2-14-56947/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

13.11.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-56947

Tsiviilasi

AS hagi OÜ Eviman, Swedbank Liising AS ja Lindorff Eesti

AS

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjades

nr

022/2009/3831,

022/2011/6716

ja

022/2013/3822 ning õigussuhte puudumise tuvastamiseks ja

täitedokumendi täitmise viisi selgitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.09.2014 määrus hagi menetlusse võtmisest

keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS (isikukood XXXXXXXXXXX, postiaadress

XXXX-XXXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXX

XXXX, XXXXX XXXXXXX XXXXX)

Kostja I: OÜ Eviman (registrikood 10347822, asukoht Ehitajate

tee 110, 12618 Tallinn)

Kostja II: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248,

asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn)

Kostja III: Lindorff Eesti AS (registrikood 10231048, asukoht

Sakala 10/Kentmanni 4, 10141 Tallinn)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Harju Maakohtu 19.09.2014 määrust põhjenduste osas ja täiendada

määruse resolutsiooni. Sõnastada määruse resolutsioon järgmiselt: Keelduda AS

hagi OÜ Eviman, Swedbank Liising AS ja Lindorff Eesti AS vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2009/3831, 022/2011/6716 ja

022/2013/3822 ning õigussuhte puudumise tuvastamiseks ja täitedokumendi

täitmise viisi selgitamiseks menetlusse võtmisest.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

ärakirja määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Selgitused

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas

avaldusi ja taotlusi esitada, üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline ise võib

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise

kaebuse või muu taotluse kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. AS esitas 07.09.2014 Harju Maakohtule hagi OÜ Eviman, Swedbank Liising AS ja

Lindorff Eesti AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr

022/2009/3831, 022/2011/6716 ja 022/2013/3822, õigussuhte puudumise tuvastamiseks

ja täitedokumendi täitmise viisi selgitamiseks. Hagiavalduses sisaldus ühtlasi hagi

tagamise abinõu kohaldamise taotlus, milles hageja palus peatada täiteasjade nr

022/2009/3831, 022/2011/6716 ja 022/2013/3822 sundtäitmise kuni asjas kohtulahendi

jõustumiseni.

2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses:

- täiteasi nr 022/2009/3831, milles on sissenõudjaks Eviman OÜ, täitedokumendiks

Harju Maakohtu 02.03.2009 maksekäsk tsiviilasjas nr 2-08-11789 ning nõudeks

6743,47 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri põhitasu 768,75 eurot, menetluse

alustamise tasu 19,17 eurot ja täitekulu 1,21 eurot;

- täiteasi nr 022/2011/6716, milles on sissenõudjaks Swedbank Liising AS,

täitedokumendiks Harju Maakohtu 25.09.2009 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-07-51851

ning nõudeks solidaarselt Romale Restoran OÜ-ga kokku 2276,14 eurot (sissenõudja

nõue 1818,98 eurot, kohtutäituri põhitasu 416,40 eurot, menetluse alustamise tasu 19,16

eurot, täitekulu 1,22 eurot, solidaarvõlgniku menetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja

solidaarvõlgniku täitekulu 1,22 eurot);

- täiteasi nr 022/2013/3822, milles on sissenõudjaks Swedbank Liising AS,

täitedokumendiks Harju Maakohtu 30.11.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-07-51851

ning nõudeks solidaarselt Romale Restoran OÜ-ga kokku 1151,60 eurot (sissenõudja

nõue 872,08 eurot, kohtutäituri põhitasu 241,20 eurot, menetluse alustamise tasu 19,16

eurot ja solidaarvõlgniku menetluse alustamise tasu 19,16 eurot).

3. 02.06.2014 teavitas kohtutäitur Elin Vilippus hagejat, et Swedbank Liising AS-i teate

kohaselt on 07.05.2014 Tallinna notar Kaata Kartau koostanud nõuete loovutamise

lepingu nr 2592, mille alusel on Swedbank Liising AS loovutanud Harju Maakohtu

25.09.2009 otsusest ja 30.11.2012 määrusest tsiviilasjas nr 2-07-51851 tulenevad nõuded

Lindorff Eesti AS-le.

4. Täiteasjas nr 022/2009/3831 on kohtutäitur asunud ekslikult seisukohale, et täitmisteade

on võlgnikule kätte toimetatud 06.06.2009. Kohtutäituri poolt näidatud võlgniku aadress

XXXXXX X-XX, XXXX linn, ei ole kunagi olnud võlgniku elukohaks. Võlgniku

elukohta, s.o XXXXXX XXX XXX-XX, Tallinn, ei ole kohtutäitur täitmisteadet saatnud.

Kuivõrd täiteasja nr 022/2009/3831 täitmisteadet ei ole hagejale TsMS § 326 lg 1 kohaselt

kätte toimetatud ning TMS § 25 lg 1 kohaselt vabatahtliku täitmise tähtaega hagejale

antud, siis on kohtutäituri poolt hagejale kuuluvate arvelduskontode arestimine ja

vallasvara arestimise akt tühised. Lisaks on täiteasjas vaidlus Harju Maakohtu 02.03.2009

maksekäsu osas järgmistel põhjustel: hagejale ei antud võimalust makseettepaneku osas

vastuväiteid esitada; maksekäsk ei ole hagejale TsMS § 326 lg 1 kohaselt kättetoimetatud;

hageja ja sissenõudja vahel puudub VÕS §-st 3 tulenev võlasuhe; Incure Inkasso Agentuur

OÜ kui nõude omanik ei ole pöördunud maksekäsuga kohtu poole TsÜS § 146 lõikes 1

sätestatud tähtaja jooksul; Incure Inkasso Agentuur OÜ nõue on TsÜS § 146 lg 1

tulenevalt aegunud; täitmisavalduses esitatud nõue summas 6743,47 eurot on

põhjendamatu, võimalik nõude suurus sai olla 4828,44 eurot. Vaidlusaluse

täitedokumendi alusel läbiviidav täitemenetlus on hageja suhtes ka ebaõiglane kuna:

02.03.2009 maksekäsu osas on vaidlus; täiteasja nr 022/2009/3831 täitmisteadet ei ole

hagejale TsMS § 326 lõike 1 kohaselt kättetoimetatud; TMS § 25 lõike 1 kohaselt ei ole

vabatahtliku täitmise tähtaega hagejale antud. Täiteasjas nr 022/2009/3831 tuleb

sundtäitmine lubamatuks tunnistada, kuna hageja ja sissenõudja vahel puudub võlasuhe

ning Incure Inkasso Agentuur OÜ nõue on aegunud. TsMS § 368 lg 1 alusel tuleb

tuvastada hageja ja sissenõudja vahel õigussuhte puudumine, mille lahendamisel

tuvastada, kas Harju Maakohtu 02.03.2009 maksekäsk tsiviilasjas nr 2-08-11789 on

täitedokumendiks, mida saab sundtäita.

5. TsMS § 368 lg 2 võimaldab täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse

tekkimisel võlgnikul esitada nii sissenõudja kui ka kohtutäituri vastu tuvastushagi

täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks kui ka TMS

§ 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kohtutäituri tasu ja täitekulude

osas. Hageja solidaarvõlgnik Romale Restoran OÜ esitas 01.07.2013 Harju Maakohtule

hagiavalduse, milles taotleb AB-lt (sündinud XX.XX.XXXX) alusetu rikastumise, kahju

õigusvastase tekitamise ning käsundita asjaajamise alusel hüvitist (tsiviilasi nr 2-13-

31909). Romale Restoran OÜ taotleb ka Harju Maakohtu 25.09.2009 ja 30.11.2012

kohtulahenditega tsiviilasjas nr 2-07-51851 solidaarvõlgnikelt väljamõistetud nõuete, mis

on täitmisel kohtutäitur Elin Vilippuse poolt täiteasjades nr 022/2011/6716 ja

022/2013/3822, väljamõistmist AB-lt. Täiteasjades nr 022/2011/6716 ja 022/2013/3822

tuleb sundtäitmine lubamatuks tunnistada kuna: käsundita asjaajamisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sissenõutavaks

muutumisest; kohtulahendid ei ole viivitamatult täidetavad, vaid need on täidetavad 10

aasta jooksul; kohtulahenditest tulenev nõue on peale täitemenetluse alustamist muutunud

sissenõutavaks tsiviilasjas nr 2-13-31909; hagejale kuuluva Romale Restoran OÜ osa

võõrandamine enne tsiviilasjas nr 2-13-31909 tehtava otsuse jõustumist kahjustaks

pöördumatult hageja õigusi ning tooks hagejale kaasa ilmselt pankrotistumise.

6. Alternatiivselt eeltoodule palus hageja kohtul tuvastada, et täiteasjad nr 022/2009/3831,

nr 022/2011/6716 ja nr 022/2013/3822 loetakse täidetuks juhul, kui hageja tasub

täitedokumentidest tulenevad võlgnevused kohtutäituri ametialasele arveldusarvele

hiljemalt 3 aasta jooksul, s.o hiljemalt 06.09.2017.

Esimese astme kohtu määrus

7. 19.09.2014 määrusega maakohus keeldus hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda.

8. Hagiavaldusega ei ole hageja taotletavat eesmärki, st täitemenetluste ajatamist ja

sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt

ei võta kohus mh hagiavaldust menetlusse, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

9. TMS § 221 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu. Vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need

põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise puhul on tegemist täitmisõigussuhte kujundamise hagiga, mille eesmärgiks

on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle

jõustumise kõrvaldamine (Riigikohtu 31.01.2008 otsus nr 3-2-1-134-07 punkt 11).

10. Hageja

taotleb

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamist

täiteasjas

nr

022/2009/3831järgmistel alustel:

-

tsiviilasja raames koostatud makseettepanek toimetati hagejale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega;

-

maksekäsk on koostatud ilma hagejale võimalust andmata makseettepaneku osas

vastuväiteid esitada;

-

maksekäsk ei ole hagejale TsMS § 326 lg 1 kohaselt kättetoimetatud;

-

hageja ja sissenõudja vahel puudub võlasuhe, kuna Incure Inkasso Agentuur OÜ kui

nõude omanik ei ole pöördunud maksekäsuga kohtu poole TsÜS § 146 lg 1

sätestatud tähtaja jooksul;

-

Incure Inkasso Agentuur OÜ nõue on TsÜS § 146 lg 1 tulenevalt aegunud ning

hagejal on TsÜS § 142 lg 1 tulenevalt õigus keelduda kohustuse täitmisest;

-

täitmisavalduses esitatud nõue sumas 6743,47 eurot on põhjendamatu, kuna nõude

suuruseks sai olla 4828,44 eurot.

11. Seega vaidlustab hageja sundtäitmise põhjusel, et Harju Maakohtu 02.03.2009 maksekäsk

tsiviilasjas nr 2-08-11789 ei ole kehtiv täitedokument. Hageja viited mittekohase

makseettepaneku ja maksekäsu kättetoimetamise ja vastuväidete esitamise võimaluse

mitteandmise osas on konkreetselt suunatud täitedokumendi jõustumise kõrvaldamisele,

mistõttu ei ole need sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses lubatavad

vastuväited.

12. Hageja viited OÜ-ga Eviman võlasuhte puudumisest on samuti põhjendamatud, kuivõrd

täitedokumendist nähtub, et hagejal oli võlgnevus just OÜ Eviman ees. Samuti on

täitemenetluses sissenõudjaks sama osaühing. Kohtule ei ole esitatud konkreetseid

tõendeid, millest nähtuks selgelt ja üheselt, et sissenõudja on nõude loovutanud. Kui

sissenõudja oleks nõude loovutanud, peaks hagejal olema nõude loovutamise leping,

vastav kinnituskiri mõlemalt osapoolelt vms. Kohtule selliseid tõendeid esitatud ei ole.

13. Hageja tugineb ka nõude aegumisele. Maksekäsk tsiviilasjas nr 2-08-11789 tehti

02.03.2009. Vastavalt TsÜS § 157 lg 1 on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude,

samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude

aegumistähtaeg 10 aastat. Seega ei saa täiteasjas nr 022/2009/3831sundtäidetav nõue olla

hetkel aegunud ning avaldajal ei oleks avaldusega taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

14. Täitmisavalduses esitatud nõue on otseselt täitedokumendist tulenev. Nõue summas

6743,47 eurot koosneb võlgnevusest 5698,58 eurot ja menetluskulude hüvitisest 1044,89

eurot. Nimetatud põhjendusel ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamist

saavutada.

15. Lisaks eeltoodule on hageja väitnud, et vaidlusaluse täitedokumendi alusel läbiviidav

täitemenetlus ei ole hageja suhtes õiglane, kuna täiteasja nr 022/2009/3831 täitmisteadet

ei ole hagejale TsMS § 326 lg 1 kohaselt kättetoimetatud ning TMS § 25 lg 1 kohaselt

vabatahtliku täitmise tähtaega antud. Sellistel hageja põhjendustel ei ole sundtäitmise

lubamatuks tunnistamine asjakohane õiguskaitsevahend. Hageja ei ole vaidlustanud

täitedokumendist tulenevat nõuet vaid täitedokumendi kehtivust ja kohtutäituri tegevust

selle täitedokumendi täitmisel. Hageja pidanuks vaidlustama kohtutäituri tegevuse TMS

§-s 217 sätestatud kaebuse esitamisega, kuivõrd hageja leiab, et kohtutäitur on

täitemenetluse alustamisel ja läbiviimisel eksinud, alustades täitemenetluse jõustumata

täitedokumendi alusel või jättes võlgnikule täitmisteate kätte toimetamata.

16. Hageja on taotlenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjades nr 022/2011/6716

ja 022/2013/3822 täitedokumentideks olevate Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-07-51851

tehtud 25.09.2009 ja 30.11.2012 lahendite alusel, leides et: kohtulahendid ei ole

viivitamatult täidetavad, kohtulahendid on täidetavad 10 aasta jooksul; kohtulahenditest

tulenev nõue on peale kohtulahendite täitmisele võttu muutunud sissenõutavaks

tsiviilasjas nr 2-13-31909, kus hageja taotleb Harju Maakohtu 25.09.2009 ja 30.11.2012

kohtulahenditega tsiviilasjas nr 2-07-51851 solidaarvõlgnikelt väljamõistetud nõuete

väljamõistmist AB-lt alusetu rikastumise, kahju õigusvastase tekitamise hüvitamise ja

käsundita asjaajamise alusel; hagejale kuuluva Romale Restoran OÜ osa võõrandamine

enne tsiviilasjas nr 2-13-31909 tehtava otsuse jõustumist kahjustaks pöördumatult hageja

õigusi ning tooks hagejale kaasa ilmselt pankrotistumise.

17. Täiteasjades nr 022/2011/6716 ja 022/2013/3822 on täitedokumentideks Harju Maakohtu

tsiviilasjas nr 2-07-51851 tehtud 25.09.2009 ja 30.11.2012 jõustunud kohtulahendid.

TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui

seadusest ei tulene teisiti. Seega on nimetatud lahendite alusel täitemenetluse läbiviimine

lubatav. Tsiviilasjas nr 2-13-31909 puudub käesoleval ajal lõpplahend. Seega ei ole selge,

kas hagejal on AB vastu alusetust rikastumisest, kahju õigusvastasest tekitamisest ja

käsundita asjaajamisest tulenev nõue. Sedavõrd ebamäärasel alusel ei ole võimalik

taotletavat eesmärki, s.o sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjades nr

022/2011/6716 ja 022/2013/3822, saavutada. Tsiviilasjas nr 2-13-31909 ei ole ka

menetlusosaliseks hageja käesolevas hagis - AS. Hageja viited sellele, et kohtulahendid ei

ole viivitamatult täidetavad ja et kohtulahendid on täidetavad 10 aasta jooksul, on seosetud

ja ebaselged.

18. Hageja palub alternatiivselt kohtul tuvastada, et täiteasjas nr 022/2009/3831 võlgnevus

ning täiteasjades nr 022/2011/6716 ja nr 022/2013/3822 solidaarvõlgnevus Romale

Restoran

OÜ-ga

loetakse

täidetuks,

kui

hageja

või

solidaarvõlgnik

tasub

täitedokumentidest tuleneva koguvõlgnevuse kohtutäituri ametialasele arveldusarvele

hiljemalt 3 aasta jooksul, s.o hiljemalt 06.09.2017. Hageja nõudest võib aru saada, et

hageja taotleb TsMS § 368 lg 2 alusel täitedokumendi täitmise viisi kindlaksmääramist.

Nimetatud nõudega pole võimalik nimetatud alusel soovitud eesmärki saavutada. TsMS §

368 lg-s 2 nimetatud nõude eelduseks on Riigikohtu praktika kohaselt osapoolte vaheline

vaidlus selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. Käesoleval juhul ei nähtu asja

materjalidest, et võlgniku ja sissenõudja vahel oleks nõude täitmise raames tekkinud

mingisugune vaidlus. Seega pole sellise nõude esitamise eeldused täidetud.

19. Hageja eeltoodud nõudest võib aru saada ka selliselt, et võlgnik soovib täitemenetluses

nõutavaid summasid tasuda osamaksetena 3 aasta jooksul. TMS § 45 kohaselt võib kohus

võlgniku avalduse alusel täitemenetluse ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku

suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid,

muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja ei ole TMS §

45 tulenevalt esitanud täitemenetluse ajatamise aluseks olevaid asjaolusid ja selgitanud,

kuidas arvestab menetluse ajatamine sissenõudja huvisid. Avaldusest ei selgu, millised on

need erandlikud asjaolud, millest lähtuvalt on TMS § 45 kohaldamine avaldaja suhtes

põhjendatud ning mis kaaluksid üle sissenõudja huvi nõude rahuldamisele. Avaldusest

selgub, et avaldaja soovib nõude tasuda 3 aasta jooksul, mis ei ole kindlasti sissenõudja

huve arvestav. Samuti ei arvesta selline tasumise kord TMS § 45 sätte erandlikku

iseloomu. Maksegraafiku sõlmimiseks peab võlgnik jõudma kokkuleppele sissenõudjaga.

20. Eeltoodust tulenevalt on hagiavaldus perspektiivitu ning selle menetlusse võtmine ja

edasine menetlemine ei ole mõistlik ega otstarbekas, seetõttu tuleb jätta lahendamata ka

hagiavaldusele lisatud hagi tagamise taotlus.

Määruskaebus

21. Hageja palub maakohtu 19.09.2014 määruse tühistada ja saata asi tagasi samale kohtule

uueks lahendamiseks, ühtlasi peatada täitemenetlused täiteasjades nr 022/2009/3831,

022/2011/6716 ja 022/2013/3822 ilma täiendava tagatiseta kuni tsiviilasjas tehtava

lahendi jõustumiseni.

22. Maakohtu lahend on üllatuslik. Kuna vaidlustatud määruses ei ole hagejale etteheiteid

seoses hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega, siis ei ole asjas kohaldatav TsMS § 340¹

lg 2. Kuna hagi rahuldamiseks on õiguslik alus, on kohus ebaõigesti keeldunud hagi

menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Asjas puudub vaidlus, et hageja on

võlgnikuks täiteasjades nr 022/2009/3831, 022/2011/6716 ja 022/2013/3822, seega

võimaldab riik hagejale õiguskaitset ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab

hageja esitada TMS § 221 lg 3 alusel täitemenetluse lõpuni.

23. Täiteasjas nr 022/2009/3831 tuleb kohtul hinnata täitedokumendi kehtivust ja sellest

kohustuste tekkimise või tekkimata jäämise asjaolusid. Kohus peab võtma täiteasjas nr

022/2009/3831 seisukoha selle kohta, kas võlgniku ja sissenõudja OÜ Eviman vahel on

VÕS §-st 3 tulenev võlasuhe ning kas võlgnikul on VÕS § 76 lg 1 tulenev kohustus

sissenõudja ees, mille täitmist võib kostja hagejalt nõuda. Sellest tulenevalt on vaidluse

lahendamiseks vajalik ka hinnata nende asjaolude kohta poolte esitatud tõendeid. Asjas

tuleb hinnata, kas sissenõudja OÜ Eviman on loovutanud nõuded 18.05.2007 sõlmitud

nõudeõiguse loovutamise lepinguga nr 698 30.10.2007 Incure Inkasso Agentuur OÜ-le.

Ilmselgelt ei saa kohus hinnata hageja poolt 12.09.2014 esitatud Incure Inkasso Agentuur

OÜ 30.10.2007 nõudekirja nr 3027 kui tõendi usaldusväärsust hagiavalduse menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega, kuna see ei taga hageja kohtumenetluslike õiguste

realiseerumist. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et kohtule ei ole esitatud konkreetseid

tõendeid, millest nähtuks selgelt ja üheselt, et sissenõudja on nõude loovutanud.

Lepingupooleks mitteolev isik ei saa esitada kohtule lepingut, mida hagejale kui

kolmandale isikule ei ole esitatud.

24. Seoses kohtutäituri tegevuse mitteõiguspärasusega on maakohus ekslikult leidnud, et

hageja ei ole kohtutäituri tegevust vaidlustanud. Hageja esitas 09.03.2014 TMS § 217 lg

1 alusel kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mis jäeti 03.04.2014 otsusega rahuldamata.

Kaebust kohtule hageja ei esitanud, kuna Harju Maakohtule oli esitatud määruskaebus

Harju Maakohtu 02.03.2009 maksekäsu tsiviilasjas nr 2-08-11789 tühistamiseks, mis jäeti

Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2014 kohtumäärusega läbi vaatamata seoses asjaoluga, et

määruskaebus esitati peaaegu 5 aastat pärast kaevatava määruse tegemist. Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi määrusega tsiviilasjas nr 3-7-1-2-530 keelduti TsMS § 704 lg 3 alusel

teistmisavalduse menetlusse võtmisest. Eeltoodust saab järeldada, et tegemist on keeruka

õigusliku küsimusega, mille puhul tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka

õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist.

25. Seega on täiteasjas nr 022/2009/3831 vaidlus täitedokumendi üle, sissenõudja osas, nõude

suuruse osas ning nõude tegeliku omaniku nõude aegumise küsimuses.

26. Täiteasjades nr 022/2011/6716 ja 022/2013/3822, milles on täitedokumentideks Harju

Maakohtu tsiviilasjas nr 2-07-51851 tehtud 25.09.2009 ja 30.11.2012 kohtulahendid,

taotleb hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist eelkõige viisil, millega kaasneks

hagejale kuuluva OÜ Romale Restoran osa võõrandamine enne tsiviilasjas nr 2-13-31909

tehtava lahendi jõustumist. Seega on ekslik maakohtu seisukoht et võlgniku ja sissenõudja

vahel puudub vaidlus täitedokumentide täitmise viisi osas. Kohtu järeldus ei tugine asjas

esitatud tõenditel (nt kohtutäituri 09.07.2014 vastus hageja taotlusele peatada menetlus).

27. Arusaamatuks jääb maakohtu järeldus, et peale täiteasjade nr 022/2011/6716 ja

022/2013/3822 täitmisele võttu ei ole nõue täidetav tsiviilasjas nr 2-13-31909 tehtava

kohtulahendiga. Maakohtu poolt ei ole nimetatud seisukoha põhistamiseks toodud

Riigikohtu lahendeid ega viiteid õiguslikule alusele. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-07-

51851 tehtud 25.09.2009 ja 30.11.2012 kohtulahendite nõudeid ning kohtutäituri tasusid

on võimalik välja mõista käsundita asjaajamise sätete alusel AB-lt tsiviilasja nr 2-13-

31909 raames tehtava kohtulahendiga. Asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-13-31909 puudub

käesoleval ajal lõpplahend, ei saa kahjustada täiteasjades nr 022/2011/6716 ja

022/2013/3822 sissenõudja huve, kuna neil on õigus osaleda menetluses kolmandate

isikutena. Asjaolu, et hageja ei ole käesoleval hetkel tsiviilasjas nr 2-13-31909

menetlusosaliseks, ei muuda kohustuse täitmist võimatuks, kuna kohustuse täitmine on

võimalik VÕS §-st 69 lähtudes ka solidaarvõlgniku OÜ Romale Restoran poolt.

28. Arvestades, et Harju Maakohtu 25.09.2009 ja 30.11.2012 lahendid tsiviilasjas nr 2-07-

51851 ei ole viivitamatult täidetavad ning tsiviilasjas nr 2-07-51851 hageja (Swedbank

Liising AS) ei ole TsMS § 445 lg 1 tulenevalt taotlenud kohtulahendite täitmist

viivitamatult ega ka tähtaega määrates, kohaldub kohtulahendite täitmisele TsÜS § 157 lg

1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat. Eeltoodust lähtuvalt on ekslik maakohtu järeldus,

et sissenõudjate nõuet ei ole võimalik TMS §-st 45 lähtudes ajatada, kuna võlgnevuse

likvideerimine 3 aasta jooksul kahjustaks sissenõudjate huve. Sissenõudjate nõue on

tagatud hagejale kuuluva vallas- ja kinnisvara arestimisega. Maakohtu seisukoht, et hageja

soov tasuda nõue 3 aasta jooksul ei ole kindlasti sissenõudja huve arvestav, ei tugine ühelgi

tõendil. Tegemist on kohtu uitmõttega, kuna sissenõudjatelt arvamust küsitud ei ole ning

kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et ühe sissenõudja näol on tegemist Eesti Vabariigis

registreeritud krediidiettevõttega ning teise sissenõudja näol on tegemist „hapude

laenude“ kokkuostjaga, ehk kohus ei ole arvestanud sissenõudjate tegevuse eripärasust,

kuna mõlema ettevõtte tegevusloogika seisneb nii pikaajalises krediteerimises kui ka

pikaajaliste võlanõuete omandamises. TMS § 45 ei tulene hagejale kui isikule, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei ole võimeline eelduslikult varem kui 3 aasta jooksul tasuma

võlgnevust, ajalist piirangut. TMS § 45 sätte eesmärgiks on makseraskustes füüsilisele

isikule võimaldada kohustuse täitmise tähtaja pikendamist, ületamaks makseraskusi ja

vältimaks pankrotimenetlust.

29. Maakohus on rikkunud tõendite hindamise ja asja sisulise arutamise kohustust. Täiteasjas

nr 022/2009/3831 hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga, s.o

Harju Maakohtu 02.03.2009 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-08-11789, on mingi asjaolu

tuvastatud, tähendab varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi sisu hindamist, mida

kohus saab TsMS § 272 lg 1 kohaselt hinnata koosmõjus kõigi teiste asjas kogutud ja

esitatud tõenditega asja sisulise arutamise käigus, mitte aga hagi menetlusse võtmisel (vt

Riigikohtu 13.11.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-13, p 8).

30. Maakohus on ebaõigesti määranud täitemenetluse nr 022/2009/3831 lubamatuks

tunnistamisel hagi eseme. Hageja on täitemenetluse nr 022/2009/3831 lubamatuks

tunnistamise raames esitanud kaks taotlust - tuvastusliku taotluse (tuvastada võlasuhte

puudumine võlgniku ja sissenõudja vahel) ja selle rahuldamise juhuks taotluse tunnistada

sundtäitmine lubamatuks.

31. Kohtu selgitus, et maksegraafiku sõlmimiseks peab võlgnik jõudma kokkuleppele

sissenõudjaga, kuna kohtutäitur sissenõudja nõusolekuta maksegraafikut sõlmida ei tohi,

on deklaratiivne avaldus, mis ei kaitse hageja huve, kuna asja materjalidest on ilmne, et

sissenõudjad ei soovi hagejaga maksegraafiku osas kokku leppida ning sellisel alusel ei

saa kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna see on põhjendamatu.

Edasine menetluse käik

32. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

33. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohus on õigesti jätnud

menetlusse võtmata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuid maakohtu määruse

resolutsiooni tuleb täiendada tuvastusnõuete osas seisukohavõtuga. Samuti tuleb osaliselt

muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

34. Maakohus on keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

põhjendusega, et esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki.

Määruskaebuse esitaja väitel on ta vaidlusalustes täiteasjades võlgnik ja seetõttu

võimaldab riik talle õiguskaitset TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamise võimaldamisega. Ringkonnakohus leiab, et väide on

iseenesest põhjendatud. Maakohtul ei olnud alust keelduda sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna seadus

võimaldab võlgnikul kaitsta ennast lubamatu sundtäitmise vastu vastava hagi esitamisega.

Ringkonnakohus leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohane alus on TsMS § 371 lg 2 p 1, mille järgi võib kohus jätta

hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud

faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete

õigsust. Samas leiab ringkonnakohus, et hagis TsMS § 368 lg 1 ja 2 alusel esitatud

tuvastusnõuded tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel õigustatud huvi

puudumise tõttu.

35. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud, hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu. Sama paragrahvi lõike 11 järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul,

iseäranis TMS § 2 lg 1 punktides 18-191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist

tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Sama paragrahvi teise lõike järgi lõikes 1

nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need

põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Tegemist on hagiga, mille

eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või

selle jõustumise kõrvaldamine.

36. Käesoleval juhul on täidetavateks täitedokumentideks jõustunud kohtulahendid (TMS § 2

lg 1 p 1). TMS § 221 lg 11 järgi ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusena

esitada väiteid jõustunud kohtulahendiga tuvastatud nõude olemasolu ja kehtivuse suhtes.

Nimetatud säte võimaldab esitada kõiki vastuväiteid ainult nendest täitedokumenditest

tulenevate nõuete olemasolule ja kehtivusele, mis ei ole kohtulahendiga tuvastatud.

Jõustunud kohtulahendile materiaalõiguslike vastuväidete esitamise võimaldamine

tähendaks seda, et jõustunud kohtuotsusega tuvastatud nõude üle saaks sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagiga algatada samas asjas uue vaidluse, mis oleks vastuolus

TsMS § 371 lg 1 p-st 4 tuleneva põhimõttega, et jõustunud kohtuotsusega lahendatud või

jõustunud määrusega lõpetatud asjas ei saa uuesti kohtusse pöörduda. Ka Riigikohus on

oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-114-13 p 12 selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagiga ei saa väärata jõustunud kohtulahendit, mille toime ei ole suunatud

tulevikku. Vaidlusalustes täiteasjades täidetakse jõustunud kohtulahendeid rahaliste

nõuete väljamõistmise kohta, mis kuuluvad seaduse alusel sundtäitmisele ja millede toime

ei ole suunatud tulevikku.

37. Eeltoodud põhjendustel ei saa käesoleval juhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

alusena esitada vastuväiteid nõuete olemasolule ja kehtivusele ja seetõttu ei ole

põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, et kohtul tuleb hinnata täiteasjas nr

022/2009/3831 täitedokumendiks oleva kohtumääruse kehtivust ja sellest võlgnikule

kohustuste tekkimist või tekkimata jäämist, samuti seda, kas täitemenetluses

sissenõudjaks olev isik on loovutanud nõudeid, mis ei tulene täitedokumendist.

38. Määruskaebuse väide, et vastuväited täiteasjades nr 022/2011/6716 ja 022/2013/3822

täitedokumentideks olevatele 25.09.2009 ja 30.11.2012 kohtulahenditele on sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise menetluses lubatavad seetõttu, et need põhinevad hilisemalt

algatatud tsiviilasja nr 2-13-31909 menetlusele, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu

arvates ei saa teisel tsiviilasjal olla puutumust ega mõju vaidlusalustes täiteasjades

jõustunud kohtulahendite täitmisele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

asjaoluna ei ole põhimõtteliselt käsitatav teiste menetlusosalistega teise tsiviilasja

algatamine ja menetlemine, sest teises tsiviilasjas tehtav lahend ei saa mõjutada

käesolevates täiteasjades täidetavate jõustunud kohtulahendite kehtivust ja täidetavust.

Seetõttu on asjakohatu ka määruskaebuse esitaja väide, et 25.09.2009 kohtuotsusega ja

30.11.2012 kohtumäärusega välja mõistetud summasid ning kohtutäituri tasusid on

võimalik välja mõista tsiviilasja nr 2-13-31909 raames tehtava kohtulahendiga. See ei ole

võimalik juba üksnes seetõttu, et tegemist on erinevate võlasuhetega ja teiste isikute

vahelises vaidluses tehtava kohtulahendiga. Seetõttu on ekslik ka määruskaebuse esitaja

arusaam, et vaidlusalustes täiteasjades täidetavate kohtulahendite järgi kohustatud isiku

vastu rahuldatud nõudeid saaks teises tsiviilasjas tehtava lahendiga nö ümber suunata

täitmiseks teises tsiviilasjas tehtava lahendiga kohustatud isiku vastu. Seadus sellist

võimalust ette ei näe ja seetõttu ei saa esitatud väide olla ka sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi aluseks.

39. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusena ei saa esitada ka väiteid kohtutäituri

toimingute ja/või otsuste (täitmisteate kättetoimetamine, vara arestimine, enampakkumise

korraldamine) võimaliku seadusvastasuse kohta, sest need saavad olla üksnes TMS § 217

lg 1 alusel kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatava kaebuse aluseks. Seetõttu on

määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on ekslikult leidnud, et hageja ei ole

kohtutäituri tegevust vaidlustanud, asjasse puutumatu.

40. Ringkonnakohus leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusena võib esitada

asjaolu, et sissenõudja on täitedokumendist tuleneva nõude loovutanud (vt Riigikohtu

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11), sest VÕS § 164 lg 2 järgi nõude loovutamisega

astub uus võlausaldaja senise asemele ehk tekib olukord, kus nõuet ei ole alust täita nõude

loovutanud võlausaldajale. Hagiavalduses on hageja märkinud asjaoluna, et tsiviilasjas nr

2-07-51851 25.09.2009 tehtud kohtuotsusest ja 30.11.2012 kohtumäärusest tulenevad

nõuded on võlausaldaja Swedbank AS loovutanud Lindorff Eesti AS-le. Maakohus ei ole

nimetatud väite osas seisukohta võtnud. Samas ei ole hageja hagiavalduses esitanud ka

väidet, et kohtutäitur täidaks loovutatud nõudeid lubamatult senisele võlausaldajale, mis

annaks aluse tunnistada sundtäitmine senisele võlausaldajale lubamatuks. Seega ei saaks

ka juhul, kui hagi esitatud kujul menetlusse võtta, seda eelduslikult ikkagi rahuldada.

41. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka hageja väited

seoses taotlusega tuvastada TsMS § 368 lg 1 alusel õigussuhte puudumine nõude osas,

mis tuleneb täiteasjas nr 022/2009/3831 täitedokumendiks olevast 02.03.2009

kohtumäärusest. Nagu eespool märgitud, ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi alusena esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid nende nõuete osas, mis tulenevad

jõustunud kohtulahenditest. Sellise tuvastusnõude esitamise õiguslik huvi on välistatud

juba üksnes seetõttu, et tegemist oleks sisuliselt samas vaidluses uuesti kohtusse

pöördumisega (TsMS § 371 lg 1 p 4) ja sellise nõudega tuvastushagi menetlusse võtmisest

on alus keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

42. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuse

väited TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastusnõude menetlusse võtmisest keeldumise

põhjendamatuse kohta. Hageja palus alternatiivselt tuvastada, et vaidlusalustes

täiteasjades täitedokumentidest tulenevad hageja võlgnevused loetakse täidetuks, kui

hageja või solidaarvõlgnik tasub koguvõlgnevuse kohtutäituri ametialasele arveldusarvele

hiljemalt 3 aasta jooksul, s.o hiljemalt 06.09.2017. Selles osas on maakohus põhjendatult

leidnud, et sellise tuvastusnõude eeldused ei ole täidetud, kuna hageja ei ole esitanud

asjaolusid, et täidetavate kohtulahendite osas oleks ebaselgus nende täitmise viisi või korra

osas. TsMS § 368 lg 2 esimese lause järgi piisab hagi esitamiseks õigusliku huvi

olemasoluks sellest, kui hageja põhistab, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud

täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja

vahel või kohtutäituriga selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. Määruskaebuse esitaja

ei esita ühtegi asjaolu või põhjendust, millest saaks järeldada vaidluse tekkimist täitmise

üle ja samuti seda, kust vaidlusalustes täiteasjades täidetavate kohtulahendite täitmise

selline viis, st moel nagu hageja selle tuvastamist taotleb, võiks tuleneda. Asjakohatu on

ka määruskaebuse esitaja väide, et lubamatu on täita 25.09.2009 kohtuotsust ja

30.11.2012 kohtumäärust viisil, et hagejale kuuluv OÜ Romale Restoran osa

võõrandatakse enne tsiviilasjas nr 2-13-31909 tehtava lahendi jõustumist. Nagu eespool

märgitud, ei ole tsiviilasjas nr 2-13-31909 tehtaval lahendil mingit mõju vaidlusalustes

täiteasjades täidetavate täitedokumentide täitmisele.

43. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited täitemenetluse ajatamise osas, on samuti

asjasse mittepuutuvad, kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses ega selle täienduses esitanud

taotlust TMS § 45 alusel täitemenetluste ajatamiseks. Hageja on hagis esitanud nõude

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning TsMS 368 lg 1 ja 2 alusel palunud tuvastada

õigussuhte puudumist ja täitmisviisi selgitamist (tuvastamist), põhjendades seejuures

vaidlust täitmisviisi osas asjaoludega, et kohtuotsused on täidetavad 10 aasta jooksul, nõue

on aegunud, täitemenetluse läbiviimine enne teises tsiviilasjas tehtava otsuse jõustumist

kahjustaks pöördumatult hageja õigusi jmt. Hagis ja selle täienduses ei ole hageja esitanud

asjaolusid, mis annaks alust kvalifitseerida hageja soovi tasuda täitemenetlustest tulenevad

nõuded 3 aasta jooksul TMS § 45 alusel esitatud taotlusena. Sellised asjaolud oleksid

näiteks hageja raske haigus, perekondlik olukord vmt. Hageja küll märgib hagis, et

täitmine on tema suhtes ebaõiglane, kuid seda põhjustel, et täitedokumendi üle on vaidlus,

täitmisteadet ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud ning antud ei ole ka vabatahtliku

täitmise tähtaega, kuid nimetatud asjaolud ei ole käsitatavad TMS § 45 alusel

täitemenetluse ajatamise avalduse alustena. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse

esitajal on soovi korral võimalik täitemenetluse kestel esitada kohtule avaldus TMS § 45

alusel ja tingimustel täitemenetluse peatamiseks, täitmise pikendamiseks või ajatamiseks.

44. Ringkonnakohus leiab, et ka ülejäänud määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks. Eelkäsitletust lähtuvalt ringkonnakohus täiendab maakohtu

määruse resolutsiooni, märkides selles ka tuvastusnõuete menetlusse võtmisest

keeldumise.

45. Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu hagi

menetlusse võtmisest keeldumise määruse jõusse, ei lahenda ringkonnakohus

määruskaebusele lisatud hagi tagamise taotlust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm Kaija Kaijanen Kaupo Paal