14.12.2009. a sündmusele ning nendest väidetest saab järeldada, et kaebajale

tekkinud negatiivsed mõjutused, mis tema sõnul aja jooksul progresseeruvad, on alguse

saanud just külmetamisest ja väidetavast alajahtumisest 14.12.2009 aset leidnud jalutuskäigul.

13. 07.06.2012. a määrusega (tl I-57−63) on halduskohus käesolevas asjas esitatud kaebuse

selles sisaldunud tervisele tekitatud kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtnud ning

selgitanud seejuures, et tegemist on kaebajale sooja pesu mittevõimaldamisega tekitatud

kahjuga. Sama määruse p-s IV selgitab halduskohus, et kaebaja taotleb moraalse kahju

hüvitamist, mis tekitati talle sellega, et vangla ei väljastanud kaebajale laost isiklikke sooje

riideid alates 01.02.2011 kuni maini 2011. Eeltoodud määratlus saab pärineda üksnes kaebaja

poolt vanglale esitatud 28.02.2011. a kahju hüvitamise taotlusest, kuna halduskohtule esitatud

kaebuses (tl I-3−4, I6−7) kaebaja perioodi 01.02.2011 kuni mai 2011 ei nimeta. Samuti ei ole

kaebuses juttu kaebajal endal olevast soojast riietusest. Seega on halduskohus lugenud

kaebaja tervisele tekitatud kahju hüvitamise osas kohtueelse menetluse läbituks vangla poolt

kaebaja 28.02.2011. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud 20.05.2011.

a otsusega (tl I-13). Ringkonnakohus halduskohtu sellise seisukohaga ei nõustu. Kaebaja

28.02.2011. a kahju hüvitamise taotlusest (tl I14−15) ei nähtu, et kaebaja sooviks talle kahju

hüvitamist seoses 14.12.2009. a sündmustega. Kahju hüvitamise taotluses heidab kaebaja

vanglale ette, et temalt võeti ära talveriided ja väljastati vangla vormiriietus, mis ei sobi talvel

kandmiseks. Kaebaja sõnul on ta korduvalt nõudnud, et vangla väljastaks talle sooja sviitri

(soe pesu), kuid vangla on sellest keeldunud ning tema pöördumisi ei ole edastatud pädevatele

ametnikele. Vastustaja on kohtule selgitanud, et kaebaja poolt vanglale kahju hüvitamise

taotluse esitamise aluseks on olnud vangla 01.03.2011. a keelduv otsus väljastada kaebajale

erinevaid isiklikke riideid. Asjaolusid seoses soojade talveriiete puudumisega 2009. a

detsembris ning sellest tulenevalt 14.12.2009 jalutuskäigul külmetamise kohta ei ole kaebaja

vanglale 28.02.2011 esitatud kahju hüvitamise taotluses välja toonud. Seega on

ringkonnakohtu hinnangul tegemist erinevatel alustel esitatud kahju hüvitamise taotlustega –

vanglale esitatud taotluses kirjeldab kaebaja talle tervisekahjustusi tekitanud tegevusena

vangla tegevust talle tema isikliku sooja riietuse mitteväljastamisel alates 01.02.2011 (vt tl I-

15), halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on aga kaebajale tervisekahju tekitatud juba

2009. aastal talle soojade riiete mittevõimaldamise ning 14.12.2009 jalutuskäigul

külmetamisega (vt tl I-6). Asjaolu, et tegemist on sarnaste asjaoludega ning mõlemal juhul on

väidetavalt kahjustatud kaebaja tervist, ei anna siiski alust käsitleda 2009. aasta jalutuskäiguga

seonduvat ja 2011. aastal kaebajale tema isikliku sooja pesu mitteväljastamisega seotud

asjaolusid ühtse kaebuse alusena. Vangla tegevus, mille õiguspärasusele tuleb taotluse

lahendamisel hinnang anda, on erinev. Pealegi on kaebaja esitanud väited talle isikliku sooja

pesu mitteväljastamisega alles kohtuistungil pärast seda, kui halduskohus oli kaebaja tervisele

tekitatud kahju hüvitamise nõudes kohtueelse menetluse läbituks lugenud. Eeltoodust

tulenevalt ei saa kaebaja 28.02.2011. a kahju hüvitamise taotluse kohta tehtud vangla

20.05.2011. a otsust arvestada halduskohtule 09.05.2011 esitatud kahju hüvitamise nõude osas

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisena, kuna halduskohtule 09.05.2011 esitatud

kaebuses esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning 28.02.2011 vanglale esitatud

kahju hüvitamise taotluses esitatud nõude alused ei kattu.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa 09.05.2011. a kaebuses esitatud tervisele tekitatud

kahju hüvitamise nõude osas lugeda kohtueelset menetlust läbituks ka muude kohtueelses

menetluses tehtud lahenditega. Vangla ei ole halduskohtule esitanud muid otsuseid, milles

oleks hinnatud kaebuses kirjeldatud asjaoludel, so 14.12.2009 jalutuskäigul külmetamisega

ning eelnevalt kaebajale sooja riietuse mittevõimaldamisega seotud kahju hüvitamise aluse

olemasolu. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud seoses 14.12.2009. a sündmusega

16.12.2009 vanglale küll märgukirja (tl I-80), kuid kahju hüvitamise taotluse esitamist

materjalidest ei nähtu. Tartu Vangla on kaebaja 16.12.2009. a märgukirjale vastanud

05.01.2010. a kirjaga (tl I80p), milles selgitab, et asjaolude kontrollimisel ei ole kinnitust

leidnud, et kaebaja oleks kedagi teavitanud sellest, et tal oli külm ja et ta sai külmakahjustusi.

Samuti ei olnud kaebaja pöördunud kaebustega meditsiiniosakonna poole. Et eeltoodu näol ei

ole tegemist RVastS § 9 lg 1 alusel esitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisega, ei saa

seda pidada ka kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks VangS § 11 lg 8 mõttes. Antud

juhul puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus hinnata seda, kas vangla oleks pidanud

kaebaja 16.12.2009. a märgukirja käsitlema kahju hüvitamise taotlusena, kuna see ei muudaks

kaebaja vastavat nõuet kohtumenetluses lubatavaks. Nimelt oleks kaebaja sel juhul ületanud

HKMS § 47 lg-s 2 ette nähtud kohtusse pöördumise tähtaega.

15. Kuna eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, esineb HKMS v.r § 11 lg 31 p-s 1 sätestatud

alus kaebuse tagastamiseks. HKMS § 286 lg 1 kohaselt tagastatakse enne 01.01.2012 kehtima

hakanud seadustiku jõustumist esitatud kaebus, kui see ei vasta kaebuse esitamise ajal

kehtinud sisu- ja vorminõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud

puudusi ning need takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 286 lg 2 kohaselt on tagastamine

keelatud siis, kui uues seadustikus sätestatud kaebuse sisu- ja vorminõuded on HKMS v.r

nõuetest menetlusosalisele soodsamad ning enne seadustiku jõustumist esitatud kaebus vastab

neile nõuetele. Kuna käesoleval ajal kehtivas HKMS § 121 lg 1 p-s 4 on sätestatud sama

sisuga alus kaebuse tagastamiseks, nagu on sätestatud HKMS v.r § 11 lg 31 p-s 1, ei kohaldu

antud juhul HKMS § 286 lg-s 2 sätestatud erand ning kohus on õigustatud kaebuse tagastama.

Kuigi kohus saab tagastada HKMS v.r kehtivuse ajal esitatud kaebuse üksnes juhul, kui

esinevad HKMS v.rs sätestatud alused kaebuse tagastamiseks, saavad kaebuse tagastamise ja

läbi vaatamata jätmise õiguslikeks alusteks olla üksnes kehtiva HKMS-i sätted.

HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud.

HKMS § 155 lg 3 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab

kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seega, kuna

halduskohus on käesolevas asjas menetlenud lubamatut kaebust, tuleb kaebaja kaebus tema

tervisele tekitatud kahju hüvitamise nõudes HKMS § 151 lg 1 p 1 ja HKMS § 200 p 5 alusel

koosmõjus HKMS § 121 lg 1 p-ga 4 ja HKMS §ga 286 jätta läbi vaatamata, menetlus asjas

lõpetada ning halduskohtu otsus tühistada.

16. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise

ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 ei

sätesta teisiti. Seega jäävad menetluskulud kaebaja kanda.

17. Tulenevalt HKMS § 155 lg-st 5 koosmõjus HKMS § 235 lg-ga 3 võib ringkonnakohtu

määruse peale, millega kaebus jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

Maili Lokk

Einar Vene

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/