Legislator Case Law & Legislation
3-14-50752/22 AI generated

3-14-50752/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-50752/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. Maksimov esitas 05.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2) Justiitsministeeriumi vastu. Kaebaja palus avalduse vastu võtta ja õiglase kahjuhüvitise määrata, mis on seotud

Legislator headnote

AI generated

3-14-50752/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas 05.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2) Justiitsministeeriumi vastu. Kaebaja palus avalduse vastu võtta ja õiglase kahjuhüvitise määrata, mis on seotud

Keywords

AI generated
authorization to sue lack of prosecutorial standing misleading the judicial authorities minister of justice locus standi allegations of abuse
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

04.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50752

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Justiitsministeeriumilt

kahju hüvitamise nõudes seonduvalt kaebuste

mittevastuvõtmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

02.06.2014. a määrus muutmata.

2. Jätta A. Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 05.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2) Justiitsministeeriumi

vastu. Kaebaja palus avalduse vastu võtta ja õiglase kahjuhüvitise määrata, mis on seotud

Justiitsministeeriumile esitatud kaebuste mittevastuvõtmisega. Kaebuse juurde oli lisatud

Riigikohtule esitatud avaldus, mis oli edastatud Riigikohtu poolt Justiitsministeeriumile

vastamiseks ning Justiitsministeeriumi 24.04.2014. a vastus, millega loobuti pöördumisele

vastamisest, sest see oli esitatud vene keeles.

2. Tartu Halduskohus 15.05.2014. a määrusega (tl 8) jättis kaebuse selles esinevate puuduste

tõttu käiguta. Halduskohus leidis, et kaebaja peab oma kahjunõuet täpsustama. Halduskohus

palus kaebajal selgitada, kas temale tekkinud kahju on varaline või mittevaraline ning milles

tekkinud kahju väljendub. Mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmisel pidi kaebaja märkima,

millisel riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud alusel ta seda nõuab. Lisaks pidi kaebaja

välja tooma nõutava hüvitise suuruse ning täpsustama, millised tõendid kinnitavad kahju

tekkimist. Lisaks märkis halduskohus, et kaebaja peab kaebuselt tasuma riigilõivu või

taotlema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Halduskohus andis kaebajale kaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.

3. Kaebaja esitas 20.05.2014 Tartu Halduskohtule pöördumise (tl 15), milles märkis, et

halduskohus nõuab temalt tõendeid, mis on kaitsjal, keda halduskohus ei tahtnud võimaldada.

Kaebaja väitis, et halduskohus on jätnud andmata abi, mida ta lubas.

4. Tartu Halduskohus 02.06.2014. a määrusega (tl 19-20) tagastas A. Maksimovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus nentis, et

kaebaja on 15.05.2014. a määrusele vastanud, kuid jätnud puudused kõrvaldamata.

Halduskohus märkis, et A. Maksimov ei ole taotlenud riigi õigusabi korras endale esindaja

määramist. Viited sellele, et tõendid asuvad kaitsja käes, keda kohus ei võimalda, jäid

halduskohtule arusaamatuks. Halduskohus leidis, et kaebuse täpsustamiseks esitatud

küsimused olid sellised, milledele vastamine ei eeldanud juriidilisi teadmisi. Halduskohus

märkis ka seda, et kaebaja ei ole tasunud kaebuselt riigilõivu ega taotlenud riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et kaebus ei ole

menetletav ning tagastas selle kaebajale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas 08.06.2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse (tl 27), milles märgib, et

sai 02.06.2014. a määruse ning pole nõus halduskohtu seisukohaga, kuna tal pole kaitsjat.

Kaebaja leiab, et rikutud on põhiseadust. Lisaks märgib kaebaja, et tal pole A4 paberit.

6. Tartu Halduskohus 18.06.2014. a määrusega (tl 31-31p) jättis määruskaebuse käiguta ning

andis kaebajale 10 päeva määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

7. 01.07.2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule pöördumise (tl 38), milles märgib, et tal

pole vahendeid riigilõivu tasumiseks ega kaitsjat. Kaebaja väidab, et ootab abi.

8. Tartu Halduskohus 19.08.2014. a määrusega (tl 43-44) vabastas kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest määruskaebuse esitamisel, võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 02.06.2014. a määrusele ning jättis selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus lahendab esmalt määruskaebuse (I) ning seejärel kaebaja riigi õigusabi

taotluse (II).

I

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

11. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud sõnaselget

taotlust Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määruse tühistamiseks, kuid kuna kaebaja väidab, et

ei ole nõus halduskohtu seisukohaga, tuleb seda tõlgendada määruse tühistamise taotlusena.

12. Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määrusega tagastati A. Maksimovi kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku §-de 37-39 nõuetele,

kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused

takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus selgitas kaebajale, millised puudused tema

kaebuses esinevad ning määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Ringkonnakohtu hinnangul

andis halduskohus kaebajale arusaadavad juhised puuduste kõrvaldamiseks ning jättis selleks

piisavalt pika tähtaja. Kuna kaebaja tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud ning tegemist oli

puudustega, mis takistasid asja läbivaatamist, tagastas halduskohus kaebuse õiguspäraselt.

Ringkonnakohus selgitab, et esindaja puudumine ei vabastanud kaebajat kohustusest järgida

halduskohtu juhiseid. Kaebuse täpsustamine ning riigilõivu tasumine ei eelda juriidiliste

teadmistega isiku abi. Samuti jääb arusaamatuks, miks kaebaja teeb halduskohtule etteheiteid

esindaja puudumise kohta, kui ta ei esitanud enne 02.06.2014. a määruse tegemist riigi

õigusabi taotlust. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada ka seda, et kohtule esitatavad

dokumendid ei pea olema kindla formaadiga paberil. Kaebaja on varasemalt esitanud suurel

hulgal kaebusi erinevatele kohtutele ning ühtegi neist pole tagastatud selle tõttu, et kaebaja

kasutas vale suurusega paberit.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 02.06.2014. a määruse muutmata.

II

14. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja oma 01.07.2014. a pöördumises esitanud taotluse

riigi kulul õigusabi saamiseks. Kuna kaebaja ootab enda väitel kaitsjat, taotleb ta riigi

õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Kuna halduskohus pole kaebaja taotlust

läbi vaadanud, teeb seda ringkonnakohus.

15. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi. Määruskaebuse esitaja on varasemalt esitanud suurel hulgal

kaebusi erinevatele kohtutele. Seega ei ole usutav, et määruskaebuse esitaja ei suudaks ka

edaspidi kohtumenetluses dokumente koostada ning nendes oma seisukohti väljendada.

Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased

teadmised. HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevalt tagab kohus omal

algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral

tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg

5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide

kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning

avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse.

16. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi