3-14-51273/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

12.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51273

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a ja 06.10.2014. a

määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. Maksimovi 31.08.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrus muutmata.

2. Jätta A. Maksimovi 16.10.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 06.10.2014. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

3. Jätta A. Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule 16.06.2014 kaebuse (tl 1).

2. Tartu Halduskohus 27.06.2014. a määrusega (tl 6) palus kaebajal esitada nõuetele vastavalt

vormistatud ja loetavas kirjas kaebuse koos riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga 10

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Halduskohus ei pidanud vajalikuks selgitada

kaebajale nõudeid, millele halduskohtusse esitatud kaebus vastama peab, kuna kaebajale on

kaebuse nõudeid selgitatud korduvalt. Halduskohus tõi välja asjaolu, et kaebaja on 2014.

aastal pöördunud halduskohtusse 143 kaebusega, millest enamuse jättis halduskohus käiguta,

selgitades sealjuures, millised puudused on kaebuses.

3. Tartu Halduskohus 18.08.2014. a määrusega (tl 9-9p) tagastas A. Maksimovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna A. Maksimov ei

esitanud nõuetele vastavalt vormistatud ning loetavas kirjas kaebust. Halduskohus ei pidanud

vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega kaebuse esitamiseks, kuna kaebaja on ise oma

kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju hüvitamise taotluste ja kaebuste

esitamisel on haldusorgani ja kohtu koormamine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kaebaja esitas 31.08.2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse (tl 14-15p), milles väidab,

et absurdne on pidada teda võimeliseks ise oma õigusi kaitsma, kuna ta ei valda vajalikke

teadmisi. Sellest tulenevalt palub kaebaja võimaldada endale kaitsja kasvõi 1 tunniks igas

asjas, mis säästab menetluskulusid kogu kaebuse osas. Kaebaja märgib, et kui halduskohus

keeldub kaitsja andmisest, viib see uute kaebuste esitamiseni, kuna HKMS § 43 lg 2 kohaselt

jätab kaebuse tagastamine kaebajale õiguse uuesti pöörduda halduskohtusse. Kaebaja

hinnangul peab kohtunik kaebusi vastu võttes seadma end kaebaja olukorda ja üritama mõista

kaebuse sisu, mitte suhtuma formaalselt oma ülesannete täitmisse. Kaebaja hinnangul peaks

halduskohus tegema otsuse ning peatama vanglapoolsed rikkumised, et kaebusi rohkem ei

tuleks.

5. Tartu Halduskohus 06.10.2014. a määrusega (tl 20-20p) jättis kaebaja taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel

(resolutsiooni p 1). Halduskohus mõistis riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib

riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus leidis, et kaebaja on

võimeline oma õigusi ise kaitsma, kuna ta on eelnevalt mitmes kohtumenetluses osalenud,

erinevaid taotlusi esitanud ning edasikaebeõigust kasutanud. Halduskohus viitas ka

uurimisprintsiibile, millest tulenevalt on halduskohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja

abistada.

6. Kaebaja esitas 16.10.2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse (tl 26, 30), milles märgib,

et sai 06.10.2014. a määruse ja esitab kaebuse p 1 peale, kuna siiani pole kaitsjat. Kaebaja

palub end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna pole vahendeid. Kaebaja märgib, et määruses

peab selgusele jõudma kaitsja. Lisaks märgib kaebaja, et ei saa kohtu kirjavahetusest mitte

midagi aru ning ootab kaitsjat.

7. Tartu Halduskohus 07.11.2014. a määrusega (tl 37-37p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebused

18.08.2014. a määruse ja 06.10.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale ning jättis

määruskaebused rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus lahendab esmalt 31.08.2014 esitatud määruskaebuse (I), seejärel

16.10.2014 esitatud määruskaebuse (II) ning viimasena vaatab läbi riigi õigusabi taotluse

(III).

I

9. Ringkonnakohus leiab, et 31.08.2014 esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

10. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud sõnaselget

taotlust Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse tühistamiseks, kuid kuna määruskaebuse

tekstist on väljaloetav tema rahulolematus seoses kaebuse tagastamisega, tuleb eeldada, et

määruskaebus on esitatud 18.08.2014. a määruse tühistamiseks.

11. Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrusega tagastati A. Maksimovi kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS-i §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Halduskohus ei toonud peale riigilõivu tasumist tõendava dokumendi puudumise ühtegi teist

puudust välja, kuna kaebus oli kirjutatud loetamatu käekirjaga ning kaebaja on varasemates

menetlustes puutunud korduvalt kokku kaebuse käiguta jätmise määrustega, kus on käsitletud

kaebusele esitatavaid nõudeid. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus toimis antud olukorras

õigesti. Kui kaebajale oleks arusaamatuks jäänud, milles kaebuse puudused seisnevad, oleks

ta halduskohtule vastanud, kuid seda ta ei teinud. Arvestades kaebaja eelnevaid kokkupuuteid

halduskohtuga, pidi ta aru saama, et halduskohtu määrustele tuleb määratud tähtaja jooksul

reageerida, sest vastasel juhul ei võeta kaebust menetlusse. Kaebaja väidab määruskaebuses,

et halduskohus peab kaebust vastu võttes seadma end kaebaja olukorda ja üritama mõista

kaebuse sisu. Ringkonnakohus märgib, et see on võimalik ainult juhul, kui kaebaja on

halduskohtule oma probleemi kirjeldanud. Käesoleval juhul polnud kaebaja probleem isegi

loetav. Seega ei saa kaebaja eeldada, et halduskohus võtab sellise kaebuse menetlusse.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 18.08.2014. a määruse muutmata.

II

13. Ringkonnakohus leiab, et 16.10.2014 esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

14. Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et vaidlustab Tartu Halduskohtu 06.10.2014. a

määruse p-i 1, mille kohaselt jäeti tema taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

Kuna riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 10 kohaselt ei võeta riigilõivu menetlusabi taotluse

läbivaatamise ja selles asjas määruskaebuse esitamise eest, jääb arusaamatuks kaebaja taotlus

riigilõivust vabastamiseks. Halduskohus tugines riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisel

RÕS § 7 lg 1 p-le 1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

15. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 06.10.2014. a määruse muutmata.

III

16. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esitas 16.10.2014 uue riigi õigusabi taotluse. Kuna

halduskohus on selle tähelepanuta jätnud, lahendab ringkonnakohus taotluse ise.

17. Kaebaja väidab, et ei saa halduskohtu kirjavahetusest mitte midagi aru ning ootab kaitsjat.

Ringkonnakohus saab taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi esindamiseks

halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et ta ei saa

halduskohtust aru, kuna käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud kahte halduskohtu määrust.

Sealjuures on määruskaebuste põhjendusi lugedes ilmne, et kaebaja on halduskohtu

tegevusest aru saanud ning teab, mida ta vaidlustab. Selle põhjal ei saa ringkonnakohus mitte

kuidagi järeldada, et kaebaja ei ole võimeline ise oma õigusi kaitsma. Halduskohtumenetluses

aitavad menetlusosalise õigusalaste teadmiste puudumist tasakaalustada HKMS § 2 lg-st 4

tulenev uurimisprintsiip ning HKMS § 2 lg-st 5 tulenev halduskohtu selgitamiskohustus.

18. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi