4-14-5944/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedMaksu- ja Tolliameti 25.06.2014 otsusega tunnistati Pavel Šestakov süüdi TS § 73 lg 1 järgi ning teda karistati rahatrahviga 115 trahviühikut, s.o 460 eurot. Ühtlasi konfiskeeriti TS § 94 lg 3 ja KarS
Legislator headnote
AI generated4-14-5944/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Ühtlasi konfiskeeriti TS § 94 lg 3 ja KarS
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
4. november 2014 Tartu (kirjalik menetlus)
Väärteoasja number
4-14-5944
Kohtukoosseis
Väärteoasi
Mati Kartau
Pavel Šestakovi väärteoasi Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. oktoobri 2014 määrus
kaebetähtaja ennistamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Menetlusalune isik Pavel Šestakov, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Viru Maakohtu 15. oktoobri 2014 määrus jätta muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Maksu- ja Tolliameti 25.06.2014 otsusega tunnistati Pavel Šestakov süüdi TS § 73 lg 1 järgi ning
teda karistati rahatrahviga 115 trahviühikut, s.o 460 eurot. Ühtlasi konfiskeeriti TS § 94 lg 3 ja KarS
§ 83 lg-te 2 ja 6 alusel asitõenditena äravõetud 1460 Gold Marlboro Original sigaretti.
2. 20.07.2014 saabus Viru Maakohtusse P. Šestakovi kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.06.2014
otsusele ning taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
Maakohtu määruse sisu
3. Viru Maakohtu 15.10.2014 määrusega jäeti P. Šestakovi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks
rahuldamata, kuna esimese astme kohus ei pidanud kaebaja abiellumist (02.07.2014) ja poja sündi,
mis oli pärast kaebetähtaja möödumist (14.07.2014), mõjuvateks põhjusteks KrMS § 172 lg 2
mõttes.
Maakohus märkis, et kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav
alates 25.06.2014 ja seega lõppes kaebuse esitamise tähtaeg 10.07.2014. Kaebaja aga esitas kaebuse
alles 20.07.2014, so 10 päeva peale tähtaega.
Esitatud määruskaebus
4. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse P. Šestakov, kes palub tühistada maakohtu
kaebetähtaja ennistamata jätmise määrus. Kaebaja on seisukohal, et lapse sünd ja abiellumine on
mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Lapse sünd nõuab isalt palju aega, isegi
töökohustused jäävad tahaplaanile. Sellest annab kinnitust ka fakt, et TLS § 60 sätestab õiguse saada
isapuhkust. Samuti taotleb kaebaja talle temalt äravõetud sigarettide tagastamist.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud
määruskaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle
tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub
täielikult maakohtu määruses toodud põhistustega, peab kohtukolleegium vajalikuks vastata
määruskaebusele vaid järgmist.
6. VTMS § 38 lg 1 kohaselt peab menetleja kaebetähtaja ennistamisel juhinduma KrMS §-st 172.
KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle kohtu
määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg 2 kohaselt on kaebetähtaja
möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega
või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks.
7. Sarnaselt maakohtule leiab ka ringkonnakohus, et abiellumine ei saa olla kaebetähtaja ennistamise
mõjuvaks põhjuseks. Abiellumine ei ole selline ootamatu asjaolu, mis takistaks kaebuse esitamist
tähtaegselt. Vastupidi, tegemist on planeeritud sündmusega ning kuna P. Šestakov oli enne
abiellumist teadlik kaebuse esitamise tähtajast, oli tal võimalik ka kaebus tähtaegselt esitada.
8. Ringkonnakohus möönab, et lapse sünd võiks teatud juhtudel olla KrMS § 172 järgi mõjuvaks
põhjuseks, kuid kuna P. Šestakovi naine sünnitas 14.07.2014 ja kaebetähtaeg möödus juba
10.07.2014, ei saa praegu mõjuvast põhjusest rääkida. Ka ei nähtu P. Šestakovi kaebusest muid
asjaolusid, mis viitaksid kuidagi sellele, et kaebetähtaja jooksul esines seoses lapse sünniga
ootamatuid või erakordseid asjaolusid, mis ei lasknud tal esitada kaebust tähtaja jooksul.
9. VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus
vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja
juures kättesaadav (vt RKKKo nr 3-1-1-99-10, p 16; RKKKo nr 3-1-1-84-13, p 8.1). Seega pole
oluline, et P. Šestakov sai lahendi postiga alles 01.07.2014 ega käinud lahendiga tutvumas ettenähtud
korras. Seetõttu tuleb kaebetähtaega arvutada alates 26.06.2014. Seega tekitas menetlusalune isik ise
olukorra, kus tal pärast otsusega tutvumist oli vähem aega kaebuse esitamiseks ning sellises
situatsioonis ei saa abiellumine või laps sünd põhjendada tähtaja ennistamist. Kuna kaebuse
esitamise tähtaeg jääb ennistamata, siis pole ka alust rahuldada taotlust kaebajale temalt äravõetud
sigarette tagastada.
10. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et
P. Šestakovi kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud ja Viru Maakohtu
määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
Mati Kartau
Kohtunik