1-14-5719/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

7. novembril 2014. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-5719 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi

E.S-i

süüdistus KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Sirle Melk Süüdistatav E.S

elukoht: XXXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 15- 15.06.2014 Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada E.S KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.06.2014 kuni

16.06.2014 s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. E.S-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud 4 kuu 28 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab katseajal KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja määratud kohustusi:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas XXXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.S-ilt ära B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksa) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 25. novembril 2014. a.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.S-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot senti, toimikust koopia valmistamise kulu

(üks) euro ja riigi õigusabi kulud (ükssada kakskümmend) eurot.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et E.S on õigus menetluskulud summas 653

(kuussada viiskümmend kolm) eurot enti tasuda (kuus) alates kohtuotsuse

50 s

kuu jooksul

jõustumisest. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, on tasumise lõpptähtaeg 25.05.2015. a

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X).

Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber. E.S-i viitenumber menetluskulude tasumisel on: 99914700030859.

Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

E.S-ile on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema 15.06.2014. a kella

00.03 ajal juhtis Tartus Vanemuise 28 asuva maja juures mootorsõidukit Audi S6 Avant registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,89 mg/l, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus ajavahemikul 15.06.2014 kuni 16.06.2014 s.o 2 päeva karistusaja hulka, seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb vangistus 4 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud 4 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 alusel kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista E.S-ile lisakaristusena B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et E.S on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.S süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 48 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 72 eurot, toimikust koopia tegemise kulu 1 euro, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

E.S on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi, igakuiselt saaks ta tasuda 100-150 eurot. Kohus leiab, et E.S-i taotlus on põhjendatud. Tema ülalpidamisel on 2 alaealist last, ta on ainuke töötav pereliige, töötasu on

1000-1200 eurot kuus. Seega käiks kõigi menetluskulude, kokku 653.50 eurot, ühe korraga hüvitamine talle üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb E.S-ile tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 6 kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik