2-13-9583/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2014, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-13-9583

Tsiviilasi

Alla Tselevich hagi Salem Ehitus OÜ vastu töötasu, viivise,

lisatasu ja hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

97 934 eurot 93 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Alla Tselevich, sünd. 27.06.1974; elukoht XXXXXX;

e-post XXXXXX; lepinguline esindaja v.adv Vladimir Sadekov,

e-post info@sadekov.ee;

kostja Salem Ehitus OÜ, registrikood 10241880; asukoht

Mõisavahe 14-3, 50707 Tartu; e-post info@salem-ehitus.ee;

lepinguline esindaja Fred Sooläte, e-post fred@europeanla.eu.

Menetlus Kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Alla Tselevichi hagi Salem Ehitus OÜ vastu rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Salem Ehitus OÜ-lt Alla Tselevichi kasuks 01.01.2007 sõlmitud töölepingu

alusel 2012 juulikuu eest saamata töötasu ja augustikuu 6 tööpäeva eest saamata töötasu

kokku 1 598 (üks tuhat viissada üheksakümmend kaheksa) eurot 10 senti, millest kuulub

kinnipidamisele töötaja maksukohustus.

3. Rahuldada Alla Tselevichi kahjuhüvitise nõue osaliselt ja välja mõista Salem Ehitus OÜ-lt

Alla Tselevichi kasuks kahjuhüvitis 6 150 (kuus tuhat ükssada viiskümmend) eurot töölepingu

töötaja poolt ülesütlemise tõttu TLS § 91 lg 2 p 1 ja 2 alusel.

4. Jätta rahuldamata Alla Tselevichi nõue töötasult viivise, puhkusehüvitise ja

puhkusehüvitiselt viivise väljamõistmiseks nõuete aegumise tõttu.

5. Jätta rahuldamata Alla Tselevichi nõue kahjuhüvitise 1 500 eurot väljanõudmiseks

(advokaaditasu).

6. Jätta rahuldamata Alla Tselevichi nõue tööraamatu välja andmiseks.

7. Jätta rahuldamata Alla Tselevichi nõue lisatasu 81 380.30 eurot väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta polte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused

Alla Tselevich (hageja) esitas 28.02.2013 Tartu Maakohtule Salem Ehitus OÜ (kostja)

vastu hagi, paludes kostjalt välja mõista hageja kasuks 83 689.90 eurot, millest 2012. a

juulikuu eest saamata töötasu on 1025 eurot, 2012. a augustikuu 6 tööpäeva töötasu on

573.10 eurot, 2012. a kasutamata puhkuse 10 päeva eest hüvitis on 720.50 eurot ja lisatasu

on 81 380.30 eurot sõlmitud kaheksa lepingu pealt, viivis 185.83 eurot kuni otsuse

tegemiseni ja edasi lisanduv viivis protsendina põhinõudest 83 698.90 eurot kuni

põhinõude täitmiseni, kahjuhüvitis 7650 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Salem Ehitus OÜ (tööandja) ja Alla Tselevich (töötaja)

01.01.2007 töölepingu nr 01/01/07, mille kohaselt A. Tselevich asus tööle

müügimänedžerina ja Salem Ehitus OÜ kohustus maksma töötajale töötasu 2000 eurot +

2,5% (töölepingu p 4.2.). Töötaja lisatasu moodustas 1,5% iga lepingu maksumusest

(töölepingu p 4.4.).

Hagejal on saamata lisatasu alljärgnevate lepingute eest:

1) 24.01.2012 leping № КП 46-1/12, sõlmitud OOO Salem Ehitus Rusland ja ZAO

DEMETRA vahel, mille esemeks on Lefort: 2 Conkeror 750 (seerianumber 1062 и 1070)

ja 1 Portable/Mobile 600 (seerianumber 1092), lisatasu 0,75% lepingu kogumaksumusest

2 557 060 eurot. Esimese seadme eest on tööandja lisatasu maksnud. Hageja arvutab

lisatasu summalt 1 574 060 eurot. Lisatasu on 11805,45 eurot.

2) 19.04.2012 leping № 19/04, sõlmitud OOO Salem Ehitus Rusland ja Metispromtrans

vahel, mille esemeks on Lefort Conkeror 600 (seerianumber 1128), lisatasu 0,75% lepingu

kogumaksumusest, milleks on 704 687 eurot. Lisatasu on 5285,15 eurot.

3) 29.02.2012 leping № 29/02, sõlmitud OOO Salem Ehitus Rusland ja DVM-METALL

vahel, mille esemeks on Lefort Conkeror 600 (seerianumber 1110), lisatasu 0,75% lepingu

kogumaksumusest 850 342 eurot. Summa kokku moodustab 6377,57 eurot.

4) 23.04.2012 leping № 13/02/УМ-12-003-П, sõlmitud OOO Salem Ehitus Rusland ja

Metallinvestlising vahel, mille esemeks on Lefort Mobile 500 (seerianumber 1124),

lisatasu 0,75% lepingu kogumaksumusest 650 000 eurot. Lisatasu on 4875 eurot.

5) 15.03.2012 leping № 15/03/12 (kliendi lep. number № 115/880/12/И), sõlmitud OOO

Salem Ehitus Rusland ja GAZVTORRESSURS vahel, mille esemeks on Lefort Mobile

500 (seerianumber 1108), lisatasu 0,75% lepingu kogumaksumusest 693 250 eurot.

Lisatasu on 5199,38 eurot.

6) 23.07.2012 leping № 21/07, sõlmitud OOO Salem Ehitus Rusland ja MK OMK-

Ekometall vahel, mille esemeks on Lefort Mobile 600 (seerianumber 1140), lisatasu 0,75%

lepingu kogumaksumusest 700 000 eurot. Lisatasu on 5250 eurot.

7) 08.10.2011 leping № 112980, sõlmitud ATM Recyclingsystems GmbH ja AOA

Usmetkombinat vahel, mille esemeks on ArnoCut 1000, ATM tootmine, lisatasu 0,75%

lepingu kogumaksumusest 2 613 716 eurot. Lisatasu on 19 602,87 eurot.

8) 31.08.2011 leping № 20-11-6558, sõlmitud kostja ja Võksunskij metalurgicheskij zavod

vahel, mille esemeks on ATM ja MeWa tooted, lisatasu 0,75% lepingu kogumaksumusest

2 800 000 eurot. Lisatasu on 21 000 eurot.

Vastavalt töötaja 07.08.2012 kontoväljavõttele on tööandja maksnud töötajale lisatasu

0,75% ulatuses kolme lepingu eest, tasudes 17 789.32 eurot. Ülejäänud kaheksa lepingu

eest jättis kostja hagejale lisatasu maksmata, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus

81 380.30 eurot. Hageja tegutses masinate müümisel Salem Ehitus OÜ töötajana, kuid see

ei mõjuta ega takista lisatasu saamist, kuna nii Salem Ehitus OÜ kui ka OOO Salem Ehitus

Russland kuuluvad ühte kontserni. Hageja on seisukohal, et tema seost nimetatud

lepingutega tõendavad temal lepingute ning nendega seoses peetud kirjavahetuse

olemasolu, lisaks kolme lepingu eest tehtud väljamakse, volituse nr 10/10-01 olemasolu

ning ekspertiisi tulemused.

03.08.2012 sai hageja töötasu 1025 eurot, kuigi töölepingus ei olnud tehtud kirjalikke

muudatusi palga vähendamise kohta. 08.08.2012 olid hageja jaoks kõik kontori arvutid

töötamiseks blokeeritud, mistõttu ei olnud võimalust töötada. Hageja ütles töölepingu üles

ülesütlemise avaldusega 08.10.2012. Töölepingu lõpetamise kuupäevaks ja ühtlasi ka

viimaseks tööpäevaks oli 08.10.2012. Ülesütlemise aluseks oli TLS § 91 lg 2 p 1, mille

kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise

rikkumise tõttu, kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt, ja TLS § 91 lg 2 p 2, mille

kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise

rikkumise tõttu, kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.

Hagejal on õigus nõuda töötasu maksmisega viivitamise eest viivitusintressi ülekandmisele

kuuluvalt summalt, vastavalt VÕS §-des 94 ja 113 sätestatule. Viivis juuli maksmata

töötasu eest on 185.83 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi lisanduv viivis

protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Viivis augusti töötasu 6 päeva eest on 100.13 eurot.

Viivis kasutamata 10 puhkusepäeva eest ajavahemikul jaanuar 2012 – september 2012 on

129.40 eurot.

Hageja nõuab ka kahjuhüvitist 7 650 eurot, mis koosneb hüvitisest kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses summas 6 150 eurot TLS § 100 lg 4 alusel ja advokaaditasust 1 500 eurot.

Lisaks on hageja esitanud nõude kostjal välja anda hageja tööraamat.

Hageja poolt kohtuistungil 20.03.2014 vande all antud ütluste kohaselt lahkus ta veebruaris

2010 kostja juurest töölt kokkuleppel, sest majanduskriisi tõttu töö maht vähenes oluliselt.

Töölepingut kirjalikult ei lõpetatud. 2010. aasta lõpus kutsus kostja juhatuse liige hagejat

tagasi. Hageja asus uuesti tööle 01.11.2010. Hageja väitel ei ole tema alla kirjutanud

tööandja esitatud töölepingut (eestikeelse päisega TL), kuid töötasu oli tööle asudes 800

eurot kuus, edasi oli tasu 1000 eurot kuus ja alates 2010. aasta lõpust 2000 eurot kuus.

Töötasule lisandus 2,5 %. 2007. aastal oli tööandja kontor Lenini prospektil [Moskvas],

2010. aastal – Jakimankal [Moskvas]. Hageja on seisukohal, et ainus õige tööleping on

tema poolt esitatud venekeelse päisega TL. Lisaks kostjaga sõlmitud töölepingule oli

hagejal paralleelselt sõlmitud tööleping ka kostja tütarettevõttega Venemaal – OOO Salem

Ehitus Russland. OÜ Salem Ehitus ostis Venemaale edasimüüdava toote Euroopast

(Belgiast), võõrandas toote Venemaal asuvale tütarettevõttele ja viimane müüs toote

tellijale. Hageja on seisukohal, et kuivõrd tegemist on kontserni Salem Ehitus Group

kuuluvate äriühingutega, siis on hageja õigustatud saama tema poolt esitatud venekeelse

päisega TL punktis 4.4. kokku lepitud protsenti sõlmitud lepingu maksumusest, kuigi

viimast võõrandamislepingut ei sõlminud hageja tööandja, vaid Venemaal asuv

tütarettevõte. Siinjuures tugineb hageja ka asjaolule, et temale on varasemate

müügitehingute eest makstud lisatasu 0,75 % sõlmitud lepingu hinnast. Kuivõrd tööl oli 2

müügimänedžeri, siis jagati lisatasu müügitehingutelt pooleks. Hageja ei nõua 1,5 %

suurust töölepingu järgset lisatasu.

Kostja vastuväited hagile

Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõuded puhkusetasu ning töö- ja puhkusetasult

arvestatud viivise väljamõistmiseks on aegunud. Kostja palus muuta hageja poolt

töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu nõutava hüvitise suurust ning vähendada seda

mõistliku suuruseni. Hageja nõue lisatasu väljamõistmiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata.

Vastuse kohaselt esitas kostja hagejale 16.07.2012 töölepingu ülesütlemisavalduse, sest

hageja rikkus korduvalt töökorralduse reegleid. Hageja keeldus ülesütlemisavalduse

vastuvõtmisest põhjendamatult. See on fikseeritud tunnistajate allkirjadega. Kostja palub

kohtul TLS § 100 lg 4 2. lause kohaselt muuta hageja poolt nõutava hüvitise suurust ning

vähendada seda mõistliku suuruseni, arvestades hageja poolt töökohustuste täitmata

jätmist.

Kostja leiab, et puhkusetasu ja viivise väljamõistmise nõue on aegunud ITVS § 6 lg-st 1

tulenevalt.

Kostja on seisukohal, et kahju tekitamine advokaaditasu maksmise vajaduse näol ei ole

tõendamist leidnud, mistõttu nimetatud nõue ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Hageja töötas nii Salem Ehitus OÜ-s kui ka OOO-s Salem Ehitus Rusland. Hageja nõue

Salem Ehitus OÜ kui emaettevõtte vastu on vastuolus igasuguse ärisuhte loogikaga. Kostja

on seisukohal, et hageja pöördus lisatasu nõudega vale kostja vastu, mistõttu tuleb

hagiavaldus selles osas jätta rahuldamata. Kostja poolt esitatud töölepingu versiooni

kohaselt ei sõltu hagejale väljamakstav preemia konkreetsetest tehingutest, vaid ettevõtte

majandustulemustest, mille alusel juhatus määrab ettevõtte töötajatele preemiad.

02.04.2012 juhatuse käskkirjaga on hagejale välja makstud 2012. a märtsikuu eest preemia

summas 17 784.32 eurot. Poolte tahe oli sõlmida klassikaline tööleping, mitte agendileping.

Arvestades töölepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusandlust ja kohtupraktikat, oli

agendikokkuleppe sõlmimine töösuhte raames võimatu. Isegi kui tõlgendada töölepingut

kui

agendilepingut,

on

erinevalt

käsutuslepingust

agendikokkulepe

tulemuste

saavutamisele suunatud kokkulepe. Olenemata kokkuleppest tekib agendil/töötajal õigus

tasule alles siis, kui kolmas osapool on oma tehingust tulenevad kohustused täitnud ehk

tehing on lõpule viidud ning agendi tegevus on olnud käsundiandja jaoks tulemuslik. Kostja

ei ole hageja poolt hagiavalduses märgitud seitsme lepingu osapooleks. Kostja leiab, et

hageja poolt kohtule esitatud tõendid ei tõenda, et hageja osales eelpool nimetatud

tehingutes kostja huvides, samuti hageja olulist panust nimetatud tehingute vahendamiseks

kostja kasuks ning tegutsemist tehingute sõlmimisel kostja esindajana. ÄS § 6 lg 3 kohaselt

emaettevõte koos tütarettevõtetega moodustavad küll kontserni, kuid Eesti tsiviilõigus ei

tunne sellist õigusvõimelist subjekti nagu kontsern. Kontsernil ei ole õigusvõimet, seega

kontsern ei saa olla tsiviilõiguste ning -kohustuste kandjaks. Hageja töö sisuks oli seadmete

aktiivne müük ja turundus kolmandatele isikutele, mitte kauba liigutamine ema- ja

tütarettevõtte vahel.

Kostja seaduslikud esindajad A. K. ja E. K. on 20.03.2014 kohtuistungil andnud vande all

ütlusi selle kohta, et Salem Ehitus OÜ ei müü tooteid, vaid ostab neid. OOO Salem Ehitus

Russland müüb tooteid Venemaal. A. K. väitel ei ole ta varem näinud hageja esitatud

venekeelse päisega töölepingut, kuid kinnitas, et allkiri lepingul on tema oma.

Müügimänedžeridele makstakse palka ja preemiat, viimase suurus ei ole kokku lepitud,

vaid seda makstakse kostja juhatuse liikmete otsuse alusel. E. K. poolt vande all antud

ütluste kohaselt maksti hagejale 2007. aastal lisatasu realiseeritud seadmete eest. 2008.

aastal maksti A. Tselevichile 40 000 eurot tulevaste preemiate arvelt, sest ta ostis

Moskvasse korteri. 2008. aasta oli äriühingule väga edukas. 2009. aastal saabus kriis,

suurem osa lepingutest öeldi üles ja kostja pidi tagastama saadud ettemaksed. 2011. aastal

oli tööl kolm müügimänedžeri, müüdi nelja ettevõtte toodangut. Preemiateks maksti 7-8 %

tulust. A. Tselevich lahkus töölt enne aasta lõppu, mistõttu temale preemiat ei arvestatud

ega makstud.

Kostja valduses ei ole hageja tööraamatut, sest kostja ei võtnud seda hagejalt vastu

põhjusel, et tööraamat ei ole välja antud Eesti Vabariigis.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja juhatuse liikmed ning nende esindajad, tutvunud

kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on

põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilasja materjalide kohaselt töötas hageja kostja ettevõttes müügiesindajana alates

01.01.2007. Kohtule on esitatud kaks töölepingut kuupäevaga 01.01.2007, kuid need on

oma sisult oluliselt erinevad. Hageja tugineb oma nõuete esitamisel I kd tl 12-14 olevale

töölepingule (edaspidi – venekeelse päisega TL). Kostja on esitanud kohtule I kd tl 114-

116 oleva töölepingu (edaspidi – eestikeelse päisega TL). Kohtu poolt määratud

dokumendiekspertiis ei tuvastanud kummagi töölepingu võltsitust, lehtede vahetamist vm

dokumendi kehtivust kahtluse alla seadvat asjaolu (eksperdiarvamus III kd tl 50-54,

täiendav arvamus III kd tl 64-65).

Saamata töötasu nõue

Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõtte kohaselt (I kd tl 19) on kostja maksnud

hagejale 03.08.2012 töötasu 1 025 eurot. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et ta ütles

hagejaga sõlmitud töölepingu hageja poolt töökohustuste rikkumise tõttu üles (II kd tl 99-

102) alates 16.07.2012. Tööandjal ei õnnestunud töötajale töölepingu ülesütlemise teatist

üle anda, sest töötaja keeldus selle vastuvõtmisest. Hiljem ei õnnestunud teatist kätte

toimetada ka DHL-i kaudu. Miks töötajale teatist töölepingu ülesütlemise kohta ei saadetud

e-posti teel, seda kostja seaduslikud esindajad selgitada ei osanud. I kd tl 16 oleva e-

kirjavahetuse kohaselt on A. Tselevich 6. augustil 2012 küsinud juhatuse liikmelt E. K.

müügiprotsendi tasumise kohta. E. K. on vastanud A. Tselevichile e-posti aadressil

sales@salem-ehitus.ee . Vastuses ei ole sõnagi A. Tselevichiga töölepingu lõpetamise

kohta. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei toimetanud töötajale kätte

ülesütlemisavaldust ning jätkas pärast väidetavat ülesütlemisavalduse üleandmise katset

16.07.2012 töötajaga suhtlemist tööandja meiliaadressil, ei lõpetanud tööandja töösuhet

hagejaga 16.07.2012 ning käsitas hagejat jätkuvalt töösuhtes olevana. Hagejal oli

juurdepääs OÜ Salem Ehitus kontorisse nr 205 vähemalt kuni 31. juulini 2012. I kd tl 82-

83, 96 (tõlge I kd tl 89-95) oleva teatise ja selle lisa kohaselt viibis A. Tselevich oma

töökohal OÜ Salem Ehitus kontoris nt 18.07. kella 10:36-st kuni 17:38-ni, 19.07. kella

11:08-st kuni 17:01-ni, 30.07. kella 10:32-st kuni 18:27-ni ja 31.07. kella 10:55-st kuni

kella 13:32-ni. Kostja väited selle kohta, et töösuhe hagejaga lõppes tööandja-poolse

ülesütlemisega 16.07.2012 on jäänud paljasõnaliseks.

Hageja on töölepingu kehtivalt erakorraliselt üles öelnud 08.10.2012 avaldusega (I kd tl

18). Töölepingu ülesütlemist põhjendas hageja töötaja ebaväärika kohtlemisega, mis

seisnes selles, et tööandja eemaldas töötaja 08.08.2012 töölt õigusvastaselt, ning jättis

maksmata töölepingus kokku lepitud töötasu ja lisatasu. Hageja on seisukohal, et tööleping

lõppes 8. oktoobril 2012, kuid töötasu nõuab hageja juulikuu eest osaliselt, so 1 025 eurot

ning kuni 8. augustini 2012, so 6 tööpäeva eest 573.10 eurot.

Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes töötaja poolt

ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p 1 ja 2 alusel 08.10.2012. Tööandja ei ole töölepingu

ülesütlemist TLS §-s 105 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. Kohus on tuvastanud,

et hagejal oli töölepingu ülesütlemise ajaks saamata töötasu 2012 juulikuu eest osaliselt ja

1. kuni 8. augustini kokku 1 598.10 eurot, vastavalt hageja esitatud arvestusele. TLS § 28

lg 2 p 2 kohaselt tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud

tingimustel ja ajal.

Kohtu hinnang esitatud töölepingutele

Venekeelse päisega TL p 4.4 kohaselt oli hageja töötasu 2000 eurot + 2,5% ehk 2050 eurot.

Sellega

on

kooskõlas

töötaja

palgalehed

(III

kd

tl

9-21)

ja

tööandjale

raamatupidamisteenust osutanud OÜ Protsent Pluss tõend Alla Tselevichile makstud palga

kohta (II kd tl 118-120) alates 1. detsembrist 2010.

Nähtuvalt Protsent Pluss OÜ palgatõendist maksti A. Tselevichile töötasu 1 025 eurot kuus

kuni 26. veebruarini 2010. See on kooskõlas hageja vande all antud ütlusega, et ta lahkus

töölt töömahu vähenemise tõttu veebruaris 2010. Kuni sama aasta detsembrini ei ole A.

Tselevichile kostja poolt töötasu arvestatud ja makstud. Novembrikuu eest on A. Tselevich

saanud 1.12.2010 töötasu 2 050 eurot, mis on kooskõlas hageja ütlusega, et oktoobris 2010

kutsus E. K. hageja tagasi tööle. Vaidlust ei ole selle üle, et 2010. aastaks oli muutunud

tööandja [kontori] asukoht. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud venekeelse päisega TL

on kehtiv samade poolte vahel varasemalt sõlmitud eestikeelse päisega TL muudatustena,

mis lepiti kokku töötaja tööle naasmisel oktoobris-novembris 2010. Venekeelse päisega TL

kajastab õigesti tööandja asukohta ja töötaja töötasu alates 01.11.2010. Eksperdi arvamuse

kohaselt ei ole toimunud kirjalike töölepingute lehtede vahetamist, tööandja esindaja on

kinnitanud enda allkirjade õigsust mõlemal lepinguvariandil.

Hageja nõue lisatasu saamiseks

Eeltoodust tulenevalt on kehtiv töölepingu muudatusena venekeelse päisega TL punktis

4.4. kokkulepitu: töötajale makstakse lisapalka, lisatasu, preemiat 1,5 % lepingu

maksumusest. Täpsustamata on see, millis(t)e lepingu(te) maksumust pooled silmas

pidasid. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, peab tõendama TsMS § 230

lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb.

Hageja on 20.03.2014 kohtuistungil kinnitanud, et temaga oli sõlmitud tööleping, mitte

agendileping. Nii kostja seaduslikud esindajad kui ka hageja oma 20.03.2014 ütlustega

kinnitasid, et kostja oli tööandjana huvitatud hageja prantsuse keele oskusest ja hageja

oskusi kasutati nii läbirääkimistel kui ka dokumentide ettevalmistamisel.

Alates 01.07.2009 jõustunud Töölepingu seaduse (TLS) § 31 kohaselt Kui töötajal on

lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult,

kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse § 679-682. I kd tl 248 on kostja poolt

hagejale antud volikirja tõlge, millega tööandja on töötajat volitanud tegema praktiliselt

kõiki tehinguid volitaja nimel. Volikiri on antud 10.10.2011.

Hageja on seisukohal, et temal on õigus saada 0,75 % OOO Salem Ehitus Russland poolt

müüdud või vahendatud (agendilepingu alusel) kauba eest, sest tegemist on tööandja

tütarettevõttega. Kostja on seisukohal, et tegemist on eraldi äriühingutega. Kohus nõustub

kostja seisukohaga. Äriseadustiku (ÄS) § 6 lg 3 kohaselt emaettevõte koos tütarettevõtetega

moodustavad küll kontserni, kuid Eesti tsiviilõigus ei tunne sellist õigusvõimelist subjekti.

Eesti tsiviilõiguses on kõik eraõiguslike juriidiliste isikute liigid ammendavalt seadustes

nimetatud. Seega kontsern ei ole seadusega tunnustatud juriidiline isik.

Hagejal oli paralleelselt kehtiv tööleping ka OOO-ga Salem Ehitus Russland

müügiosakonna juhataja töö tegemise kohta, milles ei olnud kokkulepet müügilt protsendi

maksmise kohta (II kd tl 176-183). TLS § 31 kohaselt on töötajal õigus kokkuleppel saada

tasu tööandja ja kolmanda isiku vahel (kohtu allakriipsutus) sõlmitavalt lepingult. Hageja

poolt esitatud tema nõuet põhistavates 7 lepingus ei olnud müüjaks kostja, so OÜ Salem

Ehitus. Hageja ei ole tõendatud, et vaidlusalused tehingud on täidetud just kostjale ning

selles ulatuses, nagu on lepingu sõlminud OOO Salem Ehitus Russland. Ainult kostjale

laekunud summalt võib olla seaduslik ja põhjendatud arvestada agenditasu, so hageja

nõutud 0,75 %.

Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi lepingut, mille oleks hageja ise sõlminud kostja antud

volituse alusel kostja nimel, mis annaks kohtule aluse tuvastada puhtal kujul agendilepingu

toimist. I kd tl 171-214 olevate e-kirjade tõlgetest ei nähtu A. Tselevichi tegutsemine

agendina. Ta on pidanud e-kirjavahetust kauba saajatega Venemaal, on edastanud lepingute

projekte, täpsustanud tarnetähtaegu ja tingimusi, on pidanud sidet Belgias asuva tehasega

ja on vahendanud saadud infot. A. Tselevich töötas kostja juures müügimänedžerina, seega

pidi ametikoha järgi tegelema müügiga ning sai selle eest 2000 euro suurust kuutasu.

Lisandus 10 000 rubla (ca 250 euro; 06.08.2011 seisuga oli kurss 1:40) suurune töötasu

OOO-st Salem Ehitus Russland müügiosakonna juhataja töö eest.

Hageja kontoväljavõttega (II kd tl 81-83) on tõendatud, et kostja tegi hagejale lisaks

töötasule veel võrdlemisi suurtes summades (oktoobris 2011 summas 15 491.71 eurot ja

aprillis 2012 summas 17 789.32 eurot väljamakseid, mis on käsitatavad lisatasuna. Kostja

on esitanud 02.04.2012 käskkirja A. Tselevichile preemia maksmise kohta märtsikuu eest

17 784.32 euro ulatuses. Kostja esindaja E. K. seletuse kohaselt jaotati selliselt äriühingu

tulu, mitte ei makstud lisatasu protsendina tehingutelt.

Hageja üheks nõudeks on 24.01.2012 leping № КП 46-1/12 (1. lehekülg I kd tl 100), mille

esemeks on Lefort: 2 Conkeror 750 (seerianumber 1062 и 1070) ja 1 Portable/Mobile 600

(seerianumber 1092), lisatasu 0,75% lepingu kogumaksumusest 2 557 060 eurot. Esimese

seadme eest olevat tööandja lisatasu maksnud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle

kohta, et kostja on võtnud hagejale aprillis 2012 lisatasu arvestamisel aluseks nimelt selle

lepingu ühe osa täitmise ning hageja väidetud veel kahe lepingu sõlmimise/täitmise.

Hagiavalduse lk 5 kohaselt on hagejale makstud lisatasu summas 17 789.32 eurot järgmiste

lepingute alusel: 12.07.2012 (peab olema 2011.a) leping nr 12/07 summas 775 000 eurot

(peab olema 755 000 eurot, leping I kd tl 88), millest lisatasu on 5 812.50 eurot (peab olema

5662.50 eurot); 24.01.2012 lepingu nr КП 46-1/12 kogumaksumuselt 983 000 eurot

lisatasu 7372.50 eurot ja kuupäeva märkimata firmaga OOO Vostotšno Sibirskaja

Snabžentšeskaja Kompania sõlmitud lepingult (lepingu lisa 30.03.2011, I kd tl 103)

kogumaksumusega 556 058 eurot (lepingu lisa kohaselt 551 728 eurot) lisatasu 4 170.43

eurot (peab olema 4137.96 eurot). Võttes arvesse lepingutes tegelikult näidatud summad,

moodustab 0,75 % lepingute hinnast kokku 17 172.96 eurot. Koos väidetava 2,5 % suuruse

hüvitisega raha väljavõtmise eest sularahaautomaadist (mida venekeelse päisega TL p 4.4.

ei sätesta) on arvestuslik lisatasu maksimaalselt 17 602.28 eurot, mis ei vasta hagejale 2012

aprillis välja makstud lisatasule.

OÜ Salem Ehitus sõlmis erandina 31.08.2011 lepingu nr 20-11-6558, mille kohaselt müüs

Võksunskij metalurgicheskij zavodile (OAO VMZ) ATM ja MeWa tooteid lepingu

kogumaksumusega 2 800 000 eurot. Kostja kinnitab, et hageja ei ole nimetatud lepinguga

kuidagi seotud. Hageja ei ole osalenud kliendi leidmisel, samuti lepingu ettevalmistamisel

ja sõlmimisel. Kuna hankemenetluses kõik olulised lepingu tingimused on paika pandud

korraldajate poolt, siis ei ole korrektne hankemenetluses sõlmitud lepingute puhul rääkida

müügijuhi panusest. Kostja on esitanud ATM Recyclingsystems GmBH esindaja A. O.

teatise (II kd tl 165, tõlge tl 183 A) selle kohta, et nimetatud lepingu ettevalmistamisel

osalesid ainult E. J. ja A. K.. Alla Tselevitchi nimelist isikut allakirjutanu ei tunne. Kohus

on seisukohal, et tulenevalt TLS §-s 31 sätestatust ei ole hagejal õiguslikku alust nõuda

protsenti tehingu maksumusest, kui ta ei ole osalenud selle tehingu ettevalmistamises. VÕS

§ 679 lg 1 kohaselt Agendil tekib õigus agenditasule, kui käsundiandja on oma kohustused,

mis tulenevad agendi vahendatud või sõlmitud lepingust, täitnud. Hageja ei ole tõendanud,

et tema on vahendanud 31.08.2011 lepingu nr 20-11-6558 sõlmimist.

Kasutamata puhkuse hüvitise ja viiviste nõuded

Hageja on taotlenud maksmata töötasult viiviste väljamõistmist, 2012. a kasutamata

puhkuse hüvitist 720.50 eurot ja viivist kasutamata 10 puhkusepäeva eest 129.40 eurot.

Kostja on esitanud nõudele aegumise vastuväite.

ITVS § 6 lg 1 kohaselt Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste

kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli

kuud.

Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-103-05 ja nr 3-2-1-7-09 asunud seisukohale, et palga ja

viivise omavahelise seose tõttu tuleb lugeda viivisenõude aegumise tähtaja alguseks päev,

mil tööandja jättis töötajale palga tähtaegselt välja maksmata. Seega palga- ja viivisenõude

aegumistähtajad algavad samal ajal, kuid aegumistähtaja pikkus on nendel nõuetel erinev.

Vältimaks aegumise kohaldamist, peab töötaja viivisenõude esitama nelja kuu jooksul

alates töötasu tähtaegselt väljamaksmata jätmisest. Venekeelse päisega TL p 4.6. kohaselt

makstakse töötasu igakuuliselt 27.-31. kuupäevaks. Hageja viivisenõue 2012 juulikuu eest

osaliselt saamata töötasult aegus 30. novembril 2012, augustikuu eest saamata töötasult –

31. detsembril 2012. Hagiavaldus esitati kohtusse 28.02.2013.

Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kohaselt on A. Tselevich töösuhte lõpetanud

08.10.2012. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest

tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kasutamata puhkuse hüvitis tuleb välja maksta nn

lõpparve koosseisus töölepingu lõppemisel (TLS § 71). ITVS §-s 6 lg 1 sätestatud

neljakuuline tähtaeg hakkas kulgema 08.10.2012 ja lõppes 7.02.2013. Kuna hagiavaldus

esitati kohtusse alles 28.02.2013, siis on nii kasutamata puhkuse hüvitise kui ka sellelt

arvutatud viivise nõue ITVS § 6 lg-st 1 tulenevalt aegunud ning tuleb jätta rahuldamata.

Kahjuhüvitise nõue töölepingu erakorralise ülesütlemise eest

Hageja nõuab kahjuhüvitist 7 650 eurot, mis koosneb hüvitisest kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses summas 6 150 eurot TLS § 100 lg 4 alusel ja advokaaditasust 1 500 eurot.

Advokaaditasu maksmise kohta tõend puudub. Kostja palub kohtul TLS § 100 lg 4 2. lause

kohaselt muuta hageja poolt nõutava hüvitise suurust ning vähendada seda mõistliku

suuruseni. Advokaaditasu väljamõistmise nõude palub kostja jätta tõendamatuse tõttu

rahuldamata.

TLS § 100 lg 4 kohaselt Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et

tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme

kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta,

arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.

Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et töötaja oli sunnitud töölepingu üles ütlema tööandja

poolt töölepingu olulise rikkumise tõttu. Tööandaja poolt töölepingu rikkumine seisnes

töötaja ebaväärikas kohtlemises ning töötasu maksmata jätmises. Tööandja ei ole

töölepingu ülesütlemise avalduses toodud asjaolusid vaidlustanud (TLS § 105 lg 1). Kohus

on kostja esitatud tõendi alusel tuvastanud, et A. Tselevich viibis OÜ Salem Ehitus kontoris

tööpäevadel vähemalt kuni 31. juulini 2012. Töötajal töö tegemise takistamine alates

08.08.2012, so suvalisest kuupäevast arvates ilma kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ülesütlemiseta, on töötaja ebaväärikas kohtlemine. Kohus möönab, et töö tegemise

takistamine algas vahetult pärast seda, kui töötaja oli saatnud juhatuse liikmele E. K. e-kirja

järelepärimisega lisatasu maksmata jätmise kohta. Seetõttu on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele hageja nõue 6 150 euro (3 x 2050) ulatuses. Kohtule ei ole esitatud ühtegi

asjaolu, mis annaks alust väljamõistetavat hüvitist vähendada. Kostja on rikkunud kahte

töölepingust tulenevat kohustust: kohelda töötajat väärikalt ja maksta töötajale tasu tehtud

töö eest.

Kahjuhüvitise nõude summas 1 500 eurot (advokaadi tasu) jätab kohus rahuldamata, sest

nimetatud kahju tekkimine tõendamata. Milliseid toiminguid väidetav advokaat väidetavalt

tegi enne hagi kohtusse esitamist, on hagejal välja toomata. Töölepingu ülesütlemise

avaldus on juriidiliselt korrektselt koostatud, kuid avalduse koostamise eest tasu maksmine

1 500 euro ulatuses ei ole mõistlik ja põhjendatud. Kohus ei hinda võimaliku mõistliku tasu

suurust, sest tasu maksmine on üldse tõendamata.

Tööraamatu väljaandmise nõue

Kohus jätab hageja nõude - välja anda tema tööraamat – rahuldamata. Eesti Vabariigis

kehtiv tööseadusandlus ei näe ette tööraamatu pidamist, seega ei saa esitada tööandja vastu

nõuet tööraamatu väljaandmiseks. Hageja nõudel puudub seadusest tulenev alus, mistõttu

kohus ei saa hageja nõudeõigust tunnustada ja kostjat toiminguteks kohustada. Kostja

väitel ei ole tema hageja tööraamatut vastu võtnud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja

valdab temale kuuluvat asja, so tööraamatut.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus

esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest

peab

kandma….

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 63 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Töötaja nõuded töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu hüvitise saamiseks ja saamata

töötasu väljamõistmiseks rahuldatakse täielikult. Tööandja on töölepingut rikkunud, mille

tõttu töötaja vastavad nõuded on seaduslikud ja põhjendatud.

Töötaja nõuded lisatasu, puhkusehüvitise, õigusabi hüvitise ja viivise saamiseks jäetakse

rahuldamata. Kuigi töötaja lisatasu nõue on summaliselt suur, põhineb see töölepingu p 4.4.

tõlgendamisel.

Tegemist on töösuhtest tuleneva vaidlusega, mille tõttu kohus ei pea põhjendatuks lähtuda

menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel rahaliste nõuete suurusest.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik