1-14-2619/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-2619

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Agu Timmi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 15. aprilli 2014

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Sulev Anier ja kaitsja Sven Sillar,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 15. aprilli 2014 määrus.

2. Käesoleva määruse jõustumisel vabastada Sulev Anier (isikukood 37204252726) Itaalia

Vabariigi Milano Apellatsioonikohtu 09.02.2009 otsusega mõistetud vangistusest

tingimisi enne tähtaega katseajaga ärakandmata karistuse ulatuses. Katseaeg hakkab

kulgema käesoleva määruse jõustumisest.

3. Määrata Sulev Anieri katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja

poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

4. KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 kohaselt kohustada Sulev Anieri katseajal järgima järgmisi

kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

5. KarS § 75 lg 2 p 4, p 7 kohaselt kohustada Sulev Anieri otsima endale töökoha kahe

nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna

Töötukassas ning mitte suhtlema teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega.

6. KarS § 76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud

kohustusi,

pöörab

kohus

kandmata

jäänud

karistuse

osa

kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

7. Sulev Anieri kaitsja Sven Sillari ja Sulev Anieri määruskaebused rahuldada.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Itaalia Vabariigi Milano Apellatsioonikohtu 09.02.2009 otsusega mõisteti Sulev Anier süüdi

relvastatud röövide ettevalmistamises ja toimepanemises ning teda karistati 13 aasta ja 6 kuu

pikkuse vangistusega. Kohtuotsus jõustus 21.01.2011. S. Anieri karistusaeg algas 20.02.2007

ja seda on korduvalt vähendatud tema hea käitumise tõttu.

2012. aasta aprillis esitas S. Anier Justiitsministeeriumile taotluse enda ületoomiseks Eesti

Vabariiki karistuse kandmise jätkamiseks. Eestisse karistust kandma saabus S. Anier

06.02.2014.

S. Anieri kuriteod, mille toimepanemises ta Milano Apellatsioonikohtu 09.02.2009 otsusega

süüdi tunnistati, on kvalifitseeritavad KarS § 200 lg 2 p-de 4, 6, 7 ja 8 järgi ning karistatavad

tähtajalise vangistusega kolmest kuni viieteistkümne aastani.

2. 19.03.2014 esitas Tartu Vangla VangS § 76 lg 1 alusel Tartu Maakohtule seoses vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlusega S. Anieri isikliku toimiku. Tartu Vangla ja ka

Tallinna Vangla, kus S. Anier oli samuti karistust kandnud, toetasid kinnipeetava tingimisi

ennetähtaegset vabastamist, prokurör vaidles sellele aga vastu.

3. Tartu Maakohtu 15.04.2014 määrusega jäeti S. Anier temale Milano Apellatsioonikohtu

09.02.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

3.1. S. Anier on temale mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ja tal on

jäänud vangistuses viibida üle kahe aasta. Seega on täidetud KarS § 76 lg-tes 2 ja 21 sätestatud

esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise eeldused.

3.2. Vaatamata paljudele positiivsetele asjaoludele, nagu ülikooli lõpetamine vanglakaristuse

kandmise ajal, töötamine avavanglas viibimise ajal, lähedaste toetus ja elu- ning töökoha

olemasolu pärast vabanemist ja asjaolu, et S. Anier on vangistuses viibitud aja jooksul muutnud

oma käitumist ja mõtlemist, on tema katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamine ennatlik, sest see ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

Seejuures lähtus maakohus toimepandud kuritegude asjaoludest, nagu tegude toimepanemine

suure liikmeskonnaga kuritegeliku ühenduse poolt, röövimiste käigus varalise kahju tekitamine

nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele, kuritegude objektide hinnalisus ja kuritegude

toimepanemise laiahaardelisus. Samuti arvestas maakohus, et S. Anieril on vangistusest veel

ära kandmata kaks aastat ja ta saabus Eestisse karistust kandma alles 06.02.2014.

4. Tartu Maakohtu 15.04.2014 määruse peale esitasid määruskaebused S. Anieri kaitsja

vandeadvokaat S. Sillar ja S. Anier ise.

4.1. Kaitsja taotles maakohtu määruse tühistamist, märkides, et kohtu põhjendused ei ole

veenvad. Argument, et S. Anieril on kanda veel kaks aastat vangistust, ei tee olematuks asjaolu,

et suurem osa karistusest on kantud. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid karistusi, kolm viimast

aastat on S. Anier kandnud karistust avavanglas, omandanud seejuures kõrghariduse ja käinud

iga päev tööl. Tingimisi vabastamist ei soosi ka asjaolu, et S. Anier toodi Eestisse karistust

kandma ajal, mil ta oli ära kandnud u 80% talle mõistetud karistusest. Ka ei ole kuriteo asjaolud

sellised, mis tingiksid kogu karistuse ärakandmist. Kõik tema kuriteo kaasosalised on Eestis

juba karistuse kandmisest tingimisi vabastatud.

4.2. S. Anier leidis, et ta on karistusest ära kandnud enam, kui maakohus märkis. Itaaliast

saadetud dokumentidest nähtub, et ta on karistuse kandmise ajal end hästi üleval pidanud ega

ole toime pannud rikkumisi, mistõttu tema karistust on Itaalias 14 korral, s.o kokku 585 päeva

võrra, vähendatud. Samuti on kolm aastat ja kolm kuud töölkäimist Milano Ülikoolis toetanud

tema resotsialiseerumist. Tal on vabanedes olemas töökoht ja perekonna toetus. Vanglasse

jäädes resotsialiseerumisprotsess peatuks. Kui teda ei vabastata, kaotab ta oma oskused ja

litsentsi IT-valdkonnas, sest vangla on ülerahvastatud ja tööd talle ei pakuta.

5. Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2014 määrusega jäeti Tartu Maakohtu 15.04.2014 määrus

muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Asudes maakohtuga samadele seisukohtadele,

märkis ringkonnakohus lühidalt järgmist. Kuigi S. Anieri iseloomustatakse positiivselt ja tema

vabastamise kasuks räägivad vabanemisel garanteeritud töökoht ning toetav sotsiaalne

võrgustik, ei ole võimalik S. Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on õigesti hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid

ning arvestades S. Anieri kandmata karistuse pikkust, kuritegude raskust ja asjaolusid, ei ole

tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise

huvidega.

6. Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2014 määruse peale esitas määruskaebuse S. Anieri kaitsja

vandeadvokaat S. Sillar, kes taotles Tartu Maakohtu 15.04.2014 määruse ja Tartu

Ringkonnakohtu 14.05.2014 määruse tühistamist ning kriminaalasja saatmist uueks

arutamiseks Tartu Maakohtule. Määruskaebuse kohaselt oli 12.05.2014, s.o enne

ringkonnakohtu lahendit, Justiitsministeeriumil teave, et S. Anieri vangistus ei lõppe

28.05.2016, vaid 145 päeva varem ehk 14.01.2016. Justiitsministeerium ei saatnud seda teavet

aga õigel ajal ringkonnakohtule. Sellest tulenevalt leidsid maa- ja ringkonnakohus vääralt, et

S. Anieril on karistust kanda veel kaks aastat. Tegelikult on jäänud karistust kanda alla

pooleteise aasta. Kui kohus oleks asja otsustamisel teadnud, et karistuse lõpuni jääb oluliselt

vähem aega, kui nähtus kohtutoimiku materjalidest, oleks kohus ennetähtaegse vabastamise

taotluse lahendanud teisiti.

7. Riigikohus tühistas oma 04.11.2014 otsusega nr 3-1-1-59-14 Tartu Ringkonnakohtu

14.05.2014 määruse ning saatis kohtuasja uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises

kohtukoosseisus.

7.1. Riigikohus leidis, et nii maa- kui ringkonnakohus on S. Anieri katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata jätmisel lähtunud tema poolt toimepandud kuritegude

asjaoludest, ärakandmata karistuse pikkusest ja asjaolust, et S. Anier saabus Eestisse karistust

kandma alles 06.02.2014.

7.2. Samuti ei saanud kolleegiumi hinnangul välistada, et õigetest andmetest lähtumise korral

(S. Anieri karistusaeg saab läbi 14.01.2016, mitte 28.05.2016) oleks ringkonnakohus

lahendanud S. Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimise

teisiti.

7.3. Riigikohus leidis, et arvestades kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivate asjaolude

rohkust, ei ole kohtud piisavalt põhjendanud, miks need asjaolud kogumis ei saanud vaatamata

kuritegude toimepanemise asjaoludele siiski kaasa tuua kinnipeetava ennetähtaegset

vangistusest vabastamist.

Eeltoodule tuginedes tunnistas kolleegium ebaõigetest andmetest lähtumise S. Anieri

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel, nagu ka

põhjendamiskohustuse rikkumise kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339

lg 2 tähenduses, sest nendega võis kaasneda ebaseaduslik ja põhjendamatu kohtulahend.

Riigikohus leidis, et antud rikkumiste kõrvaldamine on võimalik määruskaebuse uuel

läbivaatamisel ringkonnakohtus.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebustes nimetatud asjaolud

väärivad tähelepanu ja sellest tulenevalt maakohtu määrus tuleb tühistada ja S. Anieri kaitsja ja

S. Anieri määruskaebused rahuldada.

9. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

10. Esmalt märgib ringkonnakohus, et S. Anieri karistusaeg algas 20.02.2007 ning lõpeb

14.01.2016, seega on S. Anieril talle mõistetud karistusest jäänud kanda veel 1 aasta ja 2 kuud.

11. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole määruse tegemisel võtnud piisavalt

arvesse süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ning

võimalusi vabaduses. Selle asemel on maakohus liigselt keskendunud kuriteo toimepanemise

asjaoludele. Samuti lähtus maakohus ebaõigesti asjaolust, nagu lõpeks S. Anieri vangistus selle

täielikul ärakandmisel 28.05.2016, mistõttu arvestati ärakandmata karistuse pikkuseks 2 aastat

vangistust.

12. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on väga põhjalikult analüüsinud S. Anieri poolt

toime pandud kuriteo iseloomu ning asjaolusid, kuid jätnud arvestamata kinnipeetavat

positiivselt iseloomustavad faktid. Ringkonnakohus leiab, et kuriteo toimepanemise asjaolude

arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel samuti

oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt üldse kategoorilist võimalust oma õiguskuuleka

käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud

karistusaeg on oma eesmärgi täitnud.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on S. Anier Eesti vanglas

viibinud liiga vähe (alates veebruarist 2014), mistõttu ei ole võimalik tema käitumist karistuse

kandmise ajal Eestis praegusel juhul hinnata. Ringkonnakohus märgib, et tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel tuleb arvestada isiku käitumist vangistuse

jooksul, mis hõlmab ka aega, kui isik kandis karistust teises riigis. Seega on väär maakohtu

seisukoht, mille kohaselt ei saa isiku käitumist vangistuse jooksul arvestada, kuna ta on Eesti

vanglas viibinud liiga vähe aega.

12.1. Ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule leiab, et võttes arvesse S. Anieri isikut,

käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel ning ära kantud

karistusaja pikkust, kaaluvad need mõneti üles tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud.

Tallinna Vangla iseloomustusest nähtub, et S. Anier on käitunud vangistuse jooksul

seadusekuulekalt,

tal

puuduvad

kehtivad

distsiplinaarrikkumised

ja

karistused.

Ringkonnakohus märgib, et distsiplinaarkaristuste puudumine on vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabanemise üks olulisemaid eeldusi ja nimetatud eeldus on S. Anieri puhul

täidetud.

Lisaks on S. Anier omandanud Milano Bollate vanglas vangistuse kandmise ajal kõrghariduse

(programmeerija ja võrguarhitekti eriala), viibinud Itaalias vanglas olles viimased 3, 5 aastat

enne Eestisse ületoomist avavanglas ja töötanud väljaspool vanglat, andes arvutiõpetuse tunde

erinevates asutustes ja organisatsioonides, installeerides arvutivõrke jne. Vabanedes on isikul

olemas kindel elukoht aadressil XXX ning garanteeritud töökoht OÜ-s XXX .

Kriminaalhooldaja andmetel on S. Anieri isa nõus oma poja enda juurde elama võtma.

Ringkonnakohus peab positiivseks ka asjaolu, et kinnipeetaval võlgnevusi ei ole ning

vabanemisfondis on tal 215,07 eurot.

12.2. Ringkonnakohus tuginedes S. Anieri määruskaebuse lisadele, millest nähtub, et vangla

direktori otsuse ja järelvalvekohtuniku loaga on antud kinnipeetavale võimalus ilma saatevalve

kaasamiseta töötada väljaspool vanglat ning õigus lävida perekonnaliikmetega leiab, et

S. Anieri puhul on vangistus kui karistus käesoleval ajal oma eesmärgi täitnud. Samuti nähtub

eeltoodud asjaolu ka vangla direktori koostatud kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise

erimenetluse dokumendist, mille kohaselt näitab kinnipeetava käitumine selgelt tema aktiivset

osalemist ümberkasvatusprotsessis.

12.3. Ringkonnakohus leiab, et arvestades S. Anieri vaimseid võimed ning omandatud

kõrgharidust IT valdkonnas, mitme võõrkeele oskust ning kohustuste täitmise täpsust on

S. Anieril suurem võimalus ning motivatsioon asuda tööle ning jätkata oma elu õiguskuulekalt.

Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et S. Anieril esineb käesoleval ajal

eeldusi õiguskuulekaks eluks.

13. Kriminaalhooldusametniku

ja

Tallinna

Vangla

ettepanekutest

lähtuvalt

leiab

ringkonnakohus, et lisaks KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb KarS § 75 lg 2 p-de

4 ja 7 alusel panna S. Anierile kohustused otsida endale töökoht kahe nädala jooksul pärast

vangistusest vabanemist või registreerida ennast töötuna Töötukassas ning mitte suhtlema

teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kontrollnõuete ja kohustuste eiramisel tuleb

S. Anieril jätkata kandmata vangistust.

14. Asja materjalide kohaselt on S. Anieri karistusaja lõpp 14.01.2016. Lähtudes KarS § 76 lg-

st 4 (katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 1 aasta)

tuleb S. Anieri suhtes kohaldada katseaega ärakandmata karistusaja ulatuses. Kuna alates

01.09.2011 on ringkonnakohtu määrused edasikaevatavad, siis tuleb S. Anier vabastada alles

käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tal kandmata

jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.

15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb tühistada Tartu

Maakohtu 15.04.2014 määrus ja käesoleva määruse jõustumisel vabastada S. Anier Itaalia

Vabariigi Milano Apellatsioonikohtu 09.02.2009 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi

enne tähtaega. Määruskaebus tuleb rahuldada.

Tiit Lõhmus Paavo Randma

Agu Timmi