4-14-5540/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3.11. 2014 Raplas, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-14-5540

Kohtukoosseis

Kohtunik Anne Randjärv

Väärteoasi

A.H

kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne

prefektuuri

korrakaitsebüroo

Rapla

politseijaoskonna

patrullteenistuse välijuhi Anti Šapkin’i 26.06.2014 otsusele

väärteoasjas nr.2402,14,000626.

Menetlusalune isik

A.H xxx elukoht: xxxxx, xxxxxx xxxx x-

xxx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Esindaja: vandeadvokaat Anu Talu

Advokaadibüroo Aus ja Talu e-post: anu.talu@austalu.ee

Kohtuväline menetleja

Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuur

Kohaldatud menetlussätted

Väärteomenetluse seadustiku §-d 120 lg 1, 132 p 1, 133, 155

lg 1 p 1 ja lg 2 ja 156

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna 26.06.2014 otsus nr.2402,14,000626 A.H karistamise kohta TeeS § 40-1 lg 1, LS §-de 238, 248 lg 2 ja 249 lg 1 ettenähtud väärtegude eest KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, muutmata. Rahatrahv 200 eurot tuleb tasuda ühele kohtuvälise menetleja otsuses märgitud pangakontodest. Tasumisel tuleb märkida kohtuvälise menetleja otsuses ette nähtud viitenumber. Saata otsus kohtuvälisele menetlejale, menetlusalusele isikule ja tema esindajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioon tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamise päevast.

Asjaolud ja kaebaja taotlus

28.05.2014 koostas Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalve talituse liikluspolitseinik Kunnar Püvi A.H-le väärteoprotokolli AB 1410145 /t.l.56/ selle kohta, et 28.05.2014 kella 9.54 ajal juhtis A.H mootorsõidukit haagisega NÄRKO reg.nr.xxxxxxx. Veduki suurim lubatud mass oli 26 000 kg, tegelik mass 26 222 kg, autorongi suurim lubatud mass oli

44 000 kg, tegelik mass 47 226 kg ning juhil puudus sellekohane eriluba. A.H juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Sõidumeerikust nähtuvalt oli A.H rikkunud sõiduvaheaegadele ja ööpäevaringsele puhkeajale kehtestatud reegleid. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris kaebaja käitumise TeeS § 40-1 lg 1, LS § 238, LS § 248 lg 2 ja LS § 249 lg 1 järgi. 11.06.2014 esitas kaebaja kaitsja väärteoprotokollile vastulause. Majandusja Kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr.42 lisa 1 kood 1109 sätestab, et autorongi lubatud suurima tegeliku massi kontrollimine teostatakse vaatluse ja mõõtevahendiga. Kuigi mõõtevahendi kasutamise protokoll väärteoprotokolli tõendite nimekirjas puudub, on kaebajale teada, et massimõõteseadme protokoll koostati ning mõõtevahendina kasutati mitteautomaatkaalusid Evocar 2000. Veduk ja haagis kaaluti eraldi, mis nähtub ka protokollist, mille kohaselt kasutati kaalumisel kuut kaalu. Kaalumise tulemusena jäid veduki teljekoormuse tulem ja haagise teljekoormuse tulem lubatud piiridesse, kuid kogukoormuse tulem ületas lubatud massi 3226 kg võrra. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 järgi peab riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuse alusel tehakse ettekirjutusi, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigusi, mõõtetulemuse jälgitavus olema tõendatud. Mõõtetulemus saab olla jälgitav üksnes juhul, kui mõõtmise on teostanud pädev isik, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast metoodikat. Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika (Metoodika MM 02-2010) on kehtestatud Politseija Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga. Metoodika MM 02-2010 p.11 sätestab, et sõiduki või autorongi ratta-, teljevõi kogukoormuse saamiseks kaalutakse sõidukit piki ja põikisuunas:

1) kui kaalud on korraga kõikide rataste all

2) telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte 3) telgede kaupa, tasandusmatte kasutamata 4) külgepidi, kasutades kaaludeta rataste all kaaludele vastava paksusega tasandusmatte 5) külgepidi, tasandusmatte kasutamata 6) sõidukit ja haakes poolhaagist eraldi.

Evocar 2000 traadita kaalude kasutusjuhendi p.1.1 kohaselt „Kuna üldmassi tuvastamiseks on tarvis samaaegselt paigutada kaalud kõikide rataste alla, soovitame süsteeme 8, 10 või 12 kaaluga“. Samas on ära märgitud, et uuringute kohaselt annab brutokaalumine (kõik rattad asuvad üheaegselt kaaludel) õigeid tulemusi. Seega on autorongi üldmassi tuvastamiseks tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla. Kõnesoleval juhul on vedukit ja haagist kaalutud eraldi, kusjuures kaalumise ajal olid veduk ja haagis omavahel ühendatud. Seega ei ole kaalumine läbi viidud kooskõlas Evacor 2000 kaalude kasutusjuhendiga. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja hinnangul autorongi kaalumise mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud ning massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole kõnesolevas väärteoasjas usaldusväärseks tõendiks. Kuna teised väärteoasjas kogutud tõendid A.H poolt TeeS § 40-

1 lg 1 ja LS 238 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ei kinnita, puudub A.H tegevuses objektiivne koosseis ja väärteomenetlus tuleb lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 sätestatud alusel. Mootorsõiduki juhile kehtestatud vaheaja ja ööpäevaringse puhkeaja rikkumisi kaebaja kahetseb ning põhjendab neid inimliku unustamisega. 26.06.2014 on kaebaja esindaja esitanud vaide 28.05.2014 koostatud sõiduki juhtimisest kõrvaldamise otsusele. Kuna autorongi üldmassi tuvastamisel rikuti Evacor 2000 kaalude kasutusjuhendit ega teostatud seega kaalumist lubatud viisil, ei olnud sõiduki juhtimisest kõrvaldamise otsus kui haldusakt õiguspärane. 26.06.2014 otsusega karistati kaebajat TeeS § 40-1 lg.1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut ehk

200 eurot. Kaebaja vaidlustab nimetatud otsuse alljärgnevatel põhjustel: V™S § 74 lg 1 p 8 järgi peab kohtuvälise menetleja otsuses olema märgitud vastulause mittearvestamise põhjused. Kohtuväline menetleja on menetlusõigust oluliselt rikkunud, kuna otsusest ei nähtu vastulauses esitatud argumentide mittearvestamise põhjus. Kaebaja jääb täies ulatuses vastulauses esitatud põhjenduste juurde. MõõteS § 10 lg 3 järgi tuleb mõõtevahendit kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. MõõteS § 5 lg 1 järgi on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmise on teinud pädev mõõtja, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Riigikohus otsuses nr.3-1-1-68-13 p.6 on asunud seisukohale, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Kaebaja sõidukit ja haakes haagist kaaluti eraldi, seega ei ole järgitud ühtegi Metoodika MM 02- 2010 p.11 sätestatud lubatud kaalumisviisi. Kuuendas lõigus märgitud kaalumisviis kõnesoleval juhul ei kohaldu, kuna haagis ja poolhaagis on oluliselt erinevad konstruktsioonid. Kuna kaalumisel ei ole järgitud lubatud kaalumisviisi ning Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendit, mille p.1.1 järgi on üldmassi tuvastamiseks tarvis paigutada kaalud kõikide rataste alla, ei ole mõõtmistulemuste jälgitavus tõendatud. Arvestades asjaolu, et massimõõteseadme kasutamise protokoll võib sisaldada tegelikkusele mittevastavaid andmeid, ei saa kaebaja hinnangul nimetatud protokoll olla usaldusväärseks tõendiks ning see tuleb tõendite hulgast kõrvaldada. Seega ei ole väärteoasjas kogutud tõendid kooskõlas mõõteseaduse nõuetega ning kaebajale etteheidetava teo toimepanemine ei ole tõendatud. Kaebaja palub tühistada Rapla politseijaoskonna poolt 26.06.2014 tehtud otsuse väärteoasjas nr.2401,14,000626 ja väärteomenetlus lõpetada A.H teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustu ja palub selle jätta rahuldamata. Väärteo toimepanemine kaebaja poolt on tõendatud kaalumise protokolli /t.l.58-59/ ja tunnistaja A M ütlustega. Nimetatud tõenditest nähtub, et kaalumisel kasutati Evocar 2000 kaale. Kuna tegemist oli autorongiga, mis koosnes kolmeteljelisest veokist ja kolmeteljelisest täishaagisest, kaaluti mõlemad sõidukid eraldi. Kaalumisel kasutati kuut kaalu ja lähtuti kaalude kasutamisjuhendist ning kaalumise metoodikast. Mitteautomaatkaalude kasutusjuhendi p.1.2 on kirjas kaalumiseks vajalik kaalude kogus, mille määrab ära sõiduki mudel. Nii veoki kui haagise kaalumine, millised on käsitletavad eraldi sõidukitena, toimus vastavalt kaalude kasutusjuhendile, s.o mõlema kolmeteljelise sõiduki kaalumisel kasutati kuut kaalu. Autorong koosnes veoautost ja täishaagisest. Täishaagise puhul on tegemist sõidukiga, mis otseselt ei koorma veokit. Haakeseade on ühendatud liigendiga ja avaldab veokile vaid mitteolulist vertikaalkoormust (alla 100 kg). Kuna veoauto ja täishaagis üksteist raskusjõuga ei mõjuta, on kohtuväline menetleja kaalumise läbi viinud Metoodika MM 02-2010 p.11 esimeses alapunktis sätestatud viisil (kaalud on korraga kõikide rataste alla), tuginedes kaalude tootja poolt antud juhistele.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Esmaselt märgib kohus, et kaebaja taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o põhjusel, et tema teos puuduvad väärteotunnused, on asjakohatu juba seetõttu, et kaebajale 28.05.2014 süüksarvatud tegu vastas neljale erinevale süüteokoosseisule, millest kahte on kaebaja tunnistanud. Asjaolu, et kaebajale mõisteti karistus KarS § 63 lg 1 järgi selle seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, ei muuda kergemini karistatavaid süüteokoosseise olematuks. Kaebaja hinnangul on LS §-de 34 lg 2 ja 80 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanek tema poolt tõendamata, kuna kohtuväline menetleja ei järginud autorongi kaalumisel lubatud mõõtemetoodikat ja kaalumisel kasutatud mõõtevahendi, s.o Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendit. Nii mõõtemetoodika kui kasutusjuhendi mittejärgimist näeb kaebaja selles, et veokit ja täishaagist kaaluti eraldi, neid kaalumise ajaks omavahel lahti ühendamata. Mõõtemetoodika on asjakohane juhul, kui kaalumisel on kinni peetud mõõteriista tootja poolt antud kasutusjuhendit. Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendi p.1.1 järgi on kaalutava sõiduki üldmassi tuvastamiseks tarvis samaaegselt paigutada kaalud kõikide rataste alla, milline kaalumisviis annab uuringute kohaselt õigeid tulemusi.

Politseija Piirvalveameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud sõiduki koormuse mõõtmise metoodika lubab ka teistsuguseid kaalumisviise, näiteks kaalumine teljekaupa või külgepidi, kasutades kaaludeta rataste all tasandusmatte või mitte. Kõnesoleval juhul kaaluti kahte sõidukit, millest autorong koosnes, eraldi, järgides mõõteriista tootja poolt soovitatud kaalumisviisi, s.o paigutati kaalud kaalutava sõiduki kõigi rataste alla. Kohtu hinnangul ei ole kahe korrakohaselt kaalutud sõiduki kogukaalu tuvastamine liitmistehte abil vastuolus ei sõiduki koormuse mõõtmise metoodikaga ega ka kaalude tootja poolt antud kasutusjuhendiga. Kohtuvälise menetleja selgituste kohaselt ei saanud veoki ja täishaagise ühenduskoht oluliselt suurendada veoki kaalu, mida kaebaja ei ole ka väitnud. Seega on mõõtmistulemus jälgitav ning tõendatud vastava protokolliga. Lähtuvalt poolte taotlustest lahendas kohus asja kirjalikus menetluses. (allkirjastatud digitaalselt)

Anne Randjärv

kohtunik