3-13-831/91 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

4. november 2014, Jõhvi

Kohtuasja number

3-13-831

Kohtuasi

Ida-Viru maavanema protest Toila Vallavalitsuse

02.07.2012 korralduse nr 184 tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Protesti esitaja: Ida-Viru maavanem,

esindajad Toomas Tamme, Tõnis Juurmann ja

Reesa Paatsi

Vastustaja: Toila vald, esindaja Tiia Nurm

Kolmas isik: OÜ Est Wind Power, esindaja

Toomas Pikamäe

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 09.10.2014

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Toila Vallavalitsuse 02.07.2012 korraldus nr 184.

2. Jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 04.12.2014.

Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.04.2004 andis Toila Vallavalitsus korralduse nr 641 (I köite leht 171), millega väljastas OÜ-le

Est Wind Power projekteerimistingimused Päite ja Vaivina küladesse tuulegeneraatorite rajamiseks.

18.09.2004 koostas AS Tallmac Päite-Vaivina tuulegeneraatorite pargi keskkonnamõju hindamise

aruande (I köite lehed 8-36). 06.12.2004 kirjas nr 9-7/5439 (I köite leht 37) leidis Ida-Viru

maavanem, et aruanne pole ehitusprojekti koostamise aluseks ja ehituslubade väljastamine OÜ-le

Est Wind Power ei ole kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja soovitas koostada tuulepargi rajamiseks

vajaliku maa-ala üldplaneeringu teemaplaneering. 04.01.2005 kirjaga nr 9-7/5837 (I köite leht 39)

määratles Ida-Viru maavanem Päite ja Vaivina tuulepargi maa-ala. 16.03.2005 kirjaga nr 6.2-

1.2/2992-1 (I köite leht 40) kooskõlastas Keskkonnaministeerium tuulepargi asukoha.

01.11.2009 kirjaga nr 6.4-4.1/329 (I köite leht 100) väljastas Toila Vallavalitsus lähteülesande Päite-

Vaivina tuulepargi täiendavaks keskkonnamõju hindamiseks. OÜ Adepte Ekspert on vastava

hinnangu ka koostanud (I köite lehed 87-92) ning Toila vallavolikogu ja vallavalitsus võtsid selle

märkusteta teadmiseks (I köite leht 93). Lisaks on aastal 2010 teostatud OÜ Hendrikson&Ko poolt

müraanalüüs (I köite lehed 95-99). 23.05.2013 kirjas nr 2157/13 (I köite lehed 150-151) selgitas OÜ

Hendrikson&Ko Päite-Vaivina tuulepargi planeerimisega seotud küsimusi.

02.07.2012 andis Toila Vallavalitsus korraldused nr 183 (I köite leht 172) ja nr 184 (I köite leht 42),

milledega tunnistas kehtetuks oma 22.03.2010 korraldused numbritega 72-86 ja nende alusel OÜ-le

Est Wind Power antud ehitusload ja otsustas väljastada uued ehitusload kokku 31 tuulegeneraatori

paigaldamiseks Päite-Vaivina tuulepargis.

23.01.2013 koostatud korraldustega nr 8-8/2013/55 ja 8-8/2013/57 (I köite lehed 43-44) koormas

Ida-Viru maavanem riigi omandis ja Sander Sarapi kasutusvalduses oleva kinnistu registrinumbriga

4203908 OÜ Est Wind Power kasuks isikliku kasutusõigusega 20 kV maakaabelliini rajamiseks ja

juurdepääsutee servituudiga. Samal päeval saatis ta Toila vallavanemale teabenõude (I köite leht

46), milles soovis vastuseid Päite-Vaivina tuulepargiga seotud küsimustele. 25.01.2013 edastas

Konju küla elanik Margus Teelahk Ida-Viru maavanemale tuulepargi rajamisega seotud päringu (I

köite leht 47). 04.02.2013 kirjaga nr 6.2-1.2/151-2 (I köite leht 48) andis Toila vallavanem

maavanema teabenõudele vastuse. 06.02.2013 edastas maavanemale tuulepargi detailplaneeringuga

seotud küsimusi käsitleva vastuse nr VC 6-5/13/2163-3 (I köite leht 49) Keskkonnaamet.

08.02.2013 korraldusega nr 1-1/2013/47 (I köite leht 50) algatas maavanem järelevalvemenetluse

Toila Vallavalitsuse 02.07.2012 korralduse nr 184 õiguspärasuse üle. 18.02.2013 kirjaga nr 6.2-

2.4/242-1 (I köite leht 51) palus Toila Vallavalitsus korraldus tühistada. 27.02.2013 vaideotsusega

nr 8-3/2013/1200-2 (I köite leht 52) jäeti taotlus rahuldamata.

18.02.2013 tegi Ida-Viru maavanem Toila Vallavalitsusele ettepaneku (I köite leht 53) 02.07.2012

korraldus nr 184 kehtiva seadusandlusega kooskõlla viia. 18.03.2013 kirjaga nr 6.2-2.4/242-6 (I

köite lehed 57-59) teatas Toila Vallavalitsus, et ei nõustu maavanema ettepanekuga.

Veel on toimikusse esitatud Ida- Viru Maavalitsuse 22.02.2013 teabepäring ja sellele 01.04.2013

keskkonnaministeeriumist saadud vastus (I köite lehed 55-56), tuulikute asukohtade võrdlusega

piirkonnaplaan (I köite leht 60), äriregistri väljavõtted OÜ Est Wind Power, OÜ Adepte ja OÜ

Adepte Ekspert kohta (I köite lehed 61-65).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 17.04.2013 edastas Ida-Viru maavanem (edaspidi maavanem) Tartu Halduskohtu Jõhvi

kohtumajja protesti (I köite lehed 2-7) ja palus Toila Vallavalitsuse 02.07.2012 korraldus nr 184

tühistada. Samas esitas ta ka alternatiivse taotluse paludes kohustada vallavalitsust viima korraldus

õigusnormidega vastavusse. Protesti väidetel ületab vaidlustatud korralduses ettenähtud tuulikute

hulk ja koguvõimsus Toila üldplaneeringus kehtestatud piirangut ning keskkonnamõjude hindamise

raames hinnatut, seetõttu on vaja koostada detailplaneering ja selle menetlemisel muutunud

olukorda uuesti hinnata. Veel märkis maavanem, et tuuleparki ei saa rajada maatulundusmaa

sihtotstarbega katastriüksusele ning lisas, et korralduses puuduvad igasugused kaalutlused, mis

lubaksid või õigustaksid tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga objekti ehitusõiguse reguleerimist

ilma avalikkust kaasamata.

05.06.2013 edastatud täienduses (I köite lehed 127-129) selgitas maavanem oma seisukohti protesti

esitamise tähtaja suhtes. Ta pidas protesti tähtaegseks, kuid esitas alternatiivselt ka taotluse tähtaja

ennistamiseks põhjendades seda väitega, et varem polnud võimalik aru saada vaidlustatud

korralduse avalikku huvi rikkuvast iseloomust.

02.07.2013 edastatud täiendustes (I köite lehed 175-179 ja 182-184) esitas maavanem vastuväited

teiste menetlusosaliste poolt esitatule. Muuhulgas selgitas ta seda, milles seisneb antud juhul avalik

huvi, ei pidanud OÜ Adepte Ekspert poolt läbi viidud täiendavat uuringut kohaseks ja sõltumatuks

ning esitas kahtluse, et ehitusload on antud ilma vastavat projekti koostamata.

3. Toila valla (edaspidi vastustaja) poolt 14.05.2013 koostatud vastuses (I köite lehed 82-86) paluti

järelevalvemenetlus aegunuks lugeda või protest rahuldamata jätta. Esimesena nimetatu osas

märgiti, et esmakordselt väljastati ehitusload juba 23.03.2010, peeti protestile eelnenud ettepanekut

motiveerimatuks ja protesti ennast kunstlikult fabritseerituks ning lisati, et see ei kaitse avalikku

huvi. Sisulises osas märgiti, et Toila valla üldplaneeringus ette nähtud 28 tuuliku püstitamine ei ole

kohustav piirang, detailplaneeringut pole vaja koostada, keskkonnamõju 31 tuuliku paigaldamiseks

Päite-Vaivina arengualale on hinnatud, maa sihtotstarbe muutmine pole olnud vajalik ega kohane

ning korralduse vastuvõtmisel ei ole vallavalitsus jätnud kaalutlusõigust kohaldamata.

28.06.2013 edastatud täienduses (I köite leht 157) leiti jätkuvalt, et maavanem oli tuulepargi

arengutega juba ammu hästi kursis ning protesti esitamine seetõttu täielikult alusetu ja aegunud.

15.09.2014 koostatud seisukohas (II köite lehed 58-61) märgiti täiendavalt, et protesti nõue

korralduse tühistamiseks kõigi tuulikupositsioonide osas pole põhjendatud ning leiti, et kuna selle

haldusaktiga muudeti üldplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise menetluses varasemalt heaks

kiidetut üksnes tuulikute arvu, paiknemise ja koguvõimsuses suhtes, pidanuks maavanem selgitama,

kuidas saavad nimetatud muudatused avalikku huvi kahjustada. Õigeks ei peetud ka maavanema

seisukohta nagu olnuks keskkonnamõju hindamine antud juhul kohustuslik ja lisati, et esmakordselt

väljastati ehitusload 31- le tuulikule juba 23.03.2010 ja eelnevalt tuvastati vajadus keskkonnamõju

hindamise järele.

4. Kolmanda isikuna kaasatud OÜ Est Wind Power (edaspidi kolmas isik) palus oma 15.05.2013

seisukohas (I köite lehed 106-110) samuti protest rahuldamata jätta. Ta leidis, et kuna maavanem

pole konkretiseerinud avalikku huvi ega tõendanud seda, ei ole protest lubatav ning esitas oma

põhjendused selle kohta, miks polnud detailplaneering vajalik, miks ei saa aastal 2009 tehtud

keskkonnamõju hinnangut ebaõigeks ja tuulepargi maa-ala sihtotstarvet üldplaneeringus tooduga

vastuolus olevaks pidada. Veel leidis kolmas isik, et vaidlustatud korraldus pole kaalutlusotsus ning

protesti alternatiivne nõue halduskohtumenetluse seadustiku § 255 kohaselt lubatav.

02.07.2013 edastatud täienduses (I köite lehed 168-170) täpsustas kolmas isik oma varasemaid

seisukohti detailplaneeringu kehtestamise nõude ja keskonnamõju hindamise aruande õigusliku

tähenduse osas.

5. Kohtuistungil jäid menetlusosaliste esindajad kirjalikult esitatud väidete ja taotluste juurde.

Maavanema esindaja juhtis tähelepanu ehitusprojekti puudumisele ning pidas avaliku huvidega

vastuolus olevaks olukorda, kus olulise keskkonnamõjuga objekti rajamine ja käitamine toimub

ilma tagajärgede hindamiseta. Ta esitas ka taotluse ja kuludokumendid (II köite lehed 77-102)

26 011,33 euro suuruse õigusabi kulu hüvitamiseks. Toila Vallavalitsuse esindaja esitas taotluse ja

kuludokumendid (II köite lehed 103-111) 2920,44 euro suuruse õigusabi kulu kohta. Ta möönis

ehitusprojekti puudumist kuid leidis, et protesti esitamise aluseks peab olema konkreetne avalik

huvi ja kui seda pole, siis haldusakti sisuline õigusvastasus tähendust ei oma. Kolmanda isiku

esindaja märkis, et paljasõnaline väide ohust elule, tervisele ja keskkonnale ei anna alust protesti

rahuldamiseks, sest selle esitajal on kohustus tõendada avaliku huvi olemasolu. Ühtlasi esitas ta ka

taotluse ja kuludokumendid (II köite lehed 112-125) 3323,70 euro suuruse menetluskulu

hüvitamiseks. 14.10.2014 saabus Jõhvi kohtumajja maavanema esindaja täiendav taotlus koos

kuludokumentidega (II köite lehed 126-132) kohtuistungiga seotud 2854,80 euro suuruse kulu

kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Maavanem on seisukohal, et otsusega väljastada ehitusload kolmekümne ühe tuulegeneraatori

paigaldamiseks Päite-Vaivina tuuleparki rikutakse Toila valla üldplaneeringus tuulikute arvule ja

koguvõimsusele kehtestatud piirangut, detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju hindamise

kohustust ning lisaks pole ehituslubade aluse maa sihtotstarve kooskõlas kavandatava tegevusega.

Hiljem on ta lisanud veel ka väite ehitusprojekti puudumise kohta. Seega vajavad lahendamist

küsimused, kas nimetatud rikkumised on toimunud ja saavad anda aluse ehituslubade tühistamiseks

kohtu poolt.

7. Toila valla üldplaneeringu punktis 5.5.3.2 märgitakse, et kolmas isik kavandab Sillamäe linna

piirist läände jäävasse Päite-Vaivina piirkonda tuulegeneraatorite parki ning plaanib paigaldada kuni

28 elektrituulikut, millest igaüks on võimsusega 2000 kW. Vastav punkt asub üldplaneeringu

lähteseisukohtade tehnilise infrastruktuuri puudutavas osas ning käsitleb elektrienergia saamist

taastuvast energiaallikast. Kuna selles üksnes kirjeldatakse kavandatavat tegevust, pole sätet kuidagi

võimalik mõista tuulikute arvu ja koguvõimsuse kohta kehtestatud piiranguna. Päite-Vaivina

piirkonda kavandatavat elektrituulikute parki olulise ruumilise mõjuga objektina käsitlev punkt

6.1.8 sisaldab samuti vaid kavandatu üldist kirjeldust ega kehtesta mingeid piiranguid. Maavanema

ettepanekule vastates kinnitas vastustaja, et pole kunagi soovinud fikseerida tuulikute arvu ning

märkis, et üldplaneeringus on tähistatud vaid elektrituulikute arenguala. See, et üldplaneeringuga

määratakse ainult tuulepargi asukoht, on selgelt kirjas ka Toila Vallavolikogu 21.04.2010 otsuse nr

32 lisa lehel 14 ja 16.04.2014 otsuse nr 31 lehel 16.

8. Planeerimisseaduse § 3 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja

alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse

asustusega territooriumi osadel uue hoone püstitamisel või olemasoleva maapealse osa laiendamisel

üle 33 protsendi ning maa-ala kruntideks jaotamise korral. Kohtule pole väidetud ega tõendatud, et

vaidlusalune tuulikupark on kavatsetud rajada kompaktse asustusega territooriumile, kuid sama

seaduse § 8 lg 3 p 4 võimaldab määrata detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ka

üldplaneeringuga. Toila valla üldplaneeringu punktis 6.2.2.1 ongi sätestatud, et detailplaneeringu

koostamine on muuhulgas vajalik eeldatava olulise keskkonnamõjuga objektide kavandamisel.

Sealsamas on aga lisaks kehtestatud, et detailplaneeringut ei nõuta, kui kavandatava tegevuse

tulemusel ei teki kompaktse hoonestuse ja intensiivse maakasutusega ala ning märgitud, et selle

punkti rakendamine toimub omavalitsuse kaalutlusõiguse ja järgnevate kriteeriumite alusel. Need

on üles loetud punktis 6.2.2.2 ega sisalda midagi niisugust, mille alusel peaks lugema vaidlusaluse

tuulepargi detailplaneeringu kohustusega objektiks.

9. Maavanem tugineb oma väidetes ehitusseaduse § 24 lg 1 p-le 9, mis näeb ette ehitusloa

andmisest keeldumise kui oluline keskkonnamõju on hindamata ja selle hindamine on nõutav.

Keskkonnamõju hindamise õiguslikke aluseid ja korda reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimise süsteemi seadus (edaspidi KeHJS). Selle § 3 p-de 1 ja 2 kohaselt hinnatakse

keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning selle põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mis

võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku

ala. Kuna menetlusosalised pole väitnud ega tõendanud, et Päite-Vaivina tuulepargi ala oleks

kuidagi seotud Natura 2000 võrgustikuga, saab käesolevas asjas arvesse tulla vaid esimesena

nimetatu. Olulise keskkonnamõju mõiste sisaldub sama seaduse §-s 5 ning olulise

keskkonnamõjuga tegevused on loetletud seaduse §-s 6. Selle lõike punktis 5 on ära nimetatud

üksnes tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse. Sama paragrahvi teine lõige aga näeb ette, et kui

kavandatav tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle

kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Seega on ekslik protesti seisukoht nagu oleks

rohkem kui viie tuulikuga ja üle 7,5 megavatise koguvõimsusega tuuleelektrijaama rajamine igal

juhul olulise keskkonnamõjuga tegevus. Selle väite kinnituseks viidatud Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 lg 2 p 5 näeb ette üksnes eelhinnangu andmise vajalikkuse niisuguse

tegevuse kavandamisel.

Toila Vallavalitsuse 01.11.2009 lähteülesanne Päite-Vaivina tuulepargi täiendavaks keskkonnamõju

hindamiseks ja OÜ Adepte Ekspert poolt samal aastal koostatud täiendav keskkonnamõjude

hinnang kinnitavad, et vastustaja kaalus tuulepargiga seotud muudatuste mõju, pidas neid oluliseks

ja algatas täiendava keskkonnamõju hindamise. Vastustaja on hinnangu märkusteta teadmiseks

võtnud ning mingeid hinnangu sisu puudutavaid konkreetseid etteheiteid ei ole esitanud ka

maavanem. Tema paljasõnaline väide selle erapoolikusest töö teostanud OÜ Adepte Ekspert seotuse

tõttu arendajaga pole piisav hinnangu arvestamata jätmiseks, kuna ühe selle koostajana on märgitud

seesama keskkonnamõju hindamise litsentsi omav keskkonnaekspert, kes oli töö vastutavaks

täitjaks ka aastal 2004 teostatud hindamisel. Küll aga on olulise tähendusega see, et täiendava

keskkonnamõjude hinnangu kohta koostatud dokumendist ei nähtu midagi selle programmi ega

tulemuste avalikustamisega seonduva kohta. Seaduseandja on vastava nõude ette näinud KeHJS §-

des 16, 17 ja 21 ega ole teinud selle täitmise osas kellelegi mingeid erandeid.

10. Maakatastriseaduse § 18 lg-tes 2 ja 6 on kehtestatud, et kohalik omavalitsus määrab

planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral katastriüksuse

sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel, vastava kohustuse puudumise korral aga

üldplaneeringu alusel. Sama paragrahvi lõiked seitse ja kaheksa aga näevad ette, et tehnovõrgu ja

-rajatise püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi,

iseseisevat katastriüksust ei moodustata ning vajaduse korral määratakse maale mitu sihtotstarvet.

Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral toimub see detailplaneeringu alusel ja kohustuse

puudumise korral kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ehitise kasutamise otstarbe alusel.

Eelnevalt juba käsitletu kohaselt ei näe planeerimisseadus väljaspool linnu, aleveid, alevike ja

külasid toimuva ehitamise suhtes ette detailplaneeringu koostamise kohustust ning seda ei tulene ka

Toila valla üldplaneeringust. Seega peab maale ühe või mitu sihtotstarvet määrama Toila

Vallavolikogu, kuid seda üksnes vajaduse korral ja lähtuvalt ehitise kasutamise otstarbest. Kuna

täpselt seda teha saab või peab, ei ole seaduseandja ära määranud.

11. Ehitusseaduse § 3 lg 1 ja 4 sätestatu nõuab, et ehitis oleks projekteeritud ja ehitatud ehitamist ja

ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ning sellega ei ohustataks kasutajate ega teiste

inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Sama seaduse § 18 lg 2 ja 3 p 4 kohaselt peab

ehitusprojekt vastama eelnimetatud üldistele nõuetele ning võimaldama kontrollida ehitamise

vastavust ehitusprojektile ja ehitise vastavust õigusaktides kehtestatule. Seaduse § 23 lg 2 p 2

nõuab, et ehitusloa taotlemisel esitataks muude dokumentide hulgas nõuetele vastav ehitusprojekt.

Sama seaduse § 24 lg 1 p 1 aga keelab ehitusloa andmise, kui ehitusprojekt ei vasta nõuetele või

selle koostamise lähteandmetele.

Vastustaja on nii oma kirjalikus seletuses kui kohtuistungil esindaja sõnade läbi kinnitanud, et

käesoleval juhul ehitusprojekt üldse puudub ning vastupidist ei tõenda ka ükski kohtule antud

selgitus või kohtutoimikusse esitatud dokument. Seega polnud üldse tekkinud alust ehituslubade

taotlemiseks ning nende väljastamisest tulnuks igal juhul keelduda.

12. Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg-d 1, 3 ja 4 annavad maavanemale õiguse teostada

järelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide õiguspärasuse üle, nõuda

õigusvastase ja avalikku huvi rikkuva haldusakti kehtetuks tunnistamist ning pöörduda sellest

keeldumise korral protestiga halduskohtusse. Halduskohtumenetluse seadustiku § 256 lg-s 1

kehtestatu näeb ette, et protest esitatakse avalike huvide kaitseks. See, et mistahes ehitise, eriti aga

olulist keskkonnamõju omavate tuulegeneraatorite ehitamine ei toimuks ilma kõigile nõuetele

vastava ehitusprojektita, on vaieldamatult avalik huvi. Haldusakt, millega otsustatakse väljastada

ehitusload olukorras, kus ehitusprojekt üldse puudub, rikub igal juhul avalikku huvi ning saab olla

nii protesti esitamise kui selle rahuldamise aluseks.

13. Eeltoodud järeldustel ei saa lugeda Toila Vallavalituse 07.12.2012 korraldust nr 184

õigusvastaseks küll kõigil neil põhjustel, millised on kirjalikus protestis välja toodud, kuid

avalikkuse keskkonnamõju täiendavale hindamisele kaasamata jätmise ja ehitusprojekti puudumise

tõttu on siiski olemas tungiv nii avalik huvi kui ka õiguslik alus selle täies ulatuses tühistamiseks.

Maavanema poolt kantud menetluskulu suhtes kuulub kohaldamisele halduskohtumenetluse

seadustiku § 109 lg 6, milline võimaldab kohtul välja mõista üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et haldusorganil ei ole küll keelatud

kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid selle väljamõistmine on põhjendatud reeglina

vaid juhul, kui vaidlus väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest. Kohaliku omavalitsuse

poolt antud haldusaktide õiguspärasuse üle kontrolli teostamine ning protestiga halduskohtusse

pöördumine on üks maavanemale seadusega pandud ülesannetest. Seega on see tema igapäevase

põhitegevuse osa. Kuna kohtule pole nimetatud ühtegi tõsiselt võetavat põhjendust, mis võiks

õigustada käesoleva protesti esitamisega seotud vaidluse puhul kasutatud advokaadi kulude

panemist kohaliku omavalitsusüksuse kanda, jäävad need eelnevalt juba nimetatud sätte alusel täies

ulatuses maavanema enda kanda.

Vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad hüvitamata halduskohtumenetluse seadustiku §

108 lg 1 ja 8 kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane