3-14-51711/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51711

Haldusasi

OÜ Promantes kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.06.2014

korralduse nr 12.2-3/23190-24, 10.06.2014 korralduse nr

23223-18 ja 19.06.2014 korralduse nr 12.2-3/23190-27

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – OÜ Promantes, volitatud esindaja Madis

Truber

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa

Nikkarinen

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, st hiljemalt 8. detsembril 2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu-ja Tolliamet (MTA) kohustas 02.06.2014 korraldusega nr 12.2-3/23190-17 (tl 8-

9) OÜ-d Promantes esitama teavet ja dokumente Goldenlands OÜ maksumenetluses.

Maksuhaldur selgitas, et kontrollib Goldenlands OÜ ettevõtlusega tegelemist ning käibemaksu

arvestamise ja deklareerimise õigsust 2013. a septembrist 2014. a märtsini. OÜ Goldenlands on

jätnud maksuhalduri korraldused teabe ja dokumentide esitamiseks täitmata. Swedbank AS-lt

saadud tõendite kohaselt on Goldenlands OÜ-le laekunud korduvalt raha OÜ-lt Promantes.

OÜ-lt Promantes küsitud teave ja dokumendid on vajalikud, et tuvastada Goldenlands OÜ-le

kantud raha päritolu ja kontrollida Goldenlands OÜ käibedeklaratsioonis kajastatud andmete

õigsust. Maksuhaldur põhjendas, miks kohustatakse OÜ-d Promantes suulise teabe

esitamiseks.

2. MTA kohustas 02.06.2014 korraldusega nr 12.2-3/23223-17 (tl 10-11) OÜ-d Promantes

esitama teavet ja dokumente OÜ Magnosis maksumenetluses. Maksuhaldur selgitas, et

kontrollib OÜ Magnosis ettevõtlusega tegelemist ning käibemaksu arvestamise ja

deklareerimise õigsust 2013. a septembrist 2014. a märtsini. OÜ Magnosis on jätnud

maksuhalduri korraldused teabe ja dokumentide esitamiseks täitmata. Swedbank AS-lt saadud

tõendite kohaselt on OÜ-le Magnosis laekunud korduvalt raha OÜ-lt Promantes. OÜ-lt

Promantes küsitud teave ja dokumendid on vajalikud, et tuvastada OÜ-le Magnosis kantud

raha päritolu ja kontrollida OÜ Magnosis käibedeklaratsioonis kajastatud andmete õigsust.

Maksuhaldur põhjendas, miks kohustatakse OÜ-d Promantes suulise teabe esitamiseks.

3. OÜ Promantes juhatuse liige K.P. andis 06.06.2014 ja 09.06.2014 maksuhaldurile

suulisi seletusi, kuid keeldus maksukorralduse seaduse (MKS) § 64 alusel dokumentide

esitamisest põhjendusega, et OÜ-de Goldenlands ja Magnosis juhatuse liige A.P. on tema tütar

(tl 52-55).

4. MTA määras 10.06.2014 korraldusega nr 12.2-3/23190-24 (tl 14) OÜ-le Promantes

sunniraha 160 eurot MTA 02.06.2014 korralduses nr 12.2-3/23190-17 märgitud dokumentide

esitamata jätmise eest ja määras dokumentide esitamise uueks tähtajaks 17.06.2014.

Korralduse põhjenduste kohaselt võib isik keelduda teabe ja dokumentide esitamisest vaid

juhul, kui need süüstavad teda ja tema lähedasi. Enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei

laiene maksumenetluses tavapärasele dokumentide esitamise nõudmisele ja ei välista

kaasaaitamiskohustust. MKS § 64 lg 1 p-le 6 saab tugineda ennekõike juhul, kui

süüteomenetlus on alanud. Maksuhalduril on kohustus tuvastada maksustamise seisukohast

olulised asjaolud ning seetõttu tuleb kaebajal esitada 02.06.2014 korralduses nõutud

dokumendid. MTA määras sarnaste põhjendustega 10.06.2014 korraldusega nr 12.2-3/23223-

18 (tl 27) sunniraha ka MTA 02.06.2014 korralduse nr 12.2-3/23223-17 täitmata jätmise eest

ning määras dokumentide esitamata jätmise uueks tähtajaks 17.06.2014.

5. OÜ Promantes ei esitanud 02.06.2014 korraldustes märgitud dokumente maksuhalduri

määratud uueks tähtajaks ning 19.06.2014 korraldusega nr 12.2-3/23190-27 (tl 17) määras

maksuhaldur OÜ-le Promantes sunniraha 500 eurot 02.06.2014 korralduses nr 12.2-3/23190-17

märgitud dokumentide esitamata jätmise eest. Maksuhaldur jäi seisukohale, et OÜ-lt

Promantes 02.06.2014 korralduses märgitud dokumentide nõudmine on õiguspärane.

6. OÜ Promantes esitas eespool nimetatud MTA 10.06.2014 sunniraha korralduste ja

19.06.2014 sunniraha korralduse peale vaide, mille maksuhaldur jättis 14.07.2014

vaideotsusega nr 6-1/2250-2 (tl 29-30) rahuldamata.

7. OÜ Promantes esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse eespool nimetatud 10.06.2014

sunniraha korralduste ja 19.06.2014 sunniraha korralduse tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. OÜ Promantes leiab, et vaidlustatud korraldused, millega kaebajale määrati sunniraha,

on õigusvastased ning tuleb tühistada. Kaebaja põhiseisukohad on järgmised:

1)

Goldenlands OÜ ja OÜ Magnosis juhatuse liige A.P. on kaebaja juhatuse liikme K.P.i

tütar, seega lähedane. Maksuhalduri nõutud teave ja dokumendid puudutasid A.P.ile kuuluvate

äriühingute tegevust. Maksumenetlust läbiviiv revident teatas A.P.ile 05.05.2014 saadetud e-

kirjas, et A.P.i suhtes alustatakse väärteomenetlust. Seega oli tegemist olukorraga, kus kaebaja

põhjendatult arvas, et temalt saadud dokumente võidakse kasutada A.P.i suhtes läbiviidavas

või peatselt alustatavas süüteomenetluses. Kaebajale ei olnud teada, et maksuhalduri kiri oli

üksnes realiseerimata ähvardus. K.P. ilmus maksuhalduri ametiruumidesse, kuulas ära

küsimused ja andis seletused, mida pidas võimalikuks, niisiis oli K.P. teadlik, mida tema käest

küsitakse ja milliseid dokumente ta peab maksuhaldurile esitama. Eeltoodud asjaoludel oli

kaebajal õigus keelduda maksuhalduri nõutud teabe ja dokumentide esitamisest, isegi kui

väärteomenetlust ei olnud veel alustatud. Kaebaja õigust tugineda enese mittesüüstamise

privileegile toetab kohtupraktika (nt Riigikohtu otsused asjades nr 3-4-1-15-10 ja 3-1-1-39-05;

Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-10-3360 ja 3-10-3321; Euroopa Inimõiguste

Kohtu (EIK) otsused asjades Weh v Austria, Saunders v Ühendkuningriik, J.B. v Šveits) ning

õiguskantsleri 18.11.2013 analüüs „Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta. Isiku

kaasaaitamiskohustus ja enese mittesüüstamise õigus maksumenetluses“;

2)

MTA nõudis teavet ja dokumente kaebajalt kui kolmandalt isikult. Vaidlustatud

sunniraha määramise korraldustes tehtud viide MKS §-des 56 ja 60 lg 1 sätestatud

kaasaaitamiskohustusele

ei

ole

seega

asjakohane,

sest

nende

sätete

alusel

on

kaasaaitamiskohustus

maksukohustuslasel,

mitte

kolmandal

isikul.

Kolmanda

isiku

kaasaaitamiskohustust seaduses sätestatud ei ole.

9. MTA peamised vastuväited kaebusele on järgmised:

1)

Maksumenetluses on kaasaaitamiskohustus nii maksukohustuslasel kui kolmandal

isikul (MKS § 61 ja § 62);

2)

Kohtupraktika kohaselt saab MKS § 64 lg 1 p-le 6 tugineda ennekõike juhul, kui

süüteomenetlus on alanud, st tehtud on esimene menetlustoiming ning menetluse alustamiseks

on olemas ajend ja alus ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Maksukohustuslane peab

põhistama ohtu, et andmeid või tõendeid võib tema süüdistamiseks kasutada (nt Tallinna

Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-11-495, Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-08-1090).

Riigikohus on kaebaja viidatud asjas nr 3-1-1-39-05 leidnud, et enese mittesüüstamise

privileeg ei sõltu formaalsest menetluslikust seisundist, kuid EIK leidis otsuses Weh v Austria,

et kui puudub käimasolev või kavandatav kriminaalmenetlus isiku suhtes, ei pruugi tegemist

olla enese mittesüüstamise privileegi rikkumisega; õigus teabe andmisest ei ole absoluutne

ning seos teabe ja võimaliku süütemenetluse vahel ei tohi olla kauge ja hüpoteetiline.

Õiguskantsler on samuti toetanud seisukohta, et privileegi kasutamine ei tohi olla

maksukohustuslase suvaotsus ning see ei anna isikule immuniteeti maksuametniku toimingute

ja nõuete eest; MKS § 64 lg 1 p-le 6 saab tugineda, kui esineb reaalne oht, et maksumenetluses

antud

teave

viib

isiku

enesesüüstamisele.

Kohtupraktika

kohaselt

laieneb

enese

mittesüüstamise privileegi kaitseala eelkõige süüteomenetlusele, mitte maksumenetluses

tavapäraste dokumentide esitamisele (vt nt EIK otsused Elomaa v Soome ja Allen v

Ühendkuningriik). Kaebaja tugineb enese mittesüüstamise privileegile põhjendamatult,

eesmärgiga takistada maksumenetlust. A.P.i suhtes ei ole väärteomenetlust alustatud. Kaebaja

ei ole põhjendanud sidet teabe nõudmise ja A.P.i võimaliku süüteomenetluse vahel. Kui

kaebaja esitaks maksuhaldurile oma raamatupidamise algdokumendid, ei tõendaks see A.P.i

süüd ega süütust A.P.i suhtes dokumentide ja teabe esitamata jätmise eest hüpoteetiliselt

alustatavas süüteomenetluses. Kaebaja viitab maksuhalduri 05.05.2014 e-kirjale, kuid tugines

enese mittesüüstamise privileegile alles kuu aega hiljem. Seega oli kaebajal piisavalt aega, et

selgeks teha, kas süüteomenetlus oli üldse alanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Maksuhaldur nõudis kaebajalt 02.06.2014 korraldustega teavet ja dokumente OÜ-de

Goldenlands ja Magnosis maksumenetluses. Kaebaja keeldus dokumentide esitamisest enese

mittesüüstamise privileegile tuginedes, sest kaebaja juhatuse liige K.P. on OÜ-de Goldenlands

ja Magnosis juhatuse liikme A.P.i isa, nõutud dokumendid puudutasid A.P.ile kuuluvate

äriühingute tegevust ning maksuhalduri revident oli A.P.ile 05.05.2014 saadetud e-kirjas

teatanud, et A.P.i suhtes alustatakse väärteomenetlust. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja

võis neil asjaoludel 02.06.2014 korraldustega nõutud teabe ja dokumentide esitamisest MKS §

64 lg 1 p 6 alusel keelduda. Kui kaebaja võis nimetatud sättest tulenevale vaikimisõigusele

tuginedes teabe ja dokumentide esitamisest keelduda, ei ole temalt vaidlustatud korraldustega

sunniraha nõudmine õiguspärane.

11. MKS § 64 lg 1 p-st 5 tulenevalt on MKS §-de 60–63 alusel teabe andmisest ja tõendite

esitamisest õigus keelduda maksukohustuslase abikaasal, otsejoones sugulasel, õel või vennal,

õe või venna alanejal sugulasel, abikaasa otsejoones sugulasel, abikaasa õel või vennal, välja

arvatud juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda

maksukohustusega. MKS § 64 lg 1 p 6 alusel on sama õigus isikul küsimustes, millele

vastamine tähendaks enda või MKS § 64 lg 1 p-s 5 nimetatud isiku õigusrikkumises

süüditunnistamist.

12. Halduskohtusse saab isik reeglina pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks

(HKMS § 44 lg 1). Käesolevas asjas on kaebajaks OÜ Promantes ning 02.06.2014 korraldused

teabe ja dokumentide esitamiseks, samuti vaidlusalused sunniraha määramise korraldused on

suunatud nimetatud äriühingule. OÜ Promantes ja tema juhatuse liige K.P. on kaks erinevat

õigussubjekti. Kaebaja ei tugine vaikimisõiguse kasutamisel asjaolule, et maksuhaldurile

02.06.2014 korraldustega nõutud teabe ja dokumentide esitamine võiks süüstada kaebajat

ennast (ega ka tema juhatuse liiget K.P.it). Kaebajal kui äriühingul ei saa aga olla lähedasi

MKS § 64 lg 1 p 5 mõttes, sest juriidiline isik on pelgalt õiguslik abstraktsioon. Seega on

küsitav, kas äriühingust kaebajal on üldse õigus tugineda MKS § 64 lg 1 p-s 6 sätestatud

vaikimisõigusele põhjendusega, et see võiks tähendada tema lähedase õigusrikkumises

süüditunnistamist. Eeltoodul ei ole asja lahendamisel siiski määravat tähtsust. Isegi kui eeldada

MKS § 64 lg 1 p 6 kohaldumist olukorrale, kus OÜ Promantes soovib kasutada vaikimisõigust

tuginedes oma juhatuse liikme K.P.i sugulussuhtele OÜ-de Goldenlands ja Magnosis juhatuse

liikme A.P.iga, tuleks kaebus jätta rahuldamata.

13. EIK selgitas 08.07.2004 otsuses Weh v Austria, et õigus keelduda teabe ja dokumentide

esitamisest ei ole absoluutne. EIK märkis nimetatud otsuses, et seos nõutud teabe ja võimaliku

süüteomenetluse vahel ei tohi olla kauge ja hüpoteetiline. Enese mittesüüstamise privileegi

kaitseala laieneb eelkõige süüteomenetlustele. Ringkonnakohtute praktika kohaselt saab MKS

§ 64 lg 1 p-le 6 tugineda eelkõige juhul, kui süüteomenetlus on alanud, st tehtud on esimene

uurimis- või menetlustoiming ning menetluse alustamiseks on olemas ajend ja alus ning

puuduvad menetlust välistavad asjaolud (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-11-

495 ja 3-10-3321 ning Tartu Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-08-1090 ja 3-09-1248).

Selline järeldus on kooskõlas ka EIK praktikaga. EIK 16.03.2010 otsusest Elomaa v Soome ja

10.09.2002 otsusest Allen v Ühendkuningriik nähtuvalt ei ole enese mittesüüstamise privileegi

kaitsealas mitte kõik maksumenetluses esitatavad järelepärimised isiku varade ja majandusliku

seisu kohta ja seda vaatamata asjaolule, et sellise informatsiooni mitteesitamise või varjamise

eest võidakse isikule määrata sanktsioon. EIK selgitas, et sellised järelepärimised on vajalikud

maksude väljaarvutamiseks ja ilma maksuhaldurile sellekohase õiguse andmiseta oleks riigi

maksusüsteemi efektiivne toimimine mõeldamatu. EIK selgitas

lahendis Allen v

Ühendkuningriik, et enese mittesüüstamise õigust ei saa tõlgendada kui üldist immuunsust

maksuhalduri toimingute suhtes sooviga vältida isiku suhtes läbiviidavat uurimist

maksumenetluses. EIK selgitas lahendile Murray v Ühendkuningriik viidates täiendavalt, et

mitte iga meedet, millega stimuleeritakse isikut esitama ametiasutusele teavet, mida võidakse

hiljem kasutada ka kriminaalmenetluses, ei saa käsitleda ebasobiva sunnina.

Kohtul puuduvad andmed, et vaidlustatud korralduste andmise ajal oleks A.P.i suhtes tegelikult

väärteomenetlust alustatud ning seda ei väida ka kaebaja. Seega tuleb uurida, kas

süüteomenetluse alustamiseks oli olemas reaalne oht. Kaebaja tugineb vaikimisõiguse

kasutamisel ühele e-kirjale maksuhalduri ja OÜ Vodelantes vahelisest pikemast kirjavahetusest

(tl 19-26). Kirjavahetus puudutab OÜ Vodelantes kohustust esitada maksuhaldurile teavet ja

dokumente nimetatud äriühingu suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Maksuhaldur hoiatas

A.P.it kui OÜ Vodelantes juhatuse liiget 05.05.2014 e-kirjas, et alustab A.P.i suhtes

väärteomenetlust MKS § 154 alusel, kui OÜ Vodelantes ei täida maksuhalduri korraldust teabe

ja dokumentide esitamiseks OÜ Vodelantes suhtes läbiviidavas kontrollimenetluses.

Käesolevas asjas nõuti kaebajalt teavet ja dokumente OÜ-de Goldenlands ja Magnosis, mitte

OÜ Vodelantes maksumenetluses. MKS § 154 näeb ette väärteokaristuse maksuhalduri

tegevuse takistamise eest, sh teabe ja dokumentide esitamata jätmise eest. Selle süütekoosseisu

olemust ja kohtule esitatud seisukohti arvestades ei ole usutav, et kaebaja valduses olevad

dokumendid tema ja OÜ-de Goldenlands ja Magnosis vaheliste tehingute kohta võiks kuidagi

mõjutada A.P.i karistamist maksuhalduri tegevuse takistamise eest OÜ Vodelantes

maksumenetluses. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et A.P.it

ähvardab süüteomenetlus väljaspool maksuhalduri 05.05.2014 e-kirjas toodud asjaolusid.

Enese mittesüüstamise privileegile tuginev isik peab põhistama ohtu, et andmeid või tõendeid

võib kasutada tema või tema lähedaste süüdistamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus

asjas nr 3-11-495 ja Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas 3-09-2921). Selline põhistus peab olema

kontrollitav. Mida kaugem on seos nõutud teabe ja võimaliku süüteomenetluse vahel, seda

põhjalikumalt peab isik vaikimisõigusele tuginemist põhistama. Põhistamine tähendab HKMS

§ 63 kohaselt faktilise väite selgitamist selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Kohus

leiab, et käesolevas asjas ei ole kaebaja põhistanud ohtu, et temalt nõutud teave ja dokumendid

võiks viia A.P.i süüstamiseni. Kaebaja esile toodud asjaoludel on seos kaebajalt nõutud teabe

ja A.P.i võimaliku süüteomenetluse vahel kauge ja hüpoteetiline. Seega ei olnud kaebajal

õigust tugineda enese mittesüüstamise privileegile.

14. Kohus jagab maksuhalduri arvamust, et maksumenetluses on kaasaaitamiskohustus nii

maksukohustuslasel kui kolmandal isikul, kuigi menetluslikust seisundist tulenevalt on nende

kaasaaitamiskohustus erineva sisu ja mahuga. Kolmanda isiku kaasaaitamiskohustus tuleneb

MKS §-dest 61 ja 62, mis annab maksuhaldurile õiguse nõuda kolmandalt isikult teavet ja

dokumente

maksumenetluses

tähendust

omavate

asjaolude

kindlakstegemiseks

(st

käimasolevale maksumenetlusele kaasaaitamiseks) ning paneb seega kolmandale isikule

kohustuse maksuhaldurile sellist teavet ja dokumente esitada. Vaidlustatud korraldused on

adresseeritud kaebajale kui kolmandale isikule, seetõttu on korraldustes sisalduv viide MKS §-

s 56 ja § 60 lg-s 1 sätestatud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusele tõepoolest ekslik,

nagu kaebaja õigesti väidab. See haldusakti motiveerivas osas ekslik sisalduv viide valele

õigusnormile ei ole aga eraldi võetuna vaidlustatud korralduste tühistamise aluseks, sest see ei

saanud mõjutada asja õiget otsustamist (HMS § 58).

15. Kuna kaebajal ei olnud õigust vaikimisõigusele tuginedes teabe ja dokumentide

esitamisest keelduda ning muudel alustel kaebaja kaebuse esemeks olevaid sunniraha

korraldusi ei vaidlusta, oli kaebajalt sunniraha nõudmine õiguspärane ja kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

16. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt

väljamõistmise taotlust, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit