1-12-12247/54 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-12247

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 13. oktoobri

2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega

koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Sokov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei

Sokovi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Sokov on Harju Maakohtu 15. jaanuari 2013. a otsusega süüdi tunnistatud

karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat

vangistust. S. Sokovi karistusaeg algas 23. septembril 2012 ja lõpeb 23. septembril 1016.

Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes

kinnipeetaval 23. septembril 2014.

2. Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2014. a määrusega jäeti S. Sokov vangistusest tingimisi enne

tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus põhjendas oma

seisukohta järgmiselt.

2.1 S. Sokov on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning mitmeid kordi vangistuses

viibinud. S. Sokov on toime pannud eriliigilisi kuritegusid, sealjuures varasemalt ka

vägivallaga seotud kuritegusid, mille eest on talle mõistetud eriliigilisi karistusi. Teda on

varasemalt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud, kuid S. Sokov pani katseajal

toime uued kuriteod ja asus uuesti vangistust kandma. Pärast vangistusest vabanemist pani S.

Sokov toime kuriteo, mille eest praegu vangistust kannab – suures koguses narkootiliste

ainete käitlemise, olles varem toime pannud narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemise

kinnipidamiskohas. Kinnipeetav ise eitab vanglas narkootikumide tarvitamist.

2.2 Kinnipeetaval on diagnoositud uimastisõltuvus. Vangistuse jooksul on S. Sokov osalenud

sõltuvusteemalistel loengutel ja grupitöödes. Samuti on ta läbinud riigikeele õppe A1 tasemel

ja jätkanud A2 tasemel. Sellele vaatamata ei ole süüdimõistetu käitumine

kinnipidamisasutuses paranenud – vangistuse kestel on S. Sokovit korduvalt

distsiplinaarkorras karistatud, muuhulgas kaaskinnipeetavate ja ametnike suhtes ründava

käitumise eest.

2.3 Vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta S. Sokovi vabastamist – S. Sokov ei oma EV

elamisluba. Seetõttu puudub tal võimalus pärast vanglast vabanemist oma elu seaduskuulekalt

korraldada, mh asuda seaduslikult sissetulekut teenima. Lisaks on S. Sokovi ümbritsev

lähedaste ring kriminaalkorras korduvalt karistatud, mistõttu ei ole võimalik

kriminaalhooldusega maandada tema poolt uute kuritegude toimepanemise riski.

2.4 Kohtu hinnangul ei ole täidetud tingimused, mis võimaldaksid S. Sokovit tingimisi enne

tähtaega vabastada. Isik, keda on karistatud vangistusega, peab arvestama, et kogu karistusaja

ärakandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erand.

Sellist erandit peaks üldjuhul saama kohaldada vaid ühe korra. S. Sokovi puhul on peetud

võimalikuks seda erandit varem kohaldada, kuid S. Sokov on määratud katseajal jätkanud

kuritegude toimepanemist. S. Sokovi käitumine käesoleva vangistuse jooksul kinnitab, et

tegelikke positiivseid muutuseid ei ole toimunud.

3. S. Sokov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja

enda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamist.

3.1 S. Sokov ei ole maakohtu määrusega nõus ja leiab, et kohus võiks teda KarS § 76 lg 2 p 1

alusel tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valvega vabastada. Ehkki S. Sokovit on 13

korda kohtulikult karistatud, ei ole ta varem kriminaalhooldusel viibinud.

3.2 S. Sokov soovib oma perekonna juurde naasta ja ühiskondlikust elust osa võtta. Vabaduses

viibides oli tema eluviis kaine ja S. Sokov rõõmustas väga pisipoja sünni üle. S. Sokov soovib

oma elu poja kasvatamisega siduda, kuid kuna poeg võeti sotsiaaltöötaja poolt perekonna

juurest ära, soodustas see S. Sokovi ja tema lähikondsete seas tugevat stressi. S. Sokov

tunnistab, et tema ja ta lähikondsed on rikkunud seadust ja kandnud selle eest karistust, kuid

vaatamata sellele on nad perekond ja hindavad inimlikke väärtusi. Vanglas ei ole S. Sokovil

juba poolteist aastat rikkumisi olnud.

3.3 S. Sokovil on olemas eesmärk, professionaalsed oskused ja töö. S. Sokov läbis vanglas

kursused, mis muutsid tema teadvust, eluviisi ja käitumist – edaspidi ei kavatse S. Sokov

narkootikume või muid psühhotroopseid aineid tarbida. S. Sokovi elamisluba on

läbivaatamisel ja elamiskohaga probleeme ei ole. Elukoht on sobilik – seal on olemas kõik

kriminaalhoolduseks vajalik. Sugulased on nõus S. Sokovit aitama. Vabaduses saab S. Sokov

õppida ja läbida CE-kategooria kursused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et S. Sokovi vangistusest tingimisi enne tähtaega koos

elektroonilise valvega vabastamine ei ole põhjendatud.

Maakohus on S. Sokovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud

asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et ei ole põhjendatud S. Sokovit vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu sellekohase

järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks

korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5. Ringkonnakohus tunnustab, et S. Sokov on vangistuses viibides osalenud

sõltuvusteemalistel loengutel ja sotsiaalkursustel, kuid leiab siiski, et nendest positiivsetest

sammudest ei piisa tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve

kohaldamisega. Kinnipeetava iseloomustus sisaldab mitmeid asjaolusid, mis annavad alust

kahtlusteks, et S. Sokov ei ole oma kuritegelikke hoiakuid muutnud ega varasematest

karistustest vajalikke järeldusi teinud. Kokku on S. Sokovi kriminaalkorras karistatud 13

korda, reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Varasemalt on S. Sokov talle määratud

katseajal jätkanud kuritegude toimepanemist. S. Sokovi viimane distsiplinaarkaristus

kinnipidamisasutuses oli 2013. aasta sügisel, mitte poolteist aastat tagasi, nagu S. Sokov oma

kaebuses väitis. Samuti on käesoleva aasta suvel kohaldatud kinnipeetava suhtes täiendava

abinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kuna tal tuvastati narkootilise aine

tarvitamise tunnused.

6. Asjaolu, et S. Sokovit ei ole varem käitumiskontrollile allutatud, ei kindlusta sellise meetme

efektiivsust. Seejuures võtab kohus arvesse, et S. Sokov on varasematele korduvatele

karistustele vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist. Elektroonilise valve abil on küll

võimalik kindlaks määrata süüdimõistetu asukoht ning kontrollida talle seatud

liikumisvabaduse piirangute täitmist, kuid ka selline täiendav abinõu ei taga süüdimõistetu

kinnipidamist kõigist käitumiskontrolli nõuetest, mh alkoholi ja narkootikumide tarvitamise

keelust. Praegusel juhul puudub kohtul veendumus, et vabastades S. Sokovi tingimisi enne

tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, ei jätka S. Sokov vabaduses uute

kuritegude toimepanemist ja narkootikumide või muude psühhotroopsete ainete tarvitamist.

7. Ringkonnakohus rõhutab seisukohta, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid

ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks

vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on

reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei

esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid S. Sokovit

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st

1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus