1-14-9320/3 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-9320

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 30. oktoobri 2014 määrus kaebuse

rahuldmata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Peeter Kangro taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Peeter Kangro taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 30. oktoobri 2014

määrusele kaebuse esitamiseks jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 01.09.2014 esitas kinnipeetav Peeter Kangro Justiitsministeeriumile kuriteoteate, milles

avaldas, et 2014. aasta juulis pidid Tartu Vangla kinnipeetavad, sh P. Kangro, taluma

kambrites viibides kõrget õhutemperatuuri ja õhupuudust ning sajad inimesed kannatasid

sellest tulenevalt nädalaid kuumarabanduse sümptomite all. Eeltoodu alusel taotles P. Kangro

kriminaalmenetluse alustamist Tartu Vangla direktori suhtes.

2. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna sisekontrolör jättis kriminaalmenetluse KrMS §

199 lg 1 p 1 alusel alustamata. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises mööndakse, et

kinnipeetavad võisid kuumade ilmade tõttu tunda kerget ebamugavust, kuid see ei täida veel

kuriteo koosseisu. Puuduvad andmed, et mõnel kinnipeetaval oleks tekkinud väljaravimist

vajav tervisekahjustus.

3. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale esitas P. Kangro kaebuse Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri.

3.1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilgi 10.10.2014 määrusega jäeti

kaebus rahuldamata. Prokuratuur nõustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises

toodud põhistustega ning leidis samuti, et puuduvad alused kriminaalmenetluse alustamiseks.

4. Mitte nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, esitas P. Kangro 23.10.2014

kaebuse Riigiprokuratuuri.

5. Riigiprokuratuuri 30.10.2014 määrusega jäeti P. Kangro kaebus rahuldamata. Riigiprokurör

Alar Kirs nõustus nii Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi kui ka kriminaalmenetluse

mittealustamise teatises esitatud seisukohtadega. Prokurör leidis, et ei ole andmeid selle

kohta, et kaebajal oleks kõrgenenud välisõhu temperatuuri tõttu tekkinud konkreetsed

terviserikked, mistõttu puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks.

6. P. Kangro soovib esitada kaebuse Riigiprokuratuuri 30.10.2014 määrusele ning taotleb

selleks riigi õigusabi, kuna kaebust ringkonnakohtusse saab esitada üksnes advokaadi

vahendusel.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

7. Ringkonnakohus leiab, et P. Kangro taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri

30.10.2014 määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata.

8. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus on

Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse

advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu

jooksul.

9. Riigiprokuratuur leidis, et käesoleval juhul ei ole täidetud ühegi karistusseadustiku eriosa

järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis, mistõttu puudub kriminaalmenetluse alus, mis on

KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust välistav asjaolu.

KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese

uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS §

199 lg 1 sätestatud asjaolud. KrMS § 194 lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo

tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on Riigiprokuratuuri määruses piisavalt põhjalikult

tuvastatud kaebuse esemeks oleva sündmuse asjaolud ning sellest ei tulene viiteid võimalikule

kuriteo toimepanemisele.

10. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on

taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

Ringkonnakohus nõustub prokuratuuri seisukohtadega, et käesoleval juhul ei ole võimalik

tuvastada mingitki kriminaalmenetluse alust, mistõttu on kriminaalmenetluse algatamine

välistatud. Seega on P. Kangro võimalus Riigiprokuratuuri 30.10.2014 määruse

vaidlustamiseks ning Tartu Vangla direktori vastu kriminaalmenetluse algatamiseks ilmselgelt

perspektiivitu ja talle riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda.

11. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 208 lg 1 ja RÕS § 7 lg 1 p 5 jätab

ringkonnakohus P. Kangro taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma