3-14-51358/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-51358

Määruse kuupäev

10. november 2014, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

i kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse toimingute

õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

Vastustaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus

RESOLUTSIOON

Kaebus tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte

toimetamisest.

ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT

1. esitas 30.06.2014 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks.

Kaebuse kohaselt oli kaebaja sisse kirjutatud korterisse, mille vastustaja ära müüs. Kaebaja

palub kohtul tunnistada õigusvastaseks vastustaja toimingud (korteri müügist mitteteatamine

kaebajale; korteri enampakkumisele panek ja kaebaja elamispinna erastamisõigusest

ilmajätmine) ja hinnata kaebajale tekitatud materiaalset ja moraalset kahju ning määrata kahju

hüvitamise tähtaeg. Kaebuse esitamisel tasus kaebaja riigilõivu summas 15 eurot.

2. Tartu Halduskohus jättis 08.08.2014 kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, s.o tuvastuskaebuse esitamise põhjendamiseks, teatamiseks, millal kaebaja sai

teada kahju tekitamisest, tõendi tõlke esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks summas 235

eurot.Kaebaja esitas 02.09.2014 kohtule vastuse kohtumäärusele. Kaebaja teatas, et ta sai

novembris-detsembris 2004 teada, et tema korter on müüdud teisele isikule. Kaebaja leiab, et

tema õigustatud huvi seisneb selles, et kuna erastamine on lõppenud, pole kaebajal enam

võimalik korterit erastada ning tuleb osta uus korter turuhinnaga, mis on aga väga suur. Kaebaja

on mitu korda pöördunud vastustaja poole, kuid probleemi ei ole lahendatud. Nüüd ei ole

vastustajal pakkuda ka vaba korterit. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb selles, et ta soovib kahju

hüvitamist.

Kaebaja ei ole täiendavat riigilõivu tasunud.

3. Tartu Halduskohus edastas 17.09.2014 vastustajale kohtunõude, milles palus Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse seisukohta kaebuse menetlusse võtmise suhtes.

Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitas 20.10.2014 kohtule seisukoha. Vastustaja leiab, et kaebajal ei

ole kaebeõigust. Vastustaja märkis, et õigusvastasuse nõude (tuvastamiskaebuse) võib esitada

kolme aasta jooksul alates toimingust teada saamisest. Kaebaja ja vastustaja vahel oli sõlmitud

üürileping, mis oli üles öeldud 21.11.2003 kirjaga. Kaebaja sai kirja kätte 22.11.2003.

Kaebaja ei ole üürilepingu lõpetamist vaidlustanud. Seega oli üürileping lõpetatud, korter kuulus

vastustajale ning vastustaja müüski korteri avalikul enampakkumisel isikule, kes kasutas korterit

üürilepingu alusel. Kahju hüvitamise nõuet on võimalik esitada kolme aasta jooksul alates kahju

tekitamisest teada saamisest. Vastustaja leiab, et kaebetähtaeg on möödunud ning palub

menetluse lõpetamist.

4. Kahju hüvitamise nõue

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel kohus tagastab kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja

ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja

läbivaatamist.

HKMS § 39 lg 1 p 4 kohaselt kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või

menetlusabi taotlus. HKMS § 104 lg 2 järgi kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud või

riigilõivu on tasutud seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu või täiendava riigilõivu

tasumiseks tähtaja. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse

või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui ühes kaebuses on esitatud

mitu nõuet ja vähemalt ühe eest on riigilõiv tasutud, selgitab kohus välja, millise nõude eest

soovib isik riigilõivu tasutuks lugeda. Kui isik ei määra, millise nõude eest on riigilõiv tasutud,

kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata.

5. Kohus andis kaebajale tähtaja kahju hüvitamise nõudelt täiendava riigilõivu tasumiseks või

menetlusabi taotluse esitamiseks. Kaebaja ei ole tähtaegselt riigilõivu tasunud ega esitanud

kohtule maksekorraldust. Seega leiab kohus, et kahju hüvitamise nõude osas (hüvitamiskaebus)

tuleks kaebus tagastada riigilõivu tasumata jätmise tõttu.

6. Õigusvastasuse tuvastamise nõue

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus

leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. HKMS § 45 lg 2

alusel tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise

haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada.

Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui

hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Kaebaja selgitas, et tema põhjendatud huvi seisneb selles, et ta soovib nõuda kahju hüvitamist

ning kohtule esitatud esialgses kaebuses on ka eraldi nõudena välja toodud: hinnata materiaalset

ja moraalset kahju.

Kohus peab aga vajalikuks selgitada, et kahju hüvitamise eelduseks on haldusakti või toimingu

õigusvastasus ning seega kui kaebaja esitab kahju hüvitamise nõude, ei ole tal vaja eraldi

taotleda õigusvastasuse tuvastamist. Sellisel juhul ei saa öelda, et kaebajal on põhjendatud huvi

õigusvastasuse tuvastamise vastu, kuna õigusvastasust kohus kontrollib kahju hüvitamise

koosseisulise elemendina. On oluline ka see, et tuvastamiskaebust võib esitada siis, kui ei ole

tõhusamaid kaitsevahendeid.

Antud juhul oli aga parimaks kaitsevahendiks kahju hüvitamise nõue (hüvitamiskaebus), mille

kohus kaebajale tagastas, kuna kaebaja ei tasunud seaduses sätestatud riigilõivu (vt määruse p-e

4 ja 5). See omakorda tähendab seda, et kaebajal ei ole tegelikult huvi kahju hüvitamist nõuda.

Muud põhjendatud huvi, kui kahju hüvitamise nõude esitamine, ei ole kaebaja aga välja toonud.

7. Tutvunud haldusasja toimikuga, asub kohus seisukohale, et kaebaja ei ole ka piisavalt selgitanud,

kuidas olid tema õigused rikutud. Nimelt erastamisseaduse (EES) § 4 alusel eluruumi erastamise

õigustatud subjektiks on: 1) üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt

temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste

perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete

omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele; 2) vähemalt 18-

aastane Eesti kodanik; 3) vähemalt 18-aastane välismaalane, kellel on välismaalaste seaduses

sätestatud alaline või tähtajaline elamisluba Eesti Vabariigis, kuni elamisloa saamiseni ka

Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit asunud ja jätkuvalt Eestis elav välismaalane, kellel oli Eesti

NSV alaline sissekirjutus; 4) Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, kes on

erastamisseaduse § 3 1. lõike kohaselt erastamise õigustatud subjekt - alates 1995. aasta 1.

märtsist. Vastustaja selgitas, et kaebaja ei olnud korteri müügi hetkel enam üürnik ja seetõttu oli

korter pandud avalikule enampakkumisele ning müüdud isikule, kes üüris sellel ajal korterit.

Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema ei olnud üürnik. Kaebusest ei selgu, millisel alusel

siis oleks vastustaja pidanud korteri erastama just kaebajale ning kuidas vastustaja rikkus

kaebaja õigusi erastamise läbiviimisega, kui kaebajal erastamise momendil ei olnud korteriga

mingit seost.

8. Kohus möönab, et üürilepingu lõpetamine võis küll rikkuda kaebaja õigusi ning välistada

järgneva erastamise võimaluse. Kuid sellisel juhul oleks pidanud kaebaja üürilepingu lõpetamist

vaidlustama maakohtus, mida aga kaebaja pole teinud. Kaebaja on küll pöördunud maakohtu

poole tsiviilmenetluses (tsiviilasi nr 2-05-1504), kuid ei vaidlustanud üürilepingu lõpetamist,

vaid erastamist teisele isikule. Eeltoodu alusel leiab halduskohus, et kaebajal puudub

õigusvastasuse tuvastamise nõude osas (tuvastamiskaebus) ilmselgelt kaebeõigus HKMS § 121

lg 2 p 1 alusel.

9. Tähtaeg

HKMS § 46 lg-te 4 ja 5 alusel hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada kolme aasta

jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud

isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest

ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või

tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või

õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. Kaebuse haldusakti või toimingu

õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või

toimingu tegemisest arvates. Muu tuvastamiskaebuse võib esitada tähtajatult.

Kaebaja õiguste väidetav rikkumine toimus aastatel 2003-2004, sellest ajast on möödunud üle

kolme aasta. Kaebaja märkis kaebuses, et tema sai teada korteri müügist aastal 2004. Isegi, kui

kohus eeldaks, et kaebaja on saanud oma õiguste rikkumisest teada alles tsiviilasjas nr 2-05-1504

10.02.2010 tehtud lahendiga, siis on ka sellest ajast on möödunud rohkem kui kolm aastat. Seega

kui kaebaja soovib ikka kahju hüvitamise nõude menetlemist kohtus ning pöördub hiljem uue

kaebusega kohtusse, tuleks temal esitada ka tähtaja ennistamise taotlus ning põhjendada tähtaja

möödalaskmist.

10. Kirjeldatu alusel leiab halduskohus, et i kaebus tuleb tagastada.

11. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

12. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu

kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte

toimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 2). Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Polluks

kohtunik