1-14-6988/68 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-6988

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

V.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 5, 8, 9,

§ 346, § 121 ja § 213 lg 1 – § 25 lg-te 1 ja 2, § 22 lg-te 1 ja

3 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 30. septembri 2014. a

otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav V.T, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta V.T apellatsioon Viru Maakohtu 30. septembri 2014. a otsuse peale läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest

teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 30. septembri 2014. a otsusega tunnistati V.T süüdi KarS § 199

lg 2 p-de 5, 8 ja 9 järgi ja karistati 2 aasta 3 kuu vangistusega. Veel tunnistati V.T süüdi

KarS § 121 järgi ja karistati 9 kuu vangistusega. Lisaks mõistis kohus V.T süüdi KarS

§ 213 lg 1 – § 25 lg 1, 2, § 22 lg 1, 3 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS §

64 lg 1 alusel mõistis kohus V.T-le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust

ühe kolmandiku võrra ja karistas V.T 2-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvas

kohus eelvangistuses viibitud aja 17.–18. veebruari 2014 ja 13. aprilli 2014, s.o 3 päeva,

karistusaja hulka ja mõistis V.T-le kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27

päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 14. aprilli 2014. Kohus tunnistas

V.T süüdi ka KarS § 346 järgi, mille eest mõistis talle KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega

karistuseks rahalise karistuse 80 päevamäära ulatuses, s.o 256 eurot. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel

määras kohus rahalise karistuse tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

2. Süüdistatav esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb otsuse tühistamist

talle mõistetud karistuse osas. V.T leiab, et kohus ei arvestanud piisavalt süüd

kergendavaid asjaolusid, s.o süü tunnistamist ja kahetsust. Prokurör taotles kohtult mõista

süüdistatavale karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. V.T on nõustunud tsiviilhagide

tasumisega. Nendel asjaoludel leiab süüdistatav, et kohus mõistis talle tema süütegudega

võrreldes ebaproportsionaalselt pika vangistuse. Süüdistatava hinnangul võinuks kohus piirduda

kergema karistusega. Vaidlustamata süütegudele antud kvalifikatsiooni ja süüdistuse mahtu,

palub V.T kergendada talle maakohtu otsusega mõistetud karistust, et ta saaks kiiremini

naasta normaalse elu juurde ja minna tööle. Alaline elukoht on tal olemas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, hinnates V.T apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku

läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et

apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

3.1

Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata

jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt

kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning

ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

3.2

Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba

eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on

perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb

lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea

kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus

jääb prognoositavalt rahuldamata.

4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsiooni ja apelleeritava kohtuotsusega, leiab, et

süüdistatava apellatsioon on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub alus. Maakohus on

V.T-le karistust mõistes juhindunud KarS §-st 56 ja põhjalikult motiveerinud mõistetava

karistuse liiki ja määra. Kohus võttis karistuse mõistmisel arvesse, et V.T on korduvalt

kriminaalkorras karistatud ja uusi kuritegusid hakkas ta toime panema vahetult pärast viimase

vanglakaristuse kandmiselt vabanemist. Süüdistatav pani nelja kuu jooksul toime seitse vargust.

Lisaks pani ta toime ametliku dokumendi varguse ja peitmise, arvutikelmuse katsele

kaasaaitamise ja kehalise väärkohtlemise. Kohus arvestas karistuse mõistmisel kergendava

asjaoluna V.T süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, mistõttu mõistis talle

karistused alla sanktsioonide keskmisi määrasid. Võttes arvesse V.T-le esitatud süüdistuse

mahtu ja tema varasemat korduvat kriminaalkorras karistatust, ei saa 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva

pikkuse vangistuse mõistmist pidada ebaproportsionaalselt pikaks. Seega on maakohtu otsus

karistuse mõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei

anna alust selle tühistamiseks.

5. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et

apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus