3-13-2008/44 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

12. november 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2008

Haldusasi

OÜ SimCity kaebus Maksu-ja Tolliameti 05.09.2013

otsuse nr 12.2-7/247 ja 23.09.2013 otsuse nr 12.2-7/247-1

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – OÜ SimCity, volitatud esindaja

vandeadvokaat Vahur Kivistik

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Kaire

Kiviväli ja Meelis Rohtlaan

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse

otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 12.

detsember 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist

kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (edaspidi: MTA) 05.09.2013 otsusega nr 12.2-7/247 tunnistati kehtetuks

MTA 29.06.2012 otsus nr 12.2-7/249-1, mille kohaselt pidi OÜ SimCity esitama kütusemüügiks

tagatise suuruses 1 000 000 eurot. Otsuse kohaselt suurendas MTA OÜ SimCity tagatist ning määras

uueks tagatiseks 3 472 813 eurot. Kuna OÜ SimCity oli varasemalt tasunud tagatise 1 000 000

eurot, pidi ta esitama ülejäänud tagatise 20.09.2013.

2. MTA peatas 25.09.2013 otsusega nr 12.2-7/247-1 OÜ SimCity majandustegevuse registri kütuse

müügi registreeringu alates 23.09.2013 kuni nõuetekohase MTA 05.09.2013 otsusega määratud

tagatise esitamiseni.

3. OÜ SimCity esitas 25.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.09.2013 otsuse nr 12.2-

7/247 ja 23.09.2013 otsuse nr 12.2-7/247-1 tühistamiseks. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras

peatada vaidlusaluste otsuste kehtivus kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni või alternatiivselt

vähemalt kolmeks kuuks.

4. Tallinna Halduskohus võttis oma 07.10.2013 määrusega kaebuse menetlusse. Sama määrusega

otsustas kohus jätta kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus jättis oma 01.11.2013 määrusega kaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 07.10.2013 määruse muutmata.

02.06.2014 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja määras

menetlusosalistele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse kuulutamise aja.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebaja palub tühistada Maksu-ja Tolliameti 05.09.2013 otsuse nr 12.2-7/247 (edaspidi ka otsus

1) ja 23.09.2013 otsuse nr 12.2-7/247-1 (edaspidi ka otsus 2) alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid ei vasta haldusaktile esitatud

nõuetele. Kaebaja viitab oma nõude põhjendamisel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1 ja §

56 lg 1 ja lg 2 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 46.

Kaebaja rõhutab, et haldusakti motivatsiooni juures on tähtis ka selle vorm. Ka siis, kui võiks väita,

et kogu vajalik teave sisaldub motivatsioonis, kuid kui see on esitatud arusaamatult või

mitmetähenduslikult, on põhjendus igal juhul puudulik. Põhjendused peavad olema arusaadavad ja

kontrollitavad.

Kaebaja

viitab

siinkohal

järgmistele

Riigikohtu

lahenditele

seoses

motiveerimiskohustusega: Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-03, Riigikohtu 30.05.1997 määrus nr 3-3-

1-47-97, 22.05.2000 otsus nr 3-3-1-14-00, 04.05.2006 otsus nr 3-3-1-28-06, 17.10.2007 otsus nr 3-

3-1-39-07, 14.010.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, 10.10.2002 otsus nr 3-3-1-42-02.

Veel märgib kaebaja, et Riigikohtu Halduskolleegium on haldusakti nõuetekohaselt põhjendamata

jätmist, kui akti sisuline õiguspärasus ei ole kohtu poolt kontrollitav, pidanud akti tühistamise

aluseks (vt nt 17.10.2007 otsus asjas nr 3-3-1-39-07, p 13; 15.01.2009 otsus asjas nr 3-3-1-87-08, p

19).

5.2. Kaebaja leiab, et otsuses 1 on ebaõigesti tuginetud VKS § 42 lg 4 p 1, kuna võimalik

käibemaksukohustuse tekkimine ei ole seotud kütuse käitlemisega. Kaebaja märgib, et maksuhaldur

ei heida ette, et kütuse müügilt oleks käibemaks deklareerimata või tasumata.

Kaebaja toob välja, et otsuses 1 on maksuhaldur tuginenud OÜ SimCity suhtes läbiviidud ja

pooleliolevatele maksumenetlustele. MTA hinnangul on OÜ SimCity oma maksuarvestuses

kajastanud ebaõigesti päikesepatareide tehinguid ning leidnud, et tehingute eesmärk on olnud

võimaldada muuhulgas ka kütuse tehingutelt tekkinud 20 % määraga maksustatavalt käibelt

maksukohustuse vähendamine.

Kaebaja on seisukohal, et MTA- l on tagatise määramisel õigus lähtuda vaid kütuse tehingutelt

kaasnevast käibemaksu suurusest. Teiste tehingute asjaolud ei puuduta kütust ning ei saa kuidagi

olla seotud kütuse käitlejalt nõutava tagatise eesmärgiga. Tagatis ja selle suurus saab olla vaid

otsestelt seotud kütusega. Kaebaja leiab, et vastustaja on täiesti õigusvastaselt tuginetud teistele

tehingutele. Kaebaja rõhutab, et isegi, kui selline lähenemine oleks õige, on oluline, et

maksukohustust ei ole haldusaktiga määratud. Sisuliselt on tagatise suurendamise näol tegemist nn

eel-sissenõudmistoimingutega (kütuse käitlemisega mitteseotud tagatise nõudmisega enne

maksukohustuse määramist).

Kaebaja rõhutab, et sisendkäibemaksu mahaarvamise ebaõigsuse kahtlus ei puuduta kütuse

tehinguid. Tagatis saab olla seotud vaid kütusest tuleneva maksukohustusega. Asjaolu, et

maksuhaldur leiab paljasõnaliselt maksumenetluste tulemusena tekkida võivat käibemaksukohustust

(376 128.89+3 096 684,30= 3 472 813,19 eurot), ei ole tagatise suurendamise põhjuseks. Kaebaja

märgib, et juhul, kui sisendkäibemaks poleks olnud võrdne tasumisele kuuluva käibemaksuga, oleks

sisendkäibemaksu osas tekkinud tagastusnõue ning maksuhaldur oleks saanud seda enne tagastamist

kontrollida. Kui sisendkäibemaks on tagasi saadud või tasaarvestatud, on maksuhalduril õigus

maksusumma tasumisel määrata, kuid see ei puuduta kuidagi tagatise määramist, kuna pole seotud

kütusega.

5.3. Kaebaja on seisukohal, et otsuses on ebaõigesti tuginetud VKS § 42 lg 4 p 3. Otsuses 1 puuduvad

tõendid selle kohta, et kaebaja ei ole maksude tasumise tähtaegadest kinni pidanud. Vastupidi, otsuse

lk 4 on märgitud, et „Seega võib öelda, et OÜ SimCity on tema poolt deklareeritud andmete põhjal

maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamise osas olnud korrektne“.

Maksevõimelisuse analüüs ei puuduta kütuse käitlemise maksukohustust. Puuduvad tõendid ning

motiveering selle kohta, et „õiget maksukohustust ei ole vähemalt nelja kuu osas deklareeritud“.

Selline väide võiks olla õigustatud vaid siis, kui oleks kehtiv haldusakt maksu määramise kohta ning

see oleks seotud kütusega. Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et kütuse müügilt ei oleks

käibemaksu õigesti arvestatud või tasutud.

Kaebaja leiab, et aruannete esitamise hilinemine või sunniraha määramise fakt (kaebaja rõhutab, et

korralduste täitmised on peatatud, vt. lk 4) ega registervara puudumine ei anna alust tagatise

suurendamiseks.

Kaebaja rõhutab, et maksuhalduri hinnangud on oletuslikud, maksukohustust ei ole määratud ning

viidatud sisendkäibemaks ei ole seotud kütuse tehingutest tuleneva käibemaksuga.

5.4. Kaebaja leiab, et otsuses on ebaõigesti tuginetud VKS § 42 lg 4 p 5. MTA arutelu äriühingu

aadressist ei ole seotud tagatise suurendamise kaalutlusega. MTA heidab alusetult ette ( lk 3) , et

kaebaja ei ole teinud muutmise taotlust viivitamata ega viie tööpäeva jooksul. MTA on ebaõigesti

tõlgendanud Majandustegevuse registri seaduse § 25 lg 1 (§ 25 lg 1 sätestab, et ettevõtja peab

registri teise jao andmete muutumisel või registreeritud tegevusalal tegevuse lõpetamisel

viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, esitama taotluse haldusorganile

registreeringu muutmiseks või kustutamiseks). Registri teise jakku kantakse majandustegevuse

registri seaduse § -s 8 sätestatud andmed. Tegevuskoha aadress § 8 loetelus ei kajastu. Kaebaja

rõhutab, et samas aadressi muutmine on otsitud ettekääne, kuna MTA on teadlik, et tegevuskoht

asub Punane tn 16.

5.5. Kaebaja on seisukohal, et otsuses on ebaõigesti tuginetud VKS § 42 lg 4 p 6. MTA ei ole otsuses

1 viidanud ühelegi konkreetsele maksuseaduste ega tollieeskirjade rikkumisele. MTA viitab, sellele,

et VKS § 14 lg 5 kohaselt peab kütuse müüja teavitama MTAd eelnevalt vähemalt 5 tööpäeva ette

kavatsusest ületada VKS § 15 lg 1 p 6 (äriplaanis näidatud planeeritavat kütuse müügitehingute

20% määraga maksustatavat käivet) nimetatud maksimaalset kütuse müügi käivet ühes

kalendrikuus. Otsuses on märgitud (lk 2), et äriplaani kohaselt oli planeeritav kütuse müügitehingute

20% määraga maksustatav käive on 39 206,66 eurot. MTA heidab ette lk 3, et seda summat on

ületatud. Kaebaja on seisukohal, et tegemist ei ole sellise rikkumisega, mis annaks aluse tagatise

suurust tõsta. Otsuse lk 3 nähtub, et viidatud kolme kuu keskmine käibemaks oli umbes 25 000 eurot.

Kuna kaebajal oli kehtiv tagatis 1 000 000 eurot, siis ei ole eelnimetud summad proportsioonis

tagatise suurendamise summaga. Kaebaja rõhutab, et MTA tugineb suures osas oletustele (lk 3- „on

alust kahtlustada“).

5.6. Kaebaja on seisukohal, et tagatise suurus on põhjendamata. MTA kaalutlused on ebaõiged, kuna

pole seotud kütuse käitlemisega. MTA ei ole lähtunud tegelikust olukorrast, vaid täiesti valedest

alustest. Maksukohustuse täitmise tagamiseks kütuse käitlejalt tagatise nõudmine ei saa sisaldada

kõikidest ettevõtja tegevusaladest tulenevaid võimalikke maksukohustust. Selline käitlust on täiesti

vastuolus tagatise nõudmise eesmärgiga. Kaebaja rõhutab, et tagatise eesmärgiks on tagada

maksukohustuse täitmiseks rahaliste vahendite olemasolu, mis tekib kütuse müügi tehingutest.

5.7. Kaebaja märgib, et tagatise nõue on ebaproportsionaalselt suur ning tähtaeg liiga lühike. Otsus

1 on antud 05.09.2013 ning selles on märgitud, et tagatis (summas 2 4 72 813 eurot) tuleb esitada

hiljemalt 20.09.2013. Tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult lühikese ajaga.

Kaebaja on seisukohal, et kuna MTA ei ole andnud kaebajale mõistlikku tähtaega kohustuse

täitmiseks, siis tuleb käesoleval juhul lähtuda Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi

31.01.2012 kohtuotsuses asjas nr 3-4-1-24-11 p 75-77 toodud seisukohtadest (nimetatud otsusega

tunnistati vedelkütuse seaduse § 36 lõige 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles

see kohaldub tarbimisse lubatud kütuse müüjate suhtes, kes olid 1. aprillil 2011 registreeritud

majandustegevuse registris kütuse müüjana ning olid kütuseturul tegutsenud vähem kui kolm aastat

ning tunnistati vedelkütuse seaduse § 42 lõike 5 punkti 1 tekstiosa „ning vähemalt kolmeaastane

kogemus kütuse käitlemise valdkonnas“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks).

OÜ-le SimCity anti vaid 15 päeva aega leida tagatise esitamiseks võimalus ja selle leidmata jäämisel

turult lahkuda (jäädes tegevusloast ilma). Seega ei ole MTA kaebajale mõistlikku tähtaega kohustuse

täitmiseks. Kaebaja leiab, et tal puudus reaalne võimalus 15 päeva jooksul leida 2 472 813 euro

suurune tagatis. On ka ebatõenäoline, et OÜ SimCity majandusnäitajatega võrreldav ettevõtte

suudaks leida 15 päeva jooksul vaba raha 2 472 813 euro suuruse tagatise esitamiseks deposiidina

maksuhalduri pangakontole. Samuti on pangalt sellises summas käenduse saamine nimetatud

ajavahemikku arvestades äärmiselt komplitseeritud. Lisaks on alati võimalus, et pank keeldub

üleüldse ettevõtjat käendamast, kuna nimetatu sõltub suuresti ka panga riskipoliitikast ning sellest,

kas ettevõtjal on vara pangale tagatise seadmiseks või mitte.

Kaebaja on seisukohal, et isegi juhul, kui tagatise suurendamine oleks põhjendatud (millega kaebaja

ei nõustu), siis arvestades summa suurust oleks mõistlikuks tagatise esitamise ajaks vähemalt kolm

kuud.

5.8. Kaebaja on seisukohal, et kütuse müügi registreeringu peatamine on õigusvastane ning

vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Otsus 2 on tehtud põhjendusel, et täitmata on Otsuses 1

nimetatud tagatise esitamine. Kuna Otsus 1 (tagatise suurendamine) on õigusvastane, on

õigusvastane ka Otsus 2 ( kütuse müügi registreeringu peatamine).

Oluline on, et kaebajal oli olemas VKS § 42 lg 1 sätestatud maksimumtagatis ( 1 000 000 eurot), see

on piisav ning tagatise suurendamiseks puudus faktiline ning õiguslik alus. Kaebaja rõhutab, et

otsustes tehtud järeldused tuginevad täielikult oletustele ning ainuüksi motiveerimatuse tõttu tuleb

mõlemad otsused tühistada.

5.9. Kaebaja palub kaebuses vastustajalt välja mõista menetluskulud. Samas muid menetluskulude

väljanõudmist ja tasumist tõendavaid dokumente peale riigilõivu tasumist tõendavate kaebaja

tähtaegselt kohtule esitanud ei ole.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja leiab, et MTA 05.09.2013 ja 23.09.2013 otsused

on õiguspärased ja motiveeritud ning kaebuses esitatud põhjendused ei anna alust kaebuse

rahuldamiseks. Vastustaja põhjendab oma seisukohti järgmiselt:

6.1. Vastustaja selgituse kohaselt on MTA 05.09.2013 tagatise suurendamise otsuses põhjendanud

OÜ SimCity tagatise suurendamist asjaoludega, et OÜ SimCity suhtes läbi viidavate

kontrollimenetluste käigus on tuvastatud, et äriühing on perioodil 01.11.2012 – 28.02.2013

kajastanud oma maksuarvestuses raamatupidamisdokumente, millel näidatud müüjatega ei ole

vastavad tehingud (väidetav päikesepatareide müük) toimunud. Selliste alusetult väljastatud arvete

alusel oli OÜ-l SimCity võimalik ebaseaduslikult suurendada oma sisendkäibemaksu ning seeläbi

vähendada oma kütuse müügilt tekkivat maksukohustust.

Vastustaja leiab, et sisendkäibemaksuarvestuses kajastatud päikesepatareide müügitehingud on

otseses seoses OÜ SimCity kütuse müügialasest tegevusest tekkiva maksukohustusega. Vastustaja

nõustub kaebajaga selles osas, et äriühing on küll deklareerinud kütuse müügil tekkivat 20%

määraga käivet, kuid OÜ SimCity on eelnimetatud käibelt tekkiva maksukohustuse

tasakaalustamiseks kajastanud sisendkäibemaksuarvestuses alusetuid arveid. Kui kütuse tehingutelt

kuulub tasumisele käibemaks ning samal ajal isik deklareerib muudelt kaupadelt kui kütus tasutud

sisendkäibemaksu praktiliselt võrdselt tasumisele kuuluva käibemaksuga, siis isikul ei teki kohustust

tasuda kütuse tehingutelt käibemaksu, kuna see tasaarvestatakse sisendkäibemaksuga.

Maksuhalduril on põhjendatult alust arvata, et sisendkäibemaks on deklareeritud valesti ja selleks

puudus õiguslik alus ning selle tulemusel tuleb isikul juurde maksta käibemaksu, mis tekkis kütuse

tehingutelt. Käesolevas olukorras ei ole vastustaja hinnangul võimalik kuidagi väita, et selline

käibemaksu tasumise kohustus ei ole seotud kütuse tagatisega. Kuna kütuse tagatise eesmärk on

tagada kütuse tehingutelt tekkida võivat käibemaksukohustust, siis käesoleval juhul on vastustaja

hinnangul tegemist olukorraga, kus võimalik maksukohustus suurendab OÜ SimCity poolt tehtud

kütuse tehingutelt tasumisele kuuluvat käibemaksusummat.

Vastustaja hinnangul ei saa käibemaksupettuste kahtlust välistada sellega, et maksumenetlus on

pooleli ning maksukohustust ei ole haldusaktiga määratud. Tagatise määramisel (s.h juba määratud

tagatise üle vaatamisel) hindab maksuhaldur riske, millele tuginedes on maksuhalduril õigus

suurendada tagatist. Riskide hindamisel lähtub maksuhaldur erinevatest VKS § 4² lg 4 nimetatud

asjaoludest (loetelu ei ole ammendav). VKS § 4² lg 4 p 1 kohaselt lähtub maksuhaldur riskide

hindamisel eelkõige tekkida võivast käibemaksukohustustest. Nimetatud säte ütleb üheselt, et

riskide hindamise aluseks on tulevikus tekkida võiv maksukohustus. Eelnimetatud sätte kohaselt ei

pea tagatise suurendamise otsuse tegemise ajaks kontrollimenetlus veel lõppenud ja maksukohustus

tekkinud olema. Lähtudes kontrollimenetluses kogutud tõenditest on maksuhaldur tuvastanud

asjaolusid, mis maksuhalduri hinnangul viitavad sellele, et kaebaja on deklareerinud

käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu hulgas näilikke tehinguid. Eelnevast tulenevalt esineb risk,

et OÜ-l SimCity tekib kütuse tehingutelt märkimisväärne käibemaksukohustus.

6.2. MTA on tagatise suurendamise otsuses (lk 4) analüüsinud OÜ SimCity maksevõimelisust ja

maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamist. Maksuhaldur leidis, et äriühing ei ole

maksevõimeline ja kuigi OÜ-l SimCity ei ole esinenud perioodil juuli 2012 – juuli 2013

maksuvõlgasid, on äriühing korduvalt hilinenud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide ja ühendusesisese käibe

aruannete esitamisega. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja kaebuses ka esitanud tõendeid oma

majandusliku olukorra kohta ning ümber lükanud maksuhalduri poolt tagatise suurendamise otsuses

kajastatut.

Kaebaja majandusliku olukorra ja maksevõimelisuse hindamine on maksuhalduri jaoks oluline

tagatise suuruse määramisel. Tagatise suurendamises otsuses toodud asjaolud näitavad, et OÜ

SimCity ei pruugi olla maksevõimeline, mistõttu võib jääda tasumata tekkida võiv maksukohustus

ning seda ei kata ka olemasolev tagatis.

6.3. VKS § 4² lg 4 p 5 kohaselt lähtub maksuhaldur tagatise suurendamisel vajalikkuse hindamisel

muuhulgas ka isiku ja tema juhtumis- ja kontrollorgani liikmete ning äripartnerite ärialasest

reputatsioonist, samuti isiku esitatud käesolevas lõikes nimetatud andmete ja dokumentide

usaldusväärsusest ja tõepärasusest. OÜ SimCity esindaja heidab kaebuses MTA-le ette, et

maksuhaldur on ebaõigesti tõlgendanud majandustegevuse registri seaduse § 25 lg 1 ning

äriühingule aadressi mittemuutmise etteheitmine on maksuhalduri poolt otsitud ettekääne.

Vastustaja möönab, et majandustegevuse registri seaduse § 25 lg 1 koosmõjus §-iga 8 ei näe ette

maksuhalduri teavitamist seoses äriühingu aadressi muudatusega, kuid siinkohal rõhutab vastustaja,

et äriühingu poolt äriregistrile ja maksuhaldurile esitatud andmed (s.h. juriidiline aadress) peavad

olema ajakohased.

Tagatise suurendamise otsuses maksuhaldur kirjeldas, et majandustegevuse registrisse kantud OÜ

SimCity juriidilisel aadressil Lao 8, Maardu on maksuhaldur paikvaatlusega tuvastanud, et kinnistul

asub alajaama meenutav hoone ning OÜ SimCity ei tegutse väidetavas tegevuskohas. Alles pärast

maksuhalduri vastavat märkust tegi OÜ SimCity taotluse majandustegevuse registri registreeringu

muutmiseks. Vastustaja hinnangul on oluline, et äriühing asuks registreeritud aadressil ja

tegevuskoha muutumisel teavitaks sellest ka haldusorganit, sest ainult sellisel viisil on võimalik

tagada ettevõtte kättesaadavus juhul, kui selleks vajadus peaks tekkima.

6.4. Vastustaja märgib, et kaebaja poolt esitatud väited on vastuolulised – ühelt poolt heidab kaebaja

maksuhaldurile ette, et maksuhaldur ei ole oma otsuses tuginenud ühelegi konkreetsele

maksuseaduse rikkumisele, kuid samas nõustub kaebaja, et OÜ SimCity on rikkunud VKS § 14 lg

5 sätestatut, ent kaebaja ei pea seda rikkumist piisavaks, et suurendada äriühingu tagatist. Seega

leiab vastustaja, et kaebaja oma kaebuses nõustub VKS § 14 lg 5 sätestatud rikkumisega ning seeläbi

lükkab kaebaja ümber enda poolt esitatud väite otsuses maksuseaduste rikkumise puudumise kohta.

Maksuhalduri teavitamine äriplaanis planeeritud kütuse müügitehingute käibe suurenemisest on

oluline, sest suureneva müügikäibe tõttu võib suureneda ka tekkida võiv käibemaksukohustus, mis

on aga aluseks MTA õigusele nõuda äriühingult VKS § 4² lg 4 p 1 kohaselt suuremat tagatist.

Tagatise suurendamise otsuses on maksuhaldur viidanud maksumenetluses kogutud andmetele,

mille kohaselt on OÜ SimCity 2012. aasta novembrikuust kuni 2013. aasta jaanuarikuuni ületanud

kordades äriplaanis näidatud maksimaalset planeeritavat kütuse müügialast 20% määraga

maksustatavat käivet, kuid kaebaja ei ole sellest maksuhaldurile teada andnud.

6.5. Seoses uue tagatise summa kujunemise ja määramisega selgitab maksuhaldur, et ta on tagatise

suurendamise otsuses (lk 5) arvesse võtnud nii OÜ SimCity olemasoleva tagatise suurust (1 000 000

eurot) kui ka võimalikku maksukohustust summas 3 472 813,19 eurot. Tulenevalt

kontrollimenetluses kogutud tõenditest ja tehtud järeldustest on sellise maksusumma määramine

OÜ-le SimCity üsna tõenäoline. On ilmne, et sellises suuruses maksukohustuse tekkimisel ei piisa

olemasolevast tagatisest maksukohustuse täitmiseks. Vastustaja hinnangul on maksuhaldur tagatise

suurendamise otsuses piisavalt põhjendanud tagatise suuruse kujunemist.

6.6. Maksuhaldur märgib, et tagatise suurendamise otsusega on kohustati kaebajat esitama tagatis

hiljemalt 20.09.2013, mida kaebaja peab ilmselgelt ebamõistlikult lühikeseks tähtajaks. Kaebaja on

viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-24-11, milles kohus asus seisukohale, et tagatise

suurendamine 100 000 euroni 2,5 kuu jooksul on ebamõistlikult lühike aeg ettevõttele oma

majandustegevuse ümberkorraldamiseks või mõistlikul viisil kütuseturul oma tegevuse

lõpetamiseks.

Vastustaja märgib, et OÜ SimCity omas alates 19.07.2012 majandustegevuse registris kütuse müügi

registreeringut ning MTA 29.06.2012 otsusega nr 12.2-/249-1 määrati OÜ SimCity tagatise

suuruseks 1 000 000 eurot. Selleks hetkeks, kui OÜ SimCity alustas kütuse müügitegevusega, olid

VKS ja KMS muudatused kehtinud rohkem kui ühe aasta (VKS ja KMS muudatused jõustusid

01.04.2011). Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahend käsitleb olukorda, kus tagatise suurendamist

2,5 kuu jooksul nõuti äriühingult, kes tegeles kütuse müügiga juba enne muudatuste jõustumist

(01.04.2011) ja kes soovis selle tegevusega ka jätkata. Sellisel juhul pidas Riigikohus 2,5 kuulist

tähtaega lühikeseks ajaks majandustegevuse ümberkorraldamiseks.

OÜ SimCity suhtes tagatise suurendamise otsuse tegemise hetkeks on VKS kehtinud üle kahe aasta

ning seetõttu leiab vastustaja, et tagatise suurendamise otsus ei saanud kaebajale ootamatult tulla.

OÜ SimCity tegutseb kütuse müügialases valdkonnas, mis on reguleeritud VKS poolt ning selles

valdkonna tegutsev äriühing peab tundma valdkonda reguleerivaid õigusakte. Kaebaja, olles teadlik

õigusaktidest ning tema suhtes toimuvatest kontrollimenetlustest, pidi arvestama võimalusega, et

varem määratud tagatist võidakse maksuhalduri otsuse alusel suurendada.

Lisaks märgib vastustaja, et kaebaja ei ole taotlenud tagatise esitamise tähtaja pikendamist ega

esitanud ka ühtegi dokumenti selle kohta, miks OÜ-l SimCity ei ole võimalik tagatise suurendamise

kohustust tähtaegselt täita. Kaebaja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud dokumente kaebaja

varalise seisu kohta ega dokumente selle kohta, et kaebaja on pöördunud isikute poole, kes võiksid

kaebaja kohustust tagada.

6.7. Vastustaja leiab, et tagatise suurendamise otsuses ning käesolevas vastuses kaebusele on piisava

põhjalikkusega selgitatud OÜ SimCity kontrollimenetlustes tuvastatud asjaolusid, uue tagatise

suuruse kujunemist ning põhjendatud, kuidas tekkida võiv maksukohustus on seotud OÜ SimCity

kütuse müügialase tegevusega. Vastustaja hinnangul on OÜ SimCity tagatise suurendamise otsus

õiguspärane ja motiveeritud ning seetõttu on õiguspärane ka kütuse müügi registreeringu peatamise

otsus.

6.8. Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti ning kuulanud ära

tunnistajate ütlused leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgnevalt.

7.1. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

7.1.1. Vaidlust ei ole selles, et OÜ SimCity omab alates 19.07.2012 majandustegevuse registris

kütuse müügi registreeringut (kütuse tarbimisse lubamine ja tarbimisse lubatud kütuse müük) nr

VKM000838. OÜ-le SimCity on määratud MTA 29.06.2012 otsusega nr 12.2-7/249-1 tagatiseks 1

000 000 eurot.

7.1.2. 05.09.2013 otsusega nr 12.2-7/247 tegi MTA otsuse OÜ SimCity (registrikood 11402380)

tagatise suurendamise kohta, juhindudes maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 46 lg-st 1 ja

121 ning vedelkütuse seaduse (edaspidi VKS) § 41 ja § 42.

MTA otsustas 1) tunnistada käesoleva otsusega kehtetuks MTA tagatise määramise 29.06.2012 otsus

nr 12.2-7/249-1; 2) suurendada OÜ SimCity tagatist ning määrata uueks tagatiseks 3 472 813 eurot.

Otsuses märgiti, et kuna OÜ-l SimCity on käesolevaga esitatud tagatis summas 1 000 000 eurot, siis

tuleb esitada juurde tagatis summas 2 472 813 eurot. Otsuses on selgitatud, et MKS § 122 kohaselt võib

isik, kellel tekib tagatise esitamise kohustus, valida järgmiste tagatise liikide vahel: käendus;

deposiidina MTA pangakontole makstud tagatissumma; riigi kasuks seatud registerpant või hüpoteek.

Otsuses määratud tagatis tuli esitada hiljemalt 20.09.2013.

Otsuse põhjenduste kohaselt on käibemaksu tagatise suurendamise põhjusteks esiteks OÜ SimCity

suhtes läbiviidud ja pooleliolevad maksumenetlused, kus on tuvastatud, et peaaegu kogu OÜ

SimCity sisendkäibemaks on olnud fiktiivne. OÜ SimCity on pannud toime ka vedelkütuse seaduse

alaseid rikkumisi teavitamata MTA-d kavatsusest ületada VKS § 15 lg 1 p 6 nimetatud maksimaalset

kütuse müügi käivet (äriplaanis näidatud planeeritavat kütuse müügitehingute 20% määraga

maksustatavat käivet) ühes kalendrikuus. Lisaks ei ole OÜ SimCity teavitanud vastustajat oma

juriidilise aadressi muutumisest majandustegevusregistri seaduse § 25 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul.

OÜ SimCity ei pruugi olla enam maksevõimeline (vt tl 14-16 pöördel).

7.2. Kohus on seisukohal, et MTA otsustus suurendada kaebaja tagatist ning määrata tagatise uueks

suuruseks 3 472 813 eurot, tugines põhjendatult prognoositaval maksukoormusel, mistõttu tuleb

MTA sellist otsustust lugeda proportsionaalseks ja õiguspäraseks. Kohus põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt:

7.2.1. Kõigepealt märgib kohus, et juba kaebusest endast nähtub selgelt, et täiesti alusetud ja otsitud

on kaebaja väited, et haldusakt on motiveerimata või arusaamatu. Kogu kaebus ise koosneb sisuliselt

otsus 1 osas vastuväidetest ja seisukohtadest, mis on esitatud otsus 1 motivatsiooni kohta.

7.2.2. MTA õigus tagatise suurendamiseks tuleneb VKS § 42 lg 4 p 1, mis sätestab, et MTA-l on

õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle

juba määratud tagatis, lähtudes eelkõige tekkida võivast käibemaksukohustusest.

Kohus märgib, et VKS-s sätestatud tagatis ja selle määratav suurus tagab avalikke huve. MTA

05.09.2013 otsuses on toodud põhjendused ja arvutused kaebaja prognoositava tegeliku

käibemaksukohustuse kohta. Otsusest nähtub, et perioodide 01.01.2013-28.02.2013 ja 01.11.2012-

31.12.2012 kontrollimise käigus tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kogumis (kirjeldatud

kontrollaktis) viitavad MTA hinnangul sellele, et OÜ SimCity on oma maksuarvestuses kajastanud

raamatupidamisdokumente, millel näidatud müüjaga Macbond OÜ ja ostjaga Putrim SIA ei ole

vastavad tehingud (väidetav päikesepatareide müük) aset leidnud. MTA on jõudnud järeldusele, et

OÜ SimCity teadis, et kaup ei liikunud formaalselt vormistatud Macbond OÜ ja Putrim SIA

dokumentide kohaselt. Macbond OÜ ja OÜ SimCity ning Putrim SIA ja OÜ SimCity vaheliste

tehingute ainus eesmärk oli jätta MTAle mulje, justkui oleks tegemist majanduslikku sisu omavate

tehingutega. Macbond OÜ arvete eesmärk oli võimaldada OÜ-l SimCity ebaseaduslikult omandada

sisendkäibemaksu mahaarvamine tulenevalt käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 3 ja äriühingust

maksuvabalt fiktiivsete arvete alusel raha väljaviimine ja sellega äriühingu (kütuse tehingutelt

tekkinud, 20% määraga maksustatavalt käibelt) maksukohustuse vähendamine. Kuna OÜ SimCity

soetab kütust 0% käibemaksu määraga (aktsiisilaost) ja edasi müües peaks tasuma tehingult

käibemaksu täies ulatuses s.o. tehingult 20%, siis äriühing fiktiivsete ostuarvetega vähendab

maksukohustust miinimumini. /…/ Kokku on alusetult sisendkäibemaksu perioodi 2012 november

kuni 2013 veebruar käibedeklaratsioonides deklareeritud 376 128,89 eurot ning kauba ühendusesisest

käivet (0% määraga maksustatavat käive) 1 881 551,68 eurot. Seega jättis OÜ SimCity perioodil

november 2012 - veebruar 2013 MTA hinnangul arvestamata, deklareerimata ja riigile tasumata

käibemaksu 376 128,89 eurot. /…/ OÜ SimCity on 2013 juuli käibedeklaratsioonis deklareeritud

0% määraga maksustatavat käivet 14 684 810,22 euro ning 2013 juunis 7 491 025,20 euro suuruses.

Nimetatud deklaratsioonides on täitmata kauba ja teenuse ühendusesisese käibe andmed. Varasemalt

on maksuhalduril olnud põhjendatud kahtlus, et just 0% määraga maksustatav käive on fiktsioon,

andmaks võimaluse soetuselt sisendkäibemaks maha arvata. Seega on maksuhalduril alust

kahtlustada, et ka 09.09.2013 kontrolli võetava 2013 juuli osas võivad esineda samad asjaolud. Seega

võimaliku kahju suuruseks 2013 juuli osas hindab MTA juba praegu üle kolme miljoni euro (OÜ

SimCity on 2013 juuli käibedeklaratsioonis deklareerinud sisendkäibemaksu 3 096 684,30 eurot).

Eeltoodust on näha, et kui eespool nimetatud sisendkäibemaksu ei arvestataks, siis oleks OÜ

SimCity käibemaksu kohustus perioodil 2012 november - 2013 veebruar ja 2013 juuli kokku 3 472

813,19 eurot, mis ületab seni olemasolevat käibemaksu tagatist enam kui kahekordselt. Eelnevast

nähtub selgelt, et isikule suure tõenäosusega määratav ja ka jooksev maksukohustus ei ole enam

tagatud. Maksuhaldur on uue tagatise määramisel võtnud arvesse ka asjaolu, et OÜ-l SimCity

puudub igasugune registervara (kinnisasjad, autod, laevad).

Kohus leiab, et seetõttu on põhjendatud maksuhalduri prognoos kaebaja suhtes riski esinemise

kohta, mis seisneb kütuse tehingutelt tekkida võiva maksukohustuse tasumata jäämises. Eelnevast

nähtuvalt on maksuhaldur tuginenud tagatise suurendamisel kaebajal tekkida võivale

käibemaksukohustusele ning maksuhaldur on oma sellekohast otsust ka põhjendanud.

7.2.3. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab samuti, et sisendkäibemaksuarvestuses kajastatud

päikesepatareide müügitehingud on otseses seoses OÜ SimCity kütuse müügialasest tegevusest

tekkiva maksukohustusega. Kui kütuse tehingutelt kuulub tasumisele käibemaks ning samal ajal isik

deklareerib muudelt kaupadelt kui kütus tasutud sisendkäibemaksu praktiliselt võrdselt tasumisele

kuuluva käibemaksuga, siis isikul ei teki kohustust tasuda kütuse tehingutelt käibemaksu, kuna see

tasaarvestatakse sisendkäibemaksuga. Kohus leiab talle esitatud tõendeid hinnates, et maksuhalduril

on põhjendatult alust arvata, et sisendkäibemaks on deklareeritud valesti ja selleks puudus õiguslik

alus ning selle tulemusel tuleb isikul juurde maksta käibemaksu, mis tekkis kütuse tehingutelt.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei oleks tohtinud tagatise

määramisel vastavate tehingutega arvestada.

7.2.4. Kohus leiab, et ei sisuliselt ega õiguslikult pole õige ka kaebaja väide, et kohustust ei ole

haldusaktiga määratud ja seetõttu on täiendava tagatise määramine õigusvastane. Kohus nõustub

vastustajaga siinkohal ja leiab, et selline käsitlus ei ole kooskõlas seadusega, sest riskide hindamise

aluseks on tulevikus tekkida võiv maksukohustus. VKS § 42 lg 4 p 1 sõnastusest tuleneb kohtu

arvates siinkohal üheselt, et tagatise suurendamise otsuse tegemise ajaks ei pea kontrollimenetlus

olema lõppenud ja maksukohustus juba tekkinud.

7.2.5. Kohus leiab siinkohal tuginedes jällegi VKS § 42 lg 4 ja selle p 1 sõnastusele ka, et tagatise

suurus, mis vastab isiku prognoositavale käibemaksu suurusele, on proportsionaalne saavutatava

eesmärgi – maksu tasumise tagamine – suhtes. Kaudselt viitab sellise käsitluse õigusele ka VKS §

44 lg 2 esimese lause sõnastus – ka selles on juttu tagatise ebaproportsionaalsest suurusest

suhestatuna tekkida võiva käibemaksukohustusega. Kohtu arvates ei ole toodud seadusesätete

sõnastustest võimalik välja lugeda, et tagatis on ebaproportsionaalselt suur, kui ta on võrdne

prognoositava ja tekkida võiva käibemaksukohustusega.

7.2.6. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et MTA 05.09.2013 otsuses on ebaõigesti tuginetud VKS §

42 lg 4 p 3, mis sätestab, et MTA-l on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt

suuremat

tagatist,

sealhulgas

vaadata

üle

juba

määratud

tagatis,

lähtudes

eelkõige

maksevõimelisusest ja maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamisest.

Isegi kui nõustuda kaebajaga selles, et MTA 05.09.2013 otsuses ei ole esitatud konkreetseid tõendeid

selle kohta, et kaebaja ei ole maksude tasumise tähtaegadest kinni pidanud, siis kohus kordab, et

tagatise määramise otsus tugineb riski hindamisele. Kohus leiab, et MTA on tagatise suurendamise

otsuses piisavalt analüüsinud kaebaja maksevõimelisust ja maksude tasumise tähtaegadest

kinnipidamist.

Maksuhaldur leidis, et äriühing ei ole maksevõimeline ja kuigi OÜ-l SimCity ei ole esinenud

perioodil juuli 2012 – juuli 2013 maksuvõlgasid, on äriühing korduvalt hilinenud tulu- ja

sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide ja

ühendusesisese käibe aruannete esitamisega 2012 ja 2013 aastal (osade nende eest on määratud ka

sunniraha). /…/ OÜ-l SimCity ei ole esinenud nimetatud perioodil 2012 juuli - 2013 juuli

maksuvõlgasid. Siinjuures on oluline rõhutada, et õiget maksukohustust vähemalt nelja kuu osas ei

deklareeritud.

Samas ei ole kaebaja õigesti tsiteerinud MTA 05.09.2014 otsust. Kaebaja poolt viidatud lauses

märkis MTA: „Seega võib öelda, et OÜ SimCity on tema poolt deklareeritud andmete põhjal

maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamise osas olnud korrektne, kuid mitte deklaratsioonide

esitamise ja muude kohustuste täitmise osas.“

Vastustaja on korrektselt viidanud ja sellele ei ole ka kaebaja vastu vaielnud, et kaebajal puudus

seisuga 02.09.2013 mistahes registervara (kinnistusraamatu ja Maanteeameti liiklusregistri

andmetel) ja seega puudub vara, mis tagaks tekkida võivat käibemaksukohustust. Kaebaja märgib

küll õigesti, et registervara puudumine või aruannete esitamisega hilinemine üksi ei tingi tagatise

suurendamist. Samas on käesoleval juhul hinnatud kõiki asjaolusid kogumis sh kaebaja

maksevõimelisust ja tehtud sellest vastavad järeldused.

Kohus märgib, et kaebaja maksevõime hindamisel on oluline see, et kaebuse esitaja ei ole ümber

lükanud vastustaja seisukohta, et OÜ-l SimCity on 2012 majandusaasta aruande järgi varasid kokku

234 366 euro väärtuses, kusjuures enamuse sellest moodustab käibevara. Seega ei ole OÜ-l SimCity

piisavalt vahendeid, et maksumenetluste tulemusena tekkida võivat käibemaksukohustust (376

128,89 + 3 096 684,30 = 3 472 813,19 eurot) saaks terve mõistuse pinnalt tagatuks lugeda. Lisaks on

OÜ SimCity 2012 aasta kahjum -14 233 eurot, samal ajal kui osaühingu osakapital on 2 556 eurot.

See tähendab, et omakapital (netovara) on kokku 16 697 euroga miinuses (võrdluseks 2011. aastal -

2 464 eurot). Võrreldes eelmise perioodiga on miinus kasvanud (vt OÜ SimCity majandusaasta

aruanne tl 145-151).

Kohus leiab, et eeltoodud andmed on piisavad tegemaks järeldust, et OÜ SimCity ei pruugi olla

enam maksevõimeline, mistõttu võib jääda tasumata ka käibemaks ning seda ei kata ka seni

olemasolev tagatis. Järelikult oli põhjendatud tagatise suurendamine VKS § 42 lg 4 p 3 märgitud

alusel.

7.2.7. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et MTA ei oleks tohtinud tugineda 05.09.2013 otsuse

tegemisel VKS § 42 lg 4 p 5, mis sätestab, et MTA-l on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda

kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis, lähtudes eelkõige

isiku ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmete ning äripartnerite ärialasest reputatsioonist, samuti

isiku esitatud nimetatud andmete ja dokumentide usaldusväärsusest ja tõepärasusest.

Kaebaja viitab õigesti, et vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kehtinud majandustegevuse registri

seadus § 25 lg 1 koosmõjus §-iga 8 ei näe ette maksuhalduri teavitamist seoses äriühingu aadressi

muudatusega. Samas nõustub kohus vastustajaga, et äriühingu poolt äriregistrile ja maksuhaldurile

esitatud andmed (s.h. juriidiline aadress) peavad olema ajakohased ja õiged igal nende esitamise

korral. Vastustaja ei ole siinkohal tuginenud VKS § 42 lg 4 p 6, vaid just nimelt p 5, mis annab alusel

erinevate andmete tõepärasuse hindamiseks. Seda on maksuhaldur vaidlusaluses otsuses ka teinud.

Vastavad andmed peavad olema korrektsed selleks, et tagada vajadusel ka kontrolli läbiviimine.

Lisaks on MTA tuginenud VKS § 42 lg 4 p 5 leides, et asjaolu, et käibedeklaratsioonides on

kajastatud ebaõigeid andmeid, seab kahtluse alla MTA-le esitatud dokumentide usaldusväärsuse ja

tõepärasuse ning mis annab samuti aluse nõuda suuremat tagatist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tagatise suurendamise otsuse tegemisel oli õiguspärane tugineda

muuhulgas ka VKS § 42 lg 4 p 5.

7.2.8. VKS § 42 lg 4 p 6 sätestab, et MTA-l on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse

müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis, lähtudes eelkõige isiku ja

tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmete poolt toime pandud maksuseaduste, tollieeskirjade ja

käesoleva seaduse rikkumise juhtumitest.

Kuivõrd kaebaja on ise kinnitanud, et on rikkunud vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kehtinud VKS

§ 14 lg 5 sätestatut, siis leiab kohus nõustudes vastustajaga, et VKS rikkumine on tema poolt toime

pandud, millest tulenevalt oli põhjendatud vastavale alusele tuginemine otsuse 1 tegemisel. Kohus

märgib, et see ei olnud ainuke ja kohtu hinnangul peamine alus otsuse 1 tegemisel ja seetõttu ei ole

ka kaebaja mittepiisavuse vastuväide sellele tuginemisel tagatise määramisel asjakohane.

7.2.9. Kohus leiab, et antud juhul on tagatise suuruse tinginud kõikide asjaolude kaalumine kogumis

ning selle määramisel on vastustaja õiguspäraselt lähtunud võimalikust määratavast maksukohustuse

summast. Kohus leiab, et MTA 05.09.2013 otsus on piisavalt põhjendatud ja sellest nähtuvad selle

andmise õiguslikud alused. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta selles, et otsuse põhjendamisel oleks

rikutud motiveerimiskohustust. Asjaolu, et kaebaja esitatud põhjendustega ei nõustu ei tähenda, et

otsus on põhjendamata. Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid põhjendused oleks pidanud otsusest

veel nähtuma. Kaebaja viitas üksnes sellele, et tuginetud on pooleliolevatele maksumenetlustele ning

maksukohustust ei ole määratud. Kohus kordab, et ta leiab eelkõige VKS § 42 lg 4 ja selle p 1

sõnastusest, et tagatise määramisel ei pea olema isiku maksukohustuse suurus olema veel

maksuhalduri poolt lõplikult tõendatud, vaid maksuhaldur opereerib mõistetega nagu

„prognoositav“ ja „põhjendatud kahtlus“. Maksuhalduri selgitusi analüüsides on kohus seisukohal,

et maksuhalduril on olnud põhjendatud kahtlus seostada kaebajat sisuliselt maksupettusega. Kaebuse

esitaja ei ole vastavaid kahtlusi ümber lükanud.

7.3. Kohus möönab, et tagatise nõude täitmise tähtaeg võib arvestades määratud tagatise suurust

tunduda lühike. Samas ei tingi see automaatselt MTA 05.09.2013 otsuse tühistamist. Vastustaja on

õigesti märkinud, et iga äriühing, kes tegutseb mingis majandustegevuse valdkonnas, peab tundma

seda valdkonda reguleerivaid õigusakte. Kaebaja ei ole ümber lükanud maksuhalduri väidet, et kui

ta alustas kütuse müügitegevusega, olid VKS ja KMS muudatused kehtinud rohkem kui ühe aasta,

millest tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-24-11 märgitust käesoleval juhul lähtuda ei saa.

Arvestades käibemaksusummasid, mida kaebajal tuleks maksuhalduri arvestuse kohaselt tasuda,

ning asjaolu, et kaebaja oli teadlik tema suhtes läbiviidavast maksumenetlusest, ei saanud tagatise

suurendamine maksuhalduri poolt tulla kaebajale täiesti ootamatult ja üllatavana. Samuti viitab

maksuhaldur õigesti, et kaebajal oleks olnud võimalik vajaduse korral taotleda tagatise esitamise

tähtaja pikendamist. Kaebaja seda võimalust kasutanud ei ole. Samuti ei ole kaebaja esitanud

tõendeid selle kohta, et juhul, kui otsuses oleks määratud pikem tähtaeg, siis oleks kaebaja vastava

tagatise saanud esitada.

Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et olukorras, kus MTA-l on põhjendatud kahtlus maksupettuse

osas, on tal kohustus teha omalt poolt kõik võimalik maksude tasumise tagamiseks. Juhul, kui

tegemist on väga suurte võimalike täiendavate maksusummadega ja on selge, et maksukohuslasel

puudub vara nende tagamiseks, ei ole õigustatud maksukohustuse tagamise tähtaja määramine

kaugesse tulevikku, et teha vastava tagatise leidmine või pahatahtlikkuse korral olemasolevagi vara

realiseerimine võimalikult mugavaks. Just võimalus põhjendatult taotleda määratud tähtaegade

pikendamist annab vajadusel ausatele ettevõtjatele võimaluse veenda maksuhaldurit selles, et tõesti

vajatakse täiendavat aega tagatise esitamiseks näidates ära oma tegevuse tagatise leidmiseks.

7.4. MTA 23.09.2013 otsuse kohta, millega peatati OÜ SimCity vedelkütuse müügi registreering

MTR-is, märgib kohus järgmist. Registreeringu peatamine tulenes otseselt MTA 05.09.2013

otsusest ja asjaolust, et MTA poolt määratud kuupäevaks 20.09.2013 ei olnud kaebaja määratud

tagatist esitanud. Registreeringu peatamiseks ei näe seadus ette eraldi haldusmenetluse algatamist,

kuivõrd tegemist ei ole iseseisva menetlusega, vaid registreeringu peatamine kui tagatise esitamata

jätmise järelm tulenes otseselt VKS-s sätestatust. Vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kehtinud VKS

redaktsiooni § 15 lg 5 sätestas, et lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule teeb MTA

registreeringu peatamise otsuse, kui registrisse kantud kütuse müüjal puudub käesoleva seaduse §-s

41 nimetatud tagatis. MTA 05.09.2013 otsuses oli, viidates VKS § 3 lg-le 3, allakriipsutatult

märgitud, et kui äriühing määratud tähtajaks tagatist esitanud ei ole, ei tohi ta ka kütuse müügiga

tegeleda, sest maksuhaldur ei aktsepteeri enam olemasolevat tagatist. Eelnevast tulenevalt on kohus

seisukohal, et MTA 23.09.2013 otsus on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu.

9. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et MTA 05.09.2013 otsus nr 12.2-7/247 ja 23.09.2013 otsus nr 12.2-

7/247-1 on piisavalt põhjendatud ning õiguspärased ning tühistamisele ei kuulu.

10. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas

asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust oma kohtukulude väljamõistmiseks.

Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik