3-14-171/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

7. november 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-171

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla poolt

telefonikõnede kontrollimisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.04.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.04.2014. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates (HKMS § 212 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus otsustas 03.10.2014. a määruses, et lahendab käesoleva asja

lihtmenetluses, kuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 185 lg 2 kohaselt võib

ringkonnakohus asja lahendada kirjalikus menetluses või lihtmenetluses, arvestades

HKMS 14. peatüki 3. ja 4. jaos sätestatut sõltumata sellest, millises menetluses oli asja

lahendanud halduskohus. Käesoleval juhul vaatas ka halduskohus kaebuse läbi lihtmenetluses,

kuna menetlusosalised olid ise lihtmenetlusega nõus.

HKMS § 133 lg 1 järgi võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline. Õiguste

rikkumine loetakse väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja

selle väärtus ei ületa 200 eurot.

Riigikohus on 28.01.2014. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-80-13 märkinud, et õiguse

rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga õigushüvesse (nt elu, tervis, vabadus) ja kui

intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud.

Käesolevas haldusasjas esitatud kaebuses taotles kinnipeetav A. Maksimov 50 000 euro

suurust kahjuhüvitist selle eest, et Tartu Vangla nõuab temalt õigusvastaselt andmeid tema

telefonikõnede kohta ning tungib sellega kaebaja eraellu. Andmete kogumine selle kohta,

kellega kaebaja telefoni teel suhtleb, kuulub tõesti eraelu kaitsealasse ning eraelu puutumatust

ei saa ka isiku jaoks ebaoluliseks pidada. Ringkonnakohtu hinnangul on aga väidetav eraellu

sekkumine olnud väheintensiivne. Kaebaja ei ole väitnud, et tal ei lubatud soovitud isikutele

helistada ega nendega telefonitsi suhelda. Probleem seisneb selles, et kaebajalt nõutakse

kõnede kohta õigusaktides loetletud andmete esitamist. Samas on nende andmete kogumine

vajalik kontrollimaks, et kinnipeetav ei säilitaks kontakti kuritegeliku maailmaga ega

kavandaks telefoni teel uusi kuritegusid. Ringkonnakohus ei pea kinnipeetavalt seaduse alusel

tema kõnede kohta teatud minimaalsete andmete kogumist intensiivseks riiveks, kuna

kontrolli vajadus kinnipeetava kõnede üle tuleneb juba vangistuse olemusest ja eesmärgist

ning kaebaja ei ole ka väitnud, et temalt on andmeid nõutud rohkem kui seadus võimaldab.

Eeltoodud põhjendustel on kaebusega kaitstava õiguse rikkumine ringkonnakohtu hinnangul

käesolevatel asjaoludel väheoluline.

Käesoleva haldusasja lihtmenetluses läbivaatamist ei takista ka asjaolu, et kaebaja nõude

suuruseks on 50 000 eurot, kuna selline nõue on ilmselgelt ülepaisutatud. Ringkonnakohus on

08.03.2013. a otsuses haldusasjas nr 3-11-1120 käsitlenud olukorda, mille puhul vangla

katkestas kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise tema isa ja tütrega selleks, et kinnipeetav

kohtuistungile viia. Katkestuse tulemusena lühenes pikaajalise kokkusaamise aeg umbes ühe

kolmandiku (7 tunni) võrra võrreldes kinnipeetavale lubatud kokkusaamise ajaga. Kohtud

leidsid, et nimetatud teoga sekkuti õigusvastaselt kaebaja perekonna- ja eraellu ning tegemist

oli perekonnaelu puutumatuse intensiivse riivega. Ringkonnakohus mõistis kinnipeetavale

tema perekonna- ja eraelu puutumatuse rikkumise eest välja mittevaralise kahju hüvitise

summas 150 eurot. Tegemist on jõustunud otsusega. Seega, kui isegi niivõrd intensiivse

sekkumise puhul nagu seda on pikaajalise kokkusaamise katkestamine ning lühendamine

7 tunni võrra, on kohus välja mõistnud 150 euro suuruse kahjuhüvitise, ei saaks käesoleval

juhul isegi eraelu puutumatuse rikkumise tuvastamisel ja kaebuse rahuldamise korral

kahjuhüvitise suurus mingil juhul ületada 200 eurot.

Lisaks on halduskohus Riigikohtu 30.01.2012. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-78-11

kirjeldatud olukorras kinnipeetavale välja mõistnud mittevaralise kahju hüvitise summas

5000 krooni (319,56 eurot). Nimelt taotles kinnipeetav luba lühiajaliseks väljasõiduks viieks

päevaks seoses isa raske haigusega. Vangla jättis käskkirjaga taotluse rahuldamata ja

Justiitsministeeriumi vaideotsusega tunnistati vangla käskkiri kehtetuks, kuid uut otsust teha

ei jõutud, sest kinnipeetava isa suri ja kinnipeetav ei saanudki seega haldusorgani

õigusvastase tegevuse tõttu oma raskelt haiget lähedast enne tema surma enam külastada, mis

vastuvaidlematult tekitab isikule märkimisväärseid hingelisi üleelamisi. Riigikohus on ka seda

juhtumit pidanud selliseks, kus vangla rikkus kinnipeetava õigust era- ja perekonnaelu

puutumatusele. On ilmselge, et kui isegi sellistel asjaoludel on kinnipeetavale välja mõistetud

319,56 euro suurune hüvitis, siis mittevaralise kahju hüvitis selle eest, et kinnipeetav peab

vanglale esitama andmeid oma kõnede kohta (eeldades, et selline nõudmine on õigusvastane),

ei saaks ületada 200 eurot. Käesolev võimalik rikkumine ei ole pooltki nii raske kui

Riigikohtu lahendis kirjeldatu.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas haldusasjas puudub vajadus ka kaebaja poolt taotletud

kohtuistungi korraldamiseks ja V. Vesingi tunnistajana ülekuulamiseks, sest vaidlust ei ole

selle üle, et vangla kogub andmeid kinnipeetavate, sh kaebaja telefonikõnede kohta. Küsimus

on selles, kas vangla tegevus on õigusvastane ning kas kaebaja võiks selle eest kahjuhüvitist

saada. Seega on vaidluse all õiguslikud küsimused ning puudub vajadus oluliste faktiliste

asjaolude väljaselgitamiseks kohtuistungil. Seega ei välista käesoleval juhul ka kaebaja

taotlused korraldada asja kohtuistung ja kutsuda välja tunnistaja, asja lahendamist

lihtmenetluses.

2. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5

alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha

otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused

apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud

tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis,

vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu

otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele,

HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

3. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata ning

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Kinnipeetav A. Maksimov taotles 50 000 euro suurust mittevaralise kahju hüvitist selle eest,

et Tartu Vangla nõuab temalt telefonikõnede kohta andmeid, rikkudes sellega väidetavalt tema

õigusi ja tungides tema eraellu. Kaebaja hinnangul toimub telefonikõnede kontrollimine

alusetult, kuna selleks puudub prokuröri luba. Kuna kinnipeetavad peavad telefonikõnede

kohta andmeid esitama paberkandjal ning valvurite kaudu, esineb andmete lekkimise oht.

Samuti koostatakse kaebaja suhtes ebaseaduslikke ettekandeid, kui ta jätab telefonikõnede

kohta andmed esitamata. Seaduses ei ole kirjas, et kinnipeetav peab täitma blankette enda

telefonikõnede kohta.

Tartu Vangla 17.02.2014. a otsuses kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta

(tl 13) ja 27.03.2014. a vastuses kaebusele (tl 19) on ammendavalt ja selgelt vastatud kaebaja

eelpooltoodud väidetele ning põhjendatud, miks need ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.

4. Täiendavalt märgib kohus järgmist. Kaebaja osundas kaebuses ka asjaolule, et

telefonikõnede kohta andmete esitamata jätmise eest on tema suhtes koostatud ebaseaduslikke

ettekandeid (raporteid) ning osaliselt nõuab ta kahjuhüvitist selle eest (lisaks eraellu

tungimisele). Ringkonnakohus leiab, et kuna telefonikõnede kohta andmete nõudmine on

kahju hüvitamise taotlust lahendavas otsuses ning vastuses kaebusele viidatud õiguslikele

alustele tuginedes õiguspärane, siis ei saa ka ettekanded kaebaja poolt andmete esitamise

kohustuse täitmata jätmise kohta olla ebaseaduslikud põhjusel, et andmete esitamise nõue oli

õigusvastane. Kui kaebajat on aga telefonikõnede kohta andmete esitamata jätmise tõttu

distsiplinaarkorras karistatud, siis distsiplinaarkäskkirja vaidlustamiseks tuleb esmalt esitada

vaie käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning pärast vaideotsuse saamist tühistamiskaebus

kohtule. Ka alusetu karistamise eest kahjuhüvitise nõudmiseks tuleb esmalt läbida kohustuslik

kohtueelne menetlus vanglas. Praeguses asjas on kaebaja kohtueelses menetluses ja kaebuses

tuginenud aga eraellu tungimisele ja ebaseaduslike ettekannete koostamisele ega ole nõudnud

kahjuhüvitist konkreetse käskkirjaga määratud alusetu distsiplinaarkaristuse kandmise eest.

Seega kokkuvõtvalt, kuna käesolevas asjas on telefonikõnede kohta õigusvastaselt andmete

nõudmine kaebaja hinnangul kaasa toonud ebaseadusliku eraellu tungimise ja ebaseadusliku

ettekande koostamise, siis kuna andmete nõudmine on tegelikult õiguspärane, ei ole kaebaja

eraellu ebaseaduslikult tungitud ega tema kohta ebaseaduslikku ettekannet koostatud.

5. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

30.04.2014. a otsus muutmata.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/