1-14-8197/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 6.november 2014.a. , Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number 1-14-8197

Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Meelika Aava Kriminaalasi

F.O

süüdistus KarS § järgi kokkuleppemenetluses

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 2.oktoobrist 2014.a.

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav F.O

Süüdistatav F.O (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Prokurör Advokaat Leelo Viil Lauri Talumäe

RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 2.oktoobrist 2014.a. F.O suhtes tühistada ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. F.O suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata. Esitatud apellatsioon rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 8.mai 2014.a. otsusega süüdi tunnistada F.O KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.09.-02.10.2014.a. so kolm päeva, kandmisele jääb vangistus 11 kuud 27 päeva.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust eelmise - 25.04.2014 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistuse 8 /kaheksa/ kuu ja 15 /viieteistkümne/ päeva võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse 1 /üks/ aasta 8 /kaheksa/ kuud ja 12 /kaksteist/ päeva.

KrMS § 275 lg.1 kohaselt valida F.O suhtes tõkendiks vahistamine ja karitsuse alguseks on 02.10.2014.a. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta F.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3

/kolmeks/ aastaks. KarS § 55 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. LS § 127 alusel on F.O kohustatud viie tööpäeva jooksul loovutama juhiloa

Maanteeametile.

F.O mõisteti süüdi selles, et tema juhtis tahtlikult 30.09.2014 kella 23.25 ajal Harjumaal Tallinnas pöörates Tallinnas Sõle tänavalt Kolde puiesteele ja sõites edasi Ristiku tänava suunas mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus ol 1,24 mg/l). APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Süüdistatav märgib apellatsioonis, et temale on liitkaristuse mõistmisel jäetud arvestamata üldkasuliku töö tunnid – kokku 16 tundi 2. tööpäeva e. 27. ja 28.septembri eest. Seega on temal tegemata mitte 510 tundi, vaid 494 tundi.

Tallinna Ringkonnakohtu 27.oktoobri 2014.a. määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 3.novembrini 2014. Määratud tähtajaks esitas oma seisukohad prokurör. Kokkuleppemenetluse sõlmimise eel esitas Tallina Vangla teatise, mille kohaselt oli

F.O 25.04.2014 Harju Maakohtu otsusega määratud üldkasulikust tööst teinud ära 200 tundi üldkasulikku tööd. Sooritamata oli 510 tundi. Süüdistatav, kaitsja ja prokurör jõudsid kokkuleppele süüdistatavale mõistetava karistuse liigis ja määras võttes arvesse Tallinna Vangla teates esitatut.

Tallinna Vangla on esitanud 27.10.2014 Tallinna Ringkonnakohtule teate, mille kohaselt oli F.O´il enne 02.10.2014 sooritamata 494 tundi üldkasuliku tööd. Käesolevaga nähtub, et F.O on sooritanud rohkem üldkasuliku töö tunde ning talle 25.04.2014 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus on kantud suuremas osas kui kokkuleppes kajastatud. Eeltoodu põhjal toetab prokurör apellatsiooni. Liitkaristuse moodustamisel on eksitud

KrMS § 245 lg 3 suhtes, mis on raskendanud F.O´i karistust. Kuivõrd tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tuleb kriminaalasi tagastada prokuratuurile uue kokkuleppe sõlmimiseks. Prokurör taotleb jätta muutmata tõkend – vahistamine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: F.O kriminaalasi arutati maakohtus kiirmenetluses. 30.09.2014.a. viimasel tunnil toime pandud kuritegu arutati maakohtus kokkuleppemenetluses juba 2.10.2014.a. Ehk siis kokkuleppe sõlmiti süüdistatava prokuröri ja kaitsja vahel järgmisel päeval ja ülejärgmisel päeval kuulutati juba kohtuotsus. Kriminaaltoimikus olev

kriminaalhooldaja teatis eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tundidest tehtud tundide arvu kohta on dateeritud 1.10.2014.a. Süüdistatava poolt väidetud arvestamata töötunnid olid tehtud nädalavahetusel 27.09. ja 28.09. k.a. Nagu praktikast teada ei laeku kriminaalhooldajale töökohtadelt, kus isikud n.ö. kannavad karistust ja teevad tööd andmed päris reaalajas. Enne apellatsiooni menetlusse võtmist tegi ringkonnakohus päringu kriminaalhooldajale ning kohtule saabunud vastuses kinnitas kriminaalhooldaja süüdistatava apellatsiooni väidet. 27.10. 2014.a. seisuga on F.O tõesti sooritatud 216 tundi ja tegemata 494 tundi. Vastavalt KrMS prg.318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku

9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kohtukolleegium klassifitseerib käesoleva juhtumi seaduses toodud apelleerimise õiguse alla, mis tuleneb sellest, et süüdistatavale on maakohtu poolt mõistetud karistus, mida seadus ei võimalda. Nimelt sätestab KarS prg. 65 lg 2, et liitkaristuse moodustamisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus.

See karistuse osa saadakse, kui mõistetud karistusest arvatakse maha kantud karistus. Kui mõistetud karistusest arvatakse maha vähem, kui isik on tegelikult ära kandnud, suureneb ärakandmata karistuse osa ja sisuliselt tähendab see seda, et osa karistusest e. maha arvestamata osa kannab isik topelt, mis on aga lubamatu.

Riigikohus on määruses 3-1-1-6-13 märkinud, et olukorras, kui üks liidetavatest muutub või üldse ära langeb kaebemenetluse ajal, siis tuleb selles osas alamaastme kohtuotsus tühistada. Sellisel juhul ei saa küsimust liitkaristuse osas jätta täitemenetluses lahendamiseks.

Arvestades eeltoodut ja KarS prg. 69 lg 6 ja 7 sätestatut on F.O eelmise kohtuotsusega kandmata 247 vangistuse päeva e. 8 kuud ja 7 päeva. Maakohtu otsusega on jäetud arvestamata 16 töötundi e. 8 vangistuse päeva, mistõttu peab lõplik liitkaristus seega lühenema 8 päeva võrra.

KrMS prg. 341-1 p.2 kohaselt peab ringkonnakohus juhul, kui süüdistatavale on kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega mõistetud karistus, mida seadus ei võimalda mõista tagastama kriminaaltoimiku peale kohtuotsuse tühistamist prokuratuurile.

Kuna F.O vahistamise alused ei ole ära langenud, siis jätab kohtukolleegium käesoleva otsusega muutmata tema suhtes kohaldatud tõkendi - vahistamine. Eeltoodu alusel ja juhindes KrMS prg. 341-1 p.2 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile.

Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Meelika Aava