2-13-49853/22 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2014, Valga kohtumaja

Tsiviilasja nr

2-13-49853

Tsiviilasi

AS X hagiavaldus A.L. ja L.A.L. vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS X (rk xxxxxxxx; asuk x; esindaja P. K.; e-

post x)

Kostja I: A.L. (ik xxxxxxxxxxx; eluk x; e-post x)

Kostja II: L.A.L. (ik x; eluk x; e-post x)

RESOLUTSIOON

Jätta AS X hagi A.L. ja L.A.L. vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebekord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. AS X esitas 23.10.2013. a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagi A.L. ja L.A.L. vastu

võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 31.10.2013. a ning üritas hagimaterjale

kostjatele kätte toimetada hageja poolt avaldatud aadressidel. 08.11.2013. a tegi kohus

rahvastikuregistrist päringu, mille kohaselt kostjate registrijärgne aadress oli juba al 2009.

a Soome. Ühele kostjatest õnnestus dokumendid kätte toimetada, kuid vastust ei tulnud.

21.04.2014. a jättis kohus hagiavalduse läbi vaatamata, kuna kohtualluvuse sätete kohaselt

ei kuulunud asi lahendamisele Eesti kohtus.

2. 24.04.2014. a saabus hageja määruskaebus, mille Tartu Ringkonnakohus rahuldas ning

saatis asja maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et

kostjate elukoht on Soomes, kuid kohus oleks pidanud kostjatelt küsima arvamust asja

alluvuse kohta. 12.08.2014. a tegi kohus kostjatele kirja, milles küsis nende arvamust

kohtualluvuse kohta. 13.11.2014. a saabus kohtule kostjate vastus, millega kostjad

vaidlevad vastu kohtualluvusele, kuna elavad alaliselt Soomes ja soovivad, et asja

lahendataks kostjate elukohajärgses kohtus.

2/2

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse

saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti

kohtule. TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab

kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei

allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 ja 2 järgi

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti

kohtus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja

kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või

välislepingust ei tulene teisiti.

4. Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001, 22. detsember 2000, kohtualluvuse ja kohtuotsuste

täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikkel 15 lg 1 sätestab, et küsimustes, mis on

seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või

kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse II peatüki

4. jao alusel, kui tegemist on: a) kaupade järelmaksuga müügi lepinguga, või b)

osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi

lepinguga või c) kõigil ülejäänud juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb

tarbija alalise elukoha liikmesriigis kutse- või äritegevusega või kelle selline tegevus on

mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka

nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Määruse nr

44/2001 II peatüki 4. jaos asuva artikli 16 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada

menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

5. Kohus leiab, et kostjad on tarbijad määruse nr 44/2001 artikli 15 lg 1 tähenduses. Kostjate

rahvastikuregistrijärgne elukoht on alates 2009. a augustist Soome Vabariigis.

Käesolevalt elavad kostjad aadressil x. Kostjatel puudub rahvastikuregistris kehtiv

elukoha aadress Eestis. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt

või peamiselt elab. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kostjate alaline elukoht ei

ole Eestis, vaid hoopis Soome Vabariigis ning seda on kostjad ka ise kinnitanud.

Arvestades kostjate alalist elukohta, samuti asjaolu, et kostjad on tarbijad ning nad

vaidlevad Eesti kohtualluvusele vastu, leiab kohus, et käesolevat hagi A.L. ja L.A.L. vastu

ei saa Eesti kohtusse esitada.

6. TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi kui kohus ei ole pädev asja lahendama, jätab kohus hagi läbi

vaatamata. Kuna AS X hagi A.L. ja L.A.L. vastu ei allu Eesti kohtule, tuleb hagi jätta läbi

vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Priks

kohtunik