3-14-51298/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Viive Ligi ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 10.11.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51298 Haldusasi PK kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 26.05.2014 ettekirjutuse nr 40 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – PK, esindaja adv Raiko Paas Vastustaja – Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.09.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus PK määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta PK määruskaebus rahuldamata ja Tallinna halduskohtu 15.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51298 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) 26.05.2014 ettekirjutusega nr 40 kohustati PK-t 30 päeva jooksul arvates ettekirjutuse kättesaamisest esitama 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimiskampaania aruandes korrektsed andmed ning tagastama Tallinna linnale keelatud annetus ulatuses, mis vastab spordikompleksi rajamist lubava reklaamplakati eest Tallinna linnale esitatud arvete maksumusele.

2. PK esitas 27.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse ERJK 26.05.2014 ettekirjutuse nr

40 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis 11.08.2014 määrusega PK-i kaebuse menetlusse.

3. ERJK 05.08.2014 otsusega nr 31-3/14-33/2 tunnistati PK-i suhtes 26.05.2014 tehtud ettekirjutus nr 40 tagasiulatuvalt kehtetuks, sest ettekirjutus tehti PK-i suhtes ilma, et talle oleks antud võimalust esitada asja kohta oma arvamus, vastuväited ja tõendid. Kuna alused haldusmenetluse läbiviimiseks ilma PK-i seisukohta ära kuulamata puuduvad, on tegemist formaalselt õigusvastase ettekirjutusega.

4. ERJK esitas 13.08.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse haldusasja nr 3-14-51298 menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel.

3-14-51298 2(3)

5. PK esitas halduskohtule 29.08.2014 taotluse menetluse jätkamiseks ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes preventiivsetel eesmärkidel. ERJK on algatanud kaebaja suhtes uue haldusmenetluse samade asjaolude osas, mis on olnud vaidluse esemeks käesolevas asjas. Kui kohus tuvastab vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse, tuleb haldusorganil edasiste haldusotsustuste puhul juhinduda kohtuotsuse põhjendustest ning haldusorgan ei saa enam anda samasugust haldusakti samasugustel asjaoludel. Seega on kaebuse edasine menetlus haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Isegi kui esineb võimalus kaitsta kaebaja huve uues haldusmenetluses, pole see kooskõlas õiguste efektiivse kaitse ja menetlusökonoomia põhimõttega.

6. Tallinna Halduskohus lõpetas 15.09.2014 määrusega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse. Kohus peab menetluse jätkamise taotluse esitamise korral hindama, kas kaebajal oleks § 45 lgs 2 sätestatud alus samasisulise tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. HKMS eelnõu seletuskirja kohaselt on HKMS § 45 lg 2 eesmärgiks kitsendada tuvastamiskaebuse esitamise võimalusi, sest tuvastamiskaebusest saadav kasu on sageli väike. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus ei ole üldjuhul lubatav, kuna õigusvastase situatsiooni kordumisel on isikul võimalik oma õigusi kaitsta asjakohase tühistamisvõi kohustamiskaebusega, st tõhusama vahendiga. Kuna ERJK tunnistas 05.08.2014 otsusega 26.05.2014 ettekirjutuse nr 40 tagasiulatuvalt kehtetuks, ei saa see enam kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ning menetluse jätkamiseks ei ole alust. Käesoleva kohtumenetluse eesmärgiks ei saa olla kaebaja huvi saada kinnitus vaidlusaluse ettekirjutuse õigusvastasuse kohta, kuna ERJK on ise seda kinnitanud. Kui ERJK peaks tegema uue ettekirjutuse, on kaebajal võimalus oma õigusi tõhusalt kaitsta asjakohase tühistamiskaebusega. Tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekuga ei ole kaebajal võimalik ennetada tema suhtes haldusmenetluse läbiviimist ega uue ettekirjutuse tegemist. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise näol on tegemist üksnes vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse fakti konstateerimisega, mis ei too vastustajale kaasa mingisuguseid õiguslikke tagajärgi - kohus ei tee vastustajale ettekirjutusi ega pane talle kohustusi. Samuti ei ole menetluse jätkamine tuvastamiskaebusega kooskõlas menetlusökonoomika põhimõttega. Arvestades kohtumenetluse võimalikku pikkust, on vastustaja suure tõenäosusega käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumise ajaks kaebaja suhtes uue haldusmenetluse juba läbi viinud ning selle tulemusel uue haldusakti välja andnud. Eeltoodust lähtuvalt ei aita preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamisnõue kaebajat kuidagi tema õiguste edaspidisel kaitsel.

7. PK esitas halduskohtu määruse peale 30.09.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 13.10.2014 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. PK palub määruskaebuses halduskohtu 15.09.2014 määrus tühistada ja jätkata haldusasja menetlust. Vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud põhjusel, et kaebaja ei olnud ära kuulatud. Vastustaja on selles osas haldusakti õigusvastasust möönnud, ülejäänud osas aga mitte. Õigus olla haldusmenetluses ära kuulatud on vaid üks kaebuse motiividest. Lisaks on kaebaja viidanud sellele, et vastustajal puudus pädevus ettekirjutuse tegemiseks, vastustaja koostas ettekirjutuse ebaõige isiku vastu ning erakonnaseaduses puuduvad sätted, millega oleks vastustaja saanud

3-14-51298 3(3) kaebajat kohustada annetust Tallinna linnale tagastama. Kaebaja õiguste kaitseks on vajalik, et kohus võtaks seisukoha ka nende motiivide osas. Vastustaja on alustanud uut haldusmenetlust juba kehtetuks tunnistatud haldusaktiga samasisulise haldusakti andmiseks. Kui kohus tuvastab otsuses, et vastustaja ettekirjutus on õigusvastane, kuna tal puudus selle tegemise õigus, ei saaks vastustaja samasugust haldusakti uuesti anda ning sellise olukorra ärahoidmise eesmärgil esitatud kaebus on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Isiku jaoks peab olema tuvastamiskaebuse esitamise kaudu ennetavalt ära hoitav ka tulevase õigusvastase haldusakti andmine. Isiku õiguste efektiivse kaitsega pole kooskõlas olukord, kus olemasolevas menetluses jäetakse õiguslikud võimalused kasutamata ning kaebaja pannakse olukorda, kus tal tuleb mõne aja pärast põhimõtteliselt samasisulise kaebusega uuesti kohtusse pöörduda.

9. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas võimaldab kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamine saavutada kaebaja eesmärke. Tuvastamiskaebusele üleminek pole lubatav. Tegemist ei ole ka kohase õiguskaitsevahendiga, kuna tuvastamiskaebus on suunatud sellele, et vastustajal ei tekiks võimalust kaebaja suhtes käimasoleva haldusmenetluse raames korduva haldusakti andmiseks. Viidatud haldusmenetluses antakse menetlust lõpetav või isikut kohustav haldusakt lähiajal. Kui haldusmenetlus lõpetatakse, puudub tuvastamiskaebusel sisu. Kui haldusmenetluses antakse kohustav haldusakt, tuleb kaebajal selle tühistamiseks esitada uus kaebus halduskohtusse sõltumata käesoleva menetluse tulemustest. Seejuures ei selguks käesoleva halduskohtumenetluse lõpplahend enne uue halduskohtumenetluse algatamise tähtaja saabumist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

11. HKMS § 45 lg 2 alusel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes siis, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Preventiivse huvi võimalikkust ei saa teatud asjaolude esinemisel eitada, kuid antud juhul ei välista tuvastamiskaebuse lubamine ning isegi tuvastamiskaebuse rahuldamine uue haldusmenetluse läbiviimist kaebaja suhtes. Kohus rahuldab tuvastamiskaebuse ka siis, kui haldusakt on üksnes formaalselt õigusvastane. Seega saab kohus ärakuulamisõiguse rikkumise kindlakstegemisel tuvastamiskaebuse rahuldada ilma, et ta haldus-akti sisulisele õiguspärasusele üldse mingit hinnangut annaks. Selline tuvastamisotsus ei omaks kaebaja subjektiivsetele õigustele mingit mõju. Kuna ERJK tegutseb ettekirjutust tehes kaalutlusõiguse alusel, ei tähendaks isegi ettekirjutuse nr 40 sisulise õigusvastasuse tuvastamine kohtu poolt, et uus sama resolutsiooniga haldusakt oleks igal juhul õigusvastane.

12. Riigikohus on 28.05.2014 otsuses nr 3-3-1-8-14 leidnud, et preventiivne huvi peab olemas olema ka kohtulahendi tegemise ajal. Antud juhul on uus haldusmenetlus lõpule jõudnud ning teadaolevalt on ERJK teinud kaebajale uue ettekirjutuse, mida tal on võimalik tühistamiskaebusega vaidlustada. Seega on kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks igal juhul ära langenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask