2-14-11416/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

6. november 2014, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-14-11416

Tsiviilasi

Placet Group OÜ hagi Aare Vismanni vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

332 eurot 61 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Placet Group OÜ (registrikood 11198910;

asukoht Kreutzwaldi 4, Tallinn), lepinguline esindaja:

Merike Lätt (e-post jurist@itm.ee)

kostja: Aare Vismann (isikukood 38306050016;

elukoht XXXX; e-post XXXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Aare Vismannilt seoses 6. detsembri 2008 laenulepinguga Placet Group OÜ

kasuks:

2.1. põhivõlg 191 eurot 73 senti ning viivis tagastamata põhivõlalt 16. septembri 2014

seisuga 86 eurot 90 senti ja 17. septembri kuni 5. novembri 2014 eest 2 eurot 14

senti, kokku 280 eurot 77 senti (kakssada kaheksakümmend eurot seitsekümmend

seitse senti);

2.2. viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

6. novembrist 2014 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata intressi 38 eurot 35 senti väljamõistmise osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 88% kostja kanda ja

12% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Aare Vismannilt riigilõivust 52 eurot 80 senti ning õigusabikulust 52 eurot

80 senti, kokku 105 eurot 60 senti (ükssada viis eurot kuuskümmend senti) Placet Group

OÜ kasuks.

2/3

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse.

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava

osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

13. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 6. detsembril 2008 laenulepingu alusel

põhivõla 191 eurot 73 senti, intressi 38 eurot 35 senti, VÕS § 113 lg 1 II lause alusel

viivise 86 eurot 90 senti ja jooksva viivise.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama

tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

106-13, p 24; 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 6. detsembril 2008 laenulepingu, mille alusel sai

kostja laenu 3000 krooni (191 eurot 73 senti) 30 päevaks. Kostja kohustus laenusumma

3000 krooni ja intressi 600 krooni (38 eurot 35 senti) tagastama ühekordse maksega

7. jaanuaril 2009. Kostja on pikendanud laenu tagastamise tähtaega kahel korral ja selle

tulemusel pidi tagastama laenu hiljemalt 8. märtsil 2009. Kostja ei ole kohustust täitnud.

Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86

kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine (k.o ajal

3/3

TsÜS § 86 lg 1). Riigikohus on 5. märtsi 2014 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-186-13

p-is 22 leidnud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt

mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu

tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui

krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust

väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete

vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla

sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga

viimati

avaldatud

keskmist

krediidiasutuste

poolt

eraisikutele

antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne

keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse

järgne piirmäär. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete

vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks

sundolukorrata sellise lepingu sõlminud.

Hagiavaldusest nähtuvalt on intress 3000 krooni suuruselt laenult 30 päeva eest 600

krooni, seega on intressimäär 240% aastas. Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga

andmetel keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määr 24,22%. Seega ületas ainuüksi laenulepingu intressimäär krediidi andmise ajal

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ca

10 korda. Kohus leiab, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu

vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda

tehingu heade kommete vastaseks ning laenuleping on TsÜS § 86 (laenulepingu

sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) alusel tühine. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole

hagejal õigust nõuda lepingus kokku lepitud intressi.

Eeltoodut arvestades ei ole õiguslikult põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja

intressi ja hagi tuleb jätta rahuldamata intressi 38 eurot 35 senti väljamõistmise osas.

14. Käesoleva tsiviilasja hind on 332 eurot 61 senti, millelt tasutakse TsMS § 6, § 486 lg 2 ja

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal (12. märtsil 2014) kehtinud RLS § 57 lg

1 ja lisa 1 alusel riigilõivu 60 eurot. Hageja on maksnud riigilõivu kokku 75 eurot

(45+30), seega ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel on hagejal õigus

taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata

riigilõivu tagastamise koht (kontonumber, kontoomaniku nimi ning isiku- või

registrikood).

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Kohtunik