3-14-51240/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51240

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla 6. mai

2014. a vastusele nr 2-3/1858-2

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 22. juunil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ta ei

ole nõus Tartu Vangla 6. mai 2014. a vastusega nr 2-3/1858-2. Kaebusele oli lisatud Tartu

Vangla 6. mai 2014. a vastus nr 23/1858-2, mille kohaselt küsis A. Maksimov vanglalt

selgitust, miks rikutakse kinnipeetavate õigusi, paigutades kambritesse kaks kinnipeetavat.

Tartu Halduskohus 24. juuli 2014. a määrusega jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta ja andis

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Halduskohtu 13.

augusti 2014. a määrusega tagastati A. Maksimovi kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna

A. Maksimov ei olnud kaebuse puudusi kõrvaldanud. Tartu Ringkonnakohtu 20. oktoobri

2014. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata.

2. Samas määruskaebemenetluses oli Tartu Halduskohus 6. oktoobri 2014 teinud määruse,

millega vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis

menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13. augusti 2014. a määrusele

ning jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruse resolutsiooni p-ga 4 jäeti A. Maksimovi taotlus

riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei anta riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemisega, erinevate taotluste esitamisega

ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise oma

õigusi kaitsma. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. A. Maksimov esitas 16. oktoobril 2014 määruskaebuse, milles palus kohtul võimaldada

kaitsja ning märkis, et kaitsjata ei ole selge, mida kohus tahab. A. Maksimov lisas, et ootab

antud küsimuses abi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2014.

a määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 4).

5. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende

esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi 16. oktoobril

2014. a kohtus registreeritud määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 6. oktoobri

2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, nähtub selles märgitust, et A.

Maksimov soovib vaidlustada riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist, kuna

määruskaebuse põhjendused seonduvad kaitsja andmata jätmisega. Eeltoodust

järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et

ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2014. a määruse resolutsiooni

p-i 4 osas.

6. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi

saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel riigi õigusabi

andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

7. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja

õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

8. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 16. oktoobri 2014. a

määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2014. a määruse

resolutsiooni p-i 4 osas muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene