3-12-2237/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-2237

Haldusasi

Eduard Pavljutšenko kaebus Viru Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eduard Pavljutšenko apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Eduard Pavljutšenko

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2013. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 4.

detsember 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eduard Pavljutšenkole on Viru Vagnlas määratud alates 31. maist 2010 kuni 15. novembrini

2012 üheteistkümnel korral distsiplinaarkaristusena kartserikaristus. Kümnel korral neist oli

distsiplinaarkaristus määratud selle eest, et E. Pavljutšenko ei allunud korraldusele asuda tööle.

E. Pavljutšenko esitas Viru Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks, milles taotles kartseris

hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Viru Vangla jättis hüvitisenõude

rahuldamata.

2. E. Pavljutšenko esitas kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus talle tekitatud kahju

hüvitada. Kaebuse kohaselt on teda kartseris hoidmisega piinatud, mõnitatud ja alandatud ning

samuti on talle kartseris hoidmisega põhjustatud haigusi. Taotletava hüvitise suurus on kokku

379 000 eurot.

3. Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjad olid õiguspärased ning on

kehtivad.

3.2. Vastustaja kinnitusel vastavad kartserikambrid, kus kaebaja karistust kandis, nõuetele.

Kaebajal oli krooniline liigeste kahjustus ehk artroos diagnoositud juba enne Viru Vanglasse

saabumist. Ka bronhiit on diagnoositud kaebajal juba 23. aprillil 2011. Pole tõendatud, et

krooniline igemepõletik on kaebajal diagnoositud seoses kartserikaristuste kandmisega. Kaebajal

oli kartseris võimalik samamoodi oma tervise eest hoolitseda nagu tavakambris.

3.3. Kartserikaristuse kohaldamine ei ole inimväärikuse alandamine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. E. Pavljutšenko esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on

järgmised:

4.1. Tegelikkusele ei vasta seisukoht, justkui oleks kaebajale juba 3. juulil 2009 pandud

diagnoosiks artroos. Tõele ei vasta ka see, et kaebajale määrati pärast 23. aprillil 2011 bronhiidi

diagnoosimist ravi.

4.2. Kaebaja hakkas lämbuma pärast seda, kui teda hoiti kaheksa kuud kartseris, kuigi seda ei

tohi teha üle 45 ööpäeva.

4.3. Kaebaja sai kartseris kasutada vaid spetsiaalset kartseririietust.

4.4. Vanglatoit ei ole tervislik. Kõik haigused sai kaebaja kartseris.

4. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta ning jäädakse senises

menetluses esitatud põhjenduste juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. See, millal on kaebajal erinevad haigused diagnoositud, on tõendatud Viru Vangla poolt

esitatud vangla arsti tõendiga (tl 35) ning halduskohtu otsuses on seda tõendit kajastatud õigesti.

Kaebaja esitab apellatsioonkaebuses paljasõnalised väited, et need andmed ei vasta

tegelikkusele, kuid ei lükka seda ühegi tõendiga ümber. Seetõttu ei ole kaebaja väited

kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kaebaja väide, et ta sai kartserikaristuste tõttu erinevad

haigused, on tõendamata.

7. Kaebaja väide, et isikut ei tohi hoida kartseris üle 45 ööpäeva, ei pea paika. Vangistusseaduse

§ 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide

nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks sama sätte

p 4 kohaselt on ka kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Seega on piirang kehtestatud ühe

teo eest määratava kartserikaristuse pikkusele, mitte sellele, kui kaua võib isikut hoida

kartserikambris järjest erinevate distsiplinaarsüütegude eest. Ka Riigikohus on pidanud

lubatavaks erinevate karistuste alusel kartseris hoidmist kauem kui 45 ööpäeva järjest (RKHKo

3-3-1-79-12, p 10).

8. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda selles, et kartserikaristuse kandmise ajal sai kaebaja

nõuetekohast toitu. Kaebaja väited, millega ta üritab seda vaidlustada, on üldsõnalised ja pole

veenvad. Mis puudutab riietust, siis ei ole kaebaja osundanud, mis asjaolud takistasid tal soovi

korral taotleda aastaajale sobilikumate rõivaste kasutamist kartseris.

9. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Menetluskulude kandmisest oli kaebaja apellatsiooniastmes vabastatud.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Einar Vene

/digitaalselt alla kirjutatud/ /digitaalselt alla kirjutatud/ /digitaalselt alla kirjutatud/