3-12-2197/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-2197

Haldusasi

UAB Protrans LT kaebus kaebus Maksu- ja Tolliameti

poolt tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

UAB Protrans LT apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja UAB Protrans LT

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2013. a otsus ja saata haldusasi samale

halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 10. detsember

2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti pidas 19. oktoobril 2009 kontrollimiseks kinni tsisternveoki Scania, mis

vedas Leedu äriühingu UAB Protrans LT poolt saadetud kaupa (õli Formex CN, kogus 25 tonni).

Veok ise kuulus Leedu äriühingule UAB Autex. Maksuhalduril tekkis kahtlus, et tegemist võib

olla aktsiisikaubaga, mistõttu peeti veok koos kaubaga kinni ja paigutati vastutatavale hoiule

tollilattu Tartus. 2. novembril 2009 tegi Maksu- ja Tolliamet otsuse väärteoasjas, millega määras

UAB Protrans LT-le karistuseks vedelkütuse seaduse rikkumise eest100 trahviühikut, mõistis

välja menetluskulud ja raske kütteõli aktsiisisumma. Vastutaval hoiul olnud veok tagastati 3.

novembril 2009.

UAB Protrans LT esitas väärteoasjas tehtud otsusele kaebuse ning pärast seda taotluse asjas

menetluse lõpetamiseks. Tartu Maakohtu 13. veebruari 2012. a määrusega lõpetati väärteoasjas

menetlus seoses väärteo aegumisega.

Veoki omanik UAB Autex esitas 3. novembril 2009 UAB-le Protrans LT arve, milles nõuti

hüvitist 5 999,99 eurot aja eest, mille jooksul UAB Autex ei saanud kasutada talle kuuluvat

veokit. UAB Protrans LT tasus arve.

2. UAB Protrans LT esitas 18. oktoobril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

hüvitada talle 5 999,99, st summa, mille kaebaja tasus veoki omaniku UAB Autex poolt esitatud

arve alusel. Kaebuse kohaselt on Tartu Maakohtu poolt 13. veebruaril 2012 väärteoasjas tehtud

määrusega tõendatud, et Maksu- ja Tolliametil puudus sõiduki kinnipidamiseks alus.

3. Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel:

3.1. Võimalik kahju tekitamine perioodil 19. oktoober 2009 kuni 2. november 2009 toimus

väärteomenetluse käigus. Veoki kinnipidamise eesmärgiks oli andmete kogumine

väärteomenetluse raames, kuna vastustajal oli kahtlus, et tegemist on aktsiisikaubaga. Asjaolu, et

veok koos kütusega tunnistati asitõendiks alles 30. novembril 2011, ei välista veoki varasemat

kinnipidamist väärteomenetluse toiminguna.

3.2. Väärteomenetluse toimingute ja otsuste õiguspärasust kontrollivad üldjuhul

väärteomenetluse reeglite kohaselt üldkohtud. Kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse

esitamise korda reguleerivad väärteomenetluse seadustiku §-d 76-80. Kuna halduskohus ei ole

pädev hindama väärteomenetluses tehtud toimingute õiguspärasust, ei ole halduskohtul võimalik

lahendada ka kaebaja hüvitisenõuet. Nõude lahendamine eeldab väärteomenetluse raames tehtud

toimingute õigusvastasuse tuvastamist, mida asjakohases menetluses tehtud ei ole. Määrav ei ole

see, et maakohus lõpetas väärteomenetluse seoses aegumisega.

3.3. Kaebaja ei ole vaidlustanud veoki kinnipidamist kui menetlustoimingut.

3.4. Erinormina reguleerib kohtuvälise menetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 15 lg 2 p 2, millest koostoimes sama paragrahvi lõikega 1 tuleneb, et

kohtuvälise menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda vaid juhul, kui viimane on

toime pannud kuriteo. Puuduvad tõendid, et väärteomenetleja ametniku suhtes toimuks

kriminaalmenetlus.

3.5. Kohtuistungil esitas kaebaja alternatiivse nõude hüvitada õiguspäraste toimingutega

tekitatud kahju. Kuna kohus asus eelnevalt seisukohale, et toiming, millega väidetavalt oli

kaebajale kahju tekitatud, toimus väärteotoiminguna, ei kuulu RVastS § 16 lg 1 kohaldamisele.

3.6. Isegi kui pidada veoki kinnipidamist järelevalvetoiminguks, mitte väärteomenetluse

toiminguks, puudub alus selle toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja põhjenduste

kohaselt tuleneb veoki kinnipidamise õigusvastasus sellest, et maakohtu otsusega on väärteoasjas

menetlus lõpetatud. Asjaolu, et väärteoasjas lõpetati menetlus väärteo aegumise tõttu, ei tähenda

automaatselt, et sõiduki kinnipidamine toimus õigusliku aluseta. Tolliseaduse § 18 p 1 kohaselt

on tolliametnikul õigus pidada kaupa ja transpordivahendit kinni seadusega sätestatud korras.

Veoki kontrollimisel tekkis kahtlus, et tegemist võib olla aktsiisikaubaga ning seda kinnitasid ka

laborikontrolli tulemused. Et hiljem väärteoasjas menetlus aegumise tõttu lõpetati, ei tähenda, et

veoki kinnipidamine toimus õigusvastaselt.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. UAB Protrans LT esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue

otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

4.1. Kohtu järeldus, nagu oleks tegemist aktsiisikaubaga ja et see on tõendatud, on vale –

väärteomenetlus lõpetati ilma, et oleks tuvastatud väärteo toimepanemine kaebaja poolt.

4.2. Pole selge, kas veoki kinnipidamine toimus järelevalvemenetluse või väärteomenetluse

raames. Tolliseaduse § 18 lg 1 viitab pigem järelevalvemenetlusele. Kuna pole üheselt selge,

millise menetluse raames toiming tehti, tuleb lähtuda Riigikohtu üldkogu otsusest asjas nr 3-3-1-

75-11, milles leiti, et kui pole võimalik mõistlikult eristada, milline osa kahjust tekitati

järelevalvemenetluse (haldusmenetluse) ja milline väärteomenetluse toimingutega, tuleb

kohaldada haldusmenetluse toimingute suhtes kehtivat kahju hüvitamise regulatsiooni (RVastS §-

d 7 ja 9).

4.3. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et tal puuduks pädevus siis, kui tegemist oleks

väärteomenetluse toimingutega. Riigikohus on lahendanud kahju hüvitamise nõuet, kus kahju

tekitati Maksu- ja Tolliameti poolt kriminaalasja kohtueelse menetluse raames kautsjoni

tühistamise taotluse esitamata jätmisega (RKHKo 3-3-1-47-08). Kui kohus leidis, et kaebuse

lahendamine pole halduskohtu pädevuses, tulnuks kaebus tagastada.

4.4. Asjakohatu on etteheide esialgsete õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise osas, kuna

kaebaja oli esitanud väärteoasjas kaebuse, kuid see ei jõudnud kohtuliku arutamiseni. Lisaks ei

pruugi esialgsete õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine olla hüvitist välistavaks, vaid üksnes

vähendavaks asjaoluks (RKHKo 3-3-1-75-11).

4.5. Vaidlusalust toimingut ei saa lugeda õiguspäraseks. Toimingu õiguspäraseks lugemiseks

oleks väärteomenetlus pidanud päädima karistusotsusega. Antud juhul on menetlus lõpetatud.

Seega ei ole alust lugeda menetluses tehtud toiminguid õiguspäraseks.

5. Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda

järgnevalt:

5.1. Ka kaebaja ise käsitleb auto kinnipidamist väärteomenetluse toiminguga, mida tõendab

asjaolu, et apellant seostab toimingu õigusvastasuse väärteomenetluse lõpetamisega aegumise

tõttu.

5.2. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna halduskohus ei ole pädev hindama

väärteomenetluses tehtud toimingute õiguspärasust, ei ole halduskohtul võimalik lahendada

kaebaja hüvitisenõuet. 5.3. Kuivõrd tegemist on väärteomenetluse toimingutega, siis ei kuulu

RVastS § 7 lg 1 kohaldamisele. Kohaldamisele kuuluks RVastS § 15, kuid kriminaalmenetlust ei

ole väärteomenetleja suhtes läbi viidud.

5.4. Halduskohus leidis õigesti, et väärteomenetluse lõpetamine aegumise tõttu ei tähenda seda,

et sõiduki kinnipidamine toimus õigusvastaselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja saadab

asja halduskohtule uueks lahendamiseks.

7. Halduskohus leidis, et kuna veoki kinnipidamine oli väärteotoiming, ei kuulu selle

õiguspärasuse hindamine halduskohtu pädevusse ja seega pole halduskohtul võimalik lahendada

ka kaebaja hüvitisenõuet. Kaebaja märgib õigesti, et sellisele seisukohale asudes oleks pidanud

kohus kaebuse pädevuse puudumise tõttu tagastama. Selle asemel asus aga halduskohus ise

kaebust sisuliselt lahendama, leides muuhulgas, et kaebaja ei ole kasutanud esialgseid

õiguskaitsevahendeid, et täidetud pole väärteo kohtuvälise menetlemise käigus tekitatud kahju

(RVastS § 15) ega õiguspärase haldustegevuse tekitatud kahju (RVastS § 16) hüvitamise eeldused

ning lisaks oli vaidlustatud tegevus ka õiguspärane.

Seega on põhjendatud kaebaja etteheide, et halduskohtu otsus on vastuoluline. Käesolevas asjas

ei ole see aga ainsaks põhjuseks, miks halduskohtu otsus tühistada tuleb.

8. Halduskohus pidas oluliseks kõigepealt määratleda, millisesse menetlusse kuuluva toiminguga

on sõiduki kinnipidamise ja vastutavale hoiule suunamise näol tegemist – kas väärteomenetluse

või järelevalvemenetluse toiminguga. Ka Riigikohtu üldkogu on nentinud, et üldjuhul eeldab

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju

hüvitamise nõude lahendamine selle kindlaksmääramist, millises konkreetses menetluses isikule

kahju tekitati, kuna RVastS § 15 lg-st 1 ja lg 2 p-st 2 tulenevalt on väärteoasja kohtuvälises

menetluses tekitatud kahju hüvitamise eeldused üldisest nõudealusest (RVastS § 7) oluliselt

rangemad.

9. Halduskohus jõudis järeldusele, et sõiduki kinnipidamine toimus väärteomenetluse käigus

(ehkki samas möönis ta ka võimalust, et tegemist oli järelevalvetoiminguga, vrdl otsuse p-e 17 ja

23). Halduskohus põhjendas seisukohta, miks on tegemist väärteomenetluse toiminguga, sellega,

et veoki kinnipidamise eesmärgiks oli andmete kogumine väärteomenetluse raames, kuna

vastustajal oli kahtlus, et tegemist on aktsiisikaubaga. Selline lähenemine on küsitav. Kahtlus, et

tegemist on aktsiisikaubaga, ja sellest tulenevalt veoki vastutavale hoiule andmine ei tähenda

veel, et vastutavale hoiule andmine oleks väärteomenetluse toiming. Praegusel juhul on see

hinnang antud tagantjärele, arvestades seda, et kaebajat karistatigi väärteomenetluse korras

vedelkütuse seaduse § 31 lg 2 alusel, st nõuetekohase saatedokumendita vedelkütuse käitlemises

juriidilise isiku poolt. Kuid ringkonnakohtu hinnangul ei välista miski, et vaidlusalusele

toimingule oleks võinud järgneda ka näiteks kriminaalmenetlus, kui kontrolli käigus oleks

ilmnenud asjaolusid, mis oleks viidanud karistusseadustiku alusel karistatava süüteo

toimepanemisele (vedelkütusega seotud kuriteod on sätestatud nt karistusseadustiku §-des 3761 –

3762). Välistada ei saa sedagi, et tollikontrolli käigus võib pärast sarnasel juhul sõiduki

kinnipidamist ilmneda, et kahtlustused on alusetud ning sõiduk tuleb koheselt vabastada, ilma et

väärteomenetlust alustataks.

Erinevalt halduskohtust peab ringkonnakohus oluliseks ka seda, et kui veoki kinnipidamine

toimus 19. oktoobril 2009 ning vastutavale hoiule andmine vormistati 20. oktoobril 2009 (tl 47),

siis veoki, haagise ja selles olnud kauba väärteomenetluses asitõendiks tunnistamise määrus tehti

alles 30. oktoobril 2009 (tl 47p). See kinnitab, et kaebajale kahju tekitanud sündmus – veoki

vastutaval hoiul hoidmine (laiemalt kasutamise mittevõimaldamine), sai alguse pigem riiklikust

järelevalvest, mis kasvas hiljem üle väärteomenetluseks. Eriti oluliseks peab ringkonnakohus

seda, et nimetatud määruses on märgitud, et väärteoasjas alustati menetlust määruse tegemisega

samal kuupäeval – 30. oktoobril 2009 (tl 47p). Seega ei näe ringkonnakohus asjaolusid, miks

lugeda varasemalt toimunud veoki kinnipidamine toimunuks väärteomenetluse raames.

10. Seega saab hetkel toimikus olevate materjalide ja esitatud seisukohtade pinnalt asuda

seisukohale, et väärteomenetluses toimunuks saab lugeda sõiduki kinnipidamist alles alates 30.

oktoobrist 2009, kui vormistati veoki kohta väärteoasjas asitõendiks tunnistamise määrus.

Ringkonnakohus ei näe hetkel põhjust, miks lugeda varasemal perioodil toimunud kinnipidamist

toimunuks väärteomenetluse käigus. Väärteomenetluses asitõendiks tunnistamise määrusel

puudub tagasiulatuv mõju, st hilisem määrus ei saa muuta enne seda määrust tehtud toiminguid

sooritatuks väärteomenetluse käigus.

11. Kuna veoki kinnipidamine alates 20. oktoobrist 2009 kuni 30. oktoobrini 2009 ei toimunud

väärteomenetluse, vaid järelevalvemenetluse käigus, kohaldub selle perioodi eest nõutavale

hüvitisele RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioon. Alles alates 30. oktoobrist 2009 kuni

sõiduki vabastamiseni võib olla põhjendatud käsitada väidetavat kahju väärteomenetluses

tekitatud kahjuna.

12. Eelnev järeldus viib käesoleval juhul halduskohtu otsuse tühistamiseni ning asja saatmiseni

halduskohtule uueks lahendamiseks. Nimelt on halduskohus kaebuse sisuliselt rahuldamata

jätnud, tuginedes ühelt poolt nii seisukohale, et tegemist oli täielikult väärteomenetluses tekitatud

kahjuga, kui teiselt poolt ka seisukohtadele, et kaebaja ei ole kasutanud esialgse õiguskaitse

vahendeid, et järelevalvemenetlus ei olnud õigusvastane ning et kahju ei kuuluks hüvitamisele ka

õiguspärase haldustegevusega tekitatud kahjuna. Need seisukohad on kas väärad või tehtud

ebapiisava informatsiooni pinnalt.

Ringkonnakohus põhjendab oma hinnangut alljärgnevaga.

13. Halduskohus leidis, et halduskohtus pole võimalik hüvitisenõuet lahendada seetõttu, et veoki

kinnipidamine toimus väärteomenetluse käigus ja väärteomenetluse toimingute õiguspärasust

pole halduskohtul võimalik hinnata. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Väärteomenetluse käigus

kahju tekitamine võib tähendada küll vajadust kohaldada RVastS § 15 lg-tes 1-2 sätestatud

regulatsiooni, kuid see ei tähenda, et halduskohus ei saaks sellisel juhul väärteomenetluse

toimingute õiguspärasust hinnata. Tegemist on jätkuvalt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju

hüvitamise nõude lahendamisega, mis kuulub halduskohtu pädevusse (HKMS § 37 lg 2 p 4).

Võimalus vaidlustada väärteomenetluse toiminguid väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-des

76-80 sätestatud korras ei võta halduskohtult kohustust lahendada nende toimingutega tekitatud

kahju hüvitamise nõuet. Ühtegi muud menetluskorda peale halduskohtumenetluse ei ole selliste

toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks ette nähtud.

14. Halduskohus heitis kaebajale ette ka seda, et kaebaja ei ole kasutanud esialgseid

õiguskaitsevahendeid (vaidlustanud veoki kinnipidamist kui menetlustoimingut

väärteomenetluses). Ehkki halduskohus ei ole seda selgelt välja toonud, mida ta sellest asjaolust

järeldab, on võimalik aru saada, et halduskohtu arvates välistas see asjaolu kahju hüvitamise

vastavalt RVastS § 7 lg-le 1.

Esialgsete õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise põhjendusel saab kahju hüvitamise nõude

rahuldamata jätta siis, kui on analüüsitud, kas sellised esialgse õiguskaitse vahendid olid olemas,

kas need pidid olema kannatanule arusaadavad ja kas need oleksid mõistliku kasutamise korral

kahju täielikult ära hoidnud. Halduskohus on märkinud, et kuna sõiduki kinnipidamine kestis 14

päeva, oli kaebajal võimalik vaidlustada toimingut juba selle tegemise ajal. Halduskohtu otsusest

ei selgu aga, millise õigusliku regulatsiooni alusel pidi kaebaja veoki kinnipidamist vaidlustama

ning millisest hetkest alates tal vaidlustamise võimalus avanes. Siinkohal tuleb arvesse võtta ka

seda, et selgelt väärteotoiminguna kvalifitseeritav menetlustegevus – asitõendiks tunnistamise

määrus – vormistati alles 30. oktoobril 2009, st kõigest 4 päeva enne sõiduki tagastamist.

Halduskohtu otsusest ei selgu ka, kuidas oleks väidetav vaidlustamise võimalus aidanud kahju

tekkimist täielikult ära hoida, arvestades seda, et kahju võis kaebajal tekkida koheselt alates

veoki äravõtmisest 20. oktoobril 2009. Ebaselgeks jääb, kuidas saanuks kaebaja kahju tekkimist

sellises olukorras vaidlustamisega ära hoida. Ei saa välistada, et vaidlustamine võinuks ära hoida

kahju suurenemise, kuid selles küsimuses seisukoha võtmiseks tuleks välja selgitada, millises

korras pidanuks kaebaja veoki kinnipidamist ja vastutavale hoiule suunamist vaidlustama ning

kui suur on tõenäosus, et kaebaja vaidlustus oleks sellisel juhul lahendatud enne seda, kui sõiduk

3. novembril 2009 juba tagastati.

Seega ei välista esialgsete õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise fakt käesolevas asjas

kaugeltki kahju hüvitamist täielikult. See võiks viia küll hüvitise vähendamiseni, kuid seegi

eeldab kõigepealt vastavate asjaolude kindlakstegemist.

15. Halduskohus leidis ka, et isegi kui pidada veoki kinnipidamist järelevalvetoiminguks, puudub

alus selle toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Asjaolu, et väärteoasjas lõpetati menetlus

väärteo aegumise tõttu, ei tähenda, et sõiduki kinnipidamine toimus õigusliku aluseta.

Selleks, et hinnata, kas sõiduki kinnipidamine ja vastutavale hoiule suunamine 20. oktoobril

2009 toimus õiguspäraselt, tuleb kõigepealt tuvastada, millisel õiguslikul alusel see toimus.

Samuti tuleb arvesse võtta muid norme, millega peab selline tegevus kooskõlas olema, st

hindama selle haldustegevuse õiguspärasust nii materiaalsest kui formaalsest aspektist. Veoki

vastutavale hoiule suunamise aktist (tl 47) ei nähtu, milliste normide alusel veoki vastutavale

hoiule andmine toimus. Ka vastustaja ei ole esitanud selles küsimuses oma selget seisukohta.

Halduskohus on vaid viidanud tolliseaduse § 18 p-le 1, mis annab tolliametnikule õiguse

kontrollida kaupa ja transpordivahendit ning neid seadusega sätestatud juhtudel ja korras kinni

pidada. Sellist viidet ei saa aga lugeda piisavaks, sest ebaselgeks jääb, millised on need

seadusega sätestatud juhud ja kord, millega peab selline veoki kinnipidamine kooskõlas olema.

Üksnes sellest viitest ei saa teha järeldust, et veoki kinnipidamine oli kogu ajaperioodi jooksul

õiguspärane.

16. Ringkonnakohus nõustub aga halduskohtuga selles, et üksnes asjaolu, et väärteoasja menetlus

lõpuks maakohtu määrusega aegumise tõttu lõpetati, ei tähenda, et veoki suunamine vastutavale

hoiule oli tingimata õigusvastane. Väärteomenetluse lõpetamine aegumise tõttu ei tähenda, et

sellele eelnenud riikliku järelevalvemenetluse meetmed oleksid tingimata õigusvastased.

Riiklikul järelevalvemenetlusel ja väärteomenetlusel on erinevad eesmärgid ja nendes

menetlustes tehtavate toimingute ja antavate aktide õiguspärasus ei sõltu üldjuhul üksteisest.

Järelevalvemenetluses tehtavad toimingud võivad olla õiguspärased ka siis, kui sellele järgnenud

sanktsioonimenetlus ei lõppe süüdimõistva otsusega. Vastupidine arusaam tähendaks seda, et

võimaliku õiguserikkumise kontrollile suunatud järelevalvemenetluse toimingut võib teha üksnes

eeldusel, et kontrollile allutatud isik kuulub igal juhul süüteomenetluses karistamisele. Kõik

menetlustoimingud, mis ei päädi karistava otsusega, oleks justkui õigusvastased. Selline järeldus

ei oleks ilmselgelt mõistlik.

17. Küsimuses, kas kohaldamisele võiks kuuluda õiguspärase haldustegevusega tekitatud kahju

hüvitamise regulatsioon (RVastS § 16), leidis halduskohus, et kuna toiming, millega väidetavalt

oli kaebajale kahju tekitatud, toimus väärteotoiminguna, ei kuulu RVastS § 16 lg 1 kohaldamisele

ega antud taotlus hindamisele.

Selline seisukoht lähtus eeldusest, et sõiduki kinnipidamine toimus terve perioodi ulatuses

väärteomenetluse käigus. Nagu ringkonnakohus leidis, on selline seisukoht ekslik. Seetõttu on ka

sellest aspektist jäänud kaebus sisuliselt lahendamata.

18. Eeltoodust tuleneb, et halduskohus on ekslikult kvalifitseerinud veoki kinnipidamise ja

vastutaval hoiul hoidmise kogu perioodi osas väärteomenetluse toiminguna. Sõiduki

kinnipidamisest kuni 30. oktoobrini 2009, mil algatati väärteoemenetlus ja tehti veoki

asitõendiks tunnistamise määrus, on võimalik seda perioodi vaadelda riikliku järelevalve käigus

toimunud tegevusena. Vastavalt tuleb selle perioodi osas hinnata sõiduki kinnipidamisega

tekitatud kahju hüvitamise nõuet RVastS § 7 lg 1 alusel.

Alates 30. oktoobrist 2009 kuni veoki tagastamiseni on võimalik hinnata sõiduki

kinnipidamisega seotud hüvitamisnõuet RVastS § 15 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel. Selleks peab olema

aga kohus veendunud, et vaidlusalune tegevus oli seotud väärteoasja lahendamisega, st et selle

tegevuse osas ei kohaldu RVastS § 15 lg 4, mis sätestab, et käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei

välista avaliku võimu kandja vastutust, kui väärteoasja kohtuväline lahendaja on kahju tekitanud

väärteoasja lahendamisega mitteseotud tegevusega.

19. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks kõigi nende küsimuste lahendamist

apellatsioonimenetluses. Sisuliselt on halduskohus kaebuse praktiliselt kogu ulatuses

lahendamata jätnud. Sellist menetlusviga ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses,

kuna sellisel juhul ei toimiks kohtumõistmise kolmeastmelisuse põhimõte ja menetlusosaliste

edasikaebamise võimalused oleksid oluliselt kahjustatud, kuna sisuliselt peaks kaebuse

lahendama ringkonnakonnakohus esimese astme kohtuna. Seetõttu tuleb haldusasi saata tagasi

uueks lahendamiseks halduskohtule.

20. Kuna asi saadetakse uueks lahendamiseks halduskohtule, ei võta ringkonnakohus seisukohta

menetluskulude (apellatsioonimenetluses taotles kaebaja 540 euro hüvitamist, mis koosneb

riigilõivust summas 180 eurot ja õigusabikuludest summas 360 eurot) jagamise osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Agu Timmi

Einar Vene